haigused, majanduselu uuendused, kaubanduskompaniid loodakse, esimesed suured rikkurid, asutatakse pankasid, raha tuleb käibele,koloniaalsõjad, väärismetallide sissevedu, võitlus asumaade üle. Maadeavastajad 15-17.saj. Christoph Kolumbus(1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse)Vasco da Gama(Indiasse 20.mai 1498), Feraao de Magalhaes-esimene ümbermaailma reis.Bartolomeu Dias(purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus)Amerigo Vespucci(1497-1504 Hispaania teenistuses uurimusretki Ameerikasse, oli esimene eurooplane, kes taipad, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga)Willem Barents(Aastatel 15941597 sooritas ta Põhja-Jäämerel kolm merereisi, et avastada Kirdeväil. Kirdeväila ta ei leidnud, kuid avastas 1596. aastal Karusaare ja Teravmäed) Enne 15.saj- Marco Polo( 1271-1274 mööda Siiditeed Hiinasse)Leifr Eiríksson ehk
Second level Third level Fourth level Fifth level Austraalia avastamine 1606. aastal avastas hollandlane Wilhelm Jansz(oon). Ta avastas Cape Yorki poolsaare ja ühtlasi Austraalia kontinendi. Hollandlased olid ka aktiivsed Austraalia esmauurijad, kaardistades kogu mandri loode ja lääneranniku. Suure maadeavastus perioodi Kuulsamad meres õitjad Bartolomeu Diaspurjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Christoph Kolumbus 1492. aastal ületasKastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Vasco da Gamaesimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Giovanni Caboto 1497. aasta PõhjaAmeerika uurimine oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses. Abel Tasman purjetas ta esimesena ümber Austraalia mandri ja jõudis esimese eurooplasena 13. detsembril 1642 UusMeremaale.
Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. Erik Punane- rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif Eriksson- oli Erik Punase peog, kes väidetavalt jõudis esimese eurooplasena Põhja- Ameerikasse Kuningar Artur- Kuningas Alfred- anglusakside(inglismaa) kuningas, kelle ajal(9.saj) toimus äge võitlus taanlaste vastu. Alfred leppid nõudega maksta neile maksu. William Vallutaja- oli Normandia hertsog Guillaume, kes kuulutati peale otsustavat sõda anglosaksidega sellise nime all Inglise kuningaks. Valitses 1066-1087 Ambrosius(u.340-397)- üks tähtsamatest kirikuisadest, katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog.
hakati vastandama väga kaugeid helistikke. Kaunistati meloodiaid virtuoossete bazaasidega(ülimmeisterlik, väga tehniline mänguoskus). Ekspressiivsus ja dramatism-võtted millega teha muusikalisi kujundeid rohkem nähtavaks. *Philipp de Monte oli keiser Maximillian II juures. *Orlandos Lassos või Orlando di Lasso, 1532-1594, tähtsaim suurkuju. Teoseid kokku üle 2000, stiil keeruline, keelena oskas erinevaid keeli, siis ilusa eurooplasena on ta kõik ühendanud(saksa, prantsuse ja itaalia keele). Lassuse sünnilinn on Prantsusmaal, Belgia piiril. Legent räägib, et ta on 3 korda röövitud lauluhääle pärast.12.aastaselt võeti ta Sitsiilia asekuningaresidentsi kapellmeistriks. 1550-1556 sai tuntust, nimetatakse teda 3ndaks vürstiks(kuldkannuserüütel, haruldane nähe). Hilises loomingus on surmataolised laulud, enamus laule pühendus kirikulauludele, üle 70missat, 100kond
• Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja Ameerikasse. • Leifrist jutustavad kaks islandi saagat: Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. • Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eirikr Punane asutas 985. aasta paiku koloonia Gröönimaale ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa Ida-Asulasse. VIIKINGITE LAEVAD Eesti viikingi Laev laev Turm Laeva joonis KASUTATUD MATERJALID • https://et.wikipedia.org/wiki/Taani • https://et.wikipedia
See on samuti aborigeenide pühaks paigaks ning on moodustunud samuti tilliidist. Punaste kaljude lähedal asub ka kolmas kohustuslik vaatamisväärsus: vihmavee poolt miljonite aastate jooksul kalju sisse uuristatud Kings Canyon. Kuigi kõrbes sajab vaid mõnel päeval aastas, on vihmavesi siiski suutnud kaljusse jätta üle kilomeetri pikkuse ja paarisaja meetri sügavuse jälje. Kõrgel kanjoni serval jalgu kõlgutades on tunne justkui pilve piirilt alla vaadates. Uluru avastas esimese eurooplasena 1873. aastal William Gosse. Gosse nimetas kohalike pooolt Uluruks kutsutud kalju Lõuna-Austraalia tolleaegse juhi Sir Henry Ayers'i järgi Ayers Rock'iks. Referaadi koostas: Mattias Mutso
KLASS MAADEAVASTAJAD MAADEAVASTAJAD Vali õige või täienda lauset A Vali õige või täienda lauset B 1. Sveitsist pärit A. Piccard konstrueeris 1. Julius Caesar vallutas ja kirjeldas I saj eKr pärast II maailmasõda batüskaafi. LääneEuroopat. 2. Eesti alad kandis esimesena kaardile Ibn 2. Esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika Battuta. Indiasse Vasco da Gama. 3. Meretee ümber Euraasia Atlandi ookeanist 3. Arvatavasti Orkney saari nimetas THULEks Vaiksesse ookeani on Loodeväil. antiikaja maadeavastaja Hanno. 4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5
Peamised eksportkaubad on nafta, boksiit, alumiinium, teras, kemikaalid, põllumajandustooted, rasketööstuse tooted. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % . Riigilipp Riigivapp Angeli juga Orinoco jõgi Pico Bolivar Ajalugu 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased. Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat. Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venezuelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad. 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks- see oli esimene vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon
14.Giordano Bruno oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20.Amerigo Vespucci oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuestmandrist - Ameerikast. 21.Fernao de Magalhaes purjetas esimese kaptenina ümber maailma aga ei jõudnud tagasi. 22.Willem Janszoon, Hollandi meremehed jõudsid esimesena austraalia rannikule. 23.Austraalia koloniseerimist alustas James Cook. 24.Eurooplased tõid Ameerikast vanasse maailma kaasa kartulit, tomatit, maisi, tubakat,
Kahekümne kuue liustikuga on Mount Rainier kõige liustikulisem tipp kogu mandri-USA's (v.a. Alaska). Liustike ja lume all on 91 km². Selles piirkonnas asub ka palju teisi tuntuid vulkaane, näiteks St. Helens. Mount Rainieri oli esmalt tuntud põlisameeriklastele kui Talol, Tahoma või Tacoma, mis tähendas kohalike indiaanihõimude keeles "vete ema". Esimese eurooplasena nägi seda mäge 1792. aastal kapten George Vancouver, kes pani oma sõbra Kontradmiral Petere Rainieri järgi mäele nimeks Mount Rainier. Kuigi "Rainieri" on peetud mäe ametlikuks nimeks, siis Theodore Winthrop avaldas 1862. aastal oma reisraamatu "The Canoe and the Saddle" ("Kanuu ja sadul"), kus mäe puhul kasutati nime "Tacoma" ning pärast seda olid mõlemad nimed kasutusel. Tacoma linnas oli eelistatud mäe nimena "Mount Tacoma". 1890. aastal
Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma Galileo Galilei enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. "Ta liigub siiski" Hendrique Meresõitja tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika
kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Juba XV sajandi esimesel poolel jõudsid portugallased Bojadori neemeni, sealt kaugemale ei julgenud nad pikka aega minna. Alles XV sajandi keskpaigal jõuti Roheneemeni, kus kõrb asendub troopikaga. Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aastal. Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida kuninga soovil kutsutakse nüüd Hea Lootuse neemeks. Juudi päritoluga Itaalia meresõitja Cristopher Kolumbus pakkus välja, et võiks üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, see kõik oli sellepärast, et Portugallasi edestada Hispaania poolt. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga- Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad
kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934. aastal alistas Kalev Kotkas esimese eurooplasena kõrgushüppes 2m(2.01), tulles Euroopa meistriks. 1938. aasta Emil võitis hõbeda ja oli kettaheites neljas. Eestlased 1920. aastate olümpiamängudel E.S.S. "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti
LÜHIKE pani aluse kirikuriigile KARL SUUR Frangi riigi valitseja; Rooma paavst kroonis keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik
Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive. Need riigid olid atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471 16.Kes jõudis esimesena purjetada ümber Aafrika lõunatipu? Bartolomeu Diaz 17.Kes jõudis esimese eurooplasena mereteed pidi Indiasse? Vasco de Gama 18.Kuhu oli teel Kolumbus, kui ta 1492 jõudis esmakordselt Ameerikasse? India 19.Kes oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuest mandrist - Ameerikast? Amerigo Vespucci 20.Kes purjetas esimese kaptenina ümber maailma? Kas ta ise jõudis õnnelikult kodusadamasse tagasi? Fernao de Magalhaes. Ei 21.Kes jõudsid esimesena Austraalia rannikule?Millise suurema maa osa see usuti olevat? Willem Janszoon. ??????? 22
1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale Maadeavastused avardasid Euroopas inimeste silmaringi, maad õpiti rohkem tundma. Samuti õpiti tundma uusi taimi ja loomi, Euroopasse toodi sisse näiteks kartul ja mais. Samuti jõudsid
Otsustav läbimurre sai teoks 1488, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse. Bartolomeu Dias [bartulum'eu d'ias] de Novais (kasutatud on ka nimekujusid Bartholomeu ja Diaz; umbes 1450 arvatavasti Algarve 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Tõenäoliselt olid tema esivanemate seas João Dias, kes purjetas 1434 koos Gil Eanesiga ümber Boujdouri neeme, ning kaupmees ja maadeavastaja Dinis Dias, kes 1444 Henrique Meresõitja ülesandel jõudis esimese eurooplasena Mandri-Aafrika kõige läänepoolsemasse punkti Roheneemele (praegu Dakar Senegalis) ning avastas Terra dos Guineus. Diasi elust enne tema suurt avastusretke on väga vähe teada. Dokumentides andmete
juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26° Caracast peetakse üheks ohtlikumaks linnaks LadinaAmeerikas Caracase lipp vapp Caracas Öine Caracas Caracase inimesed Venetsueela ajalugu Venetsueelat hakati asustama ligi 15 000 aastat tagasi. 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased.Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat.Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venetsueelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks see oli esimene vastupanu Lõuna Ameerikas 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine 1811
Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-aasiasse, kust toodi Eu-sse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaani ja Portugali geograafiline asend oli soodne. Sealsetel rahvastel oli pikaajalised meresõidu kogemused. Avastusretked. Esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali prints Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannukut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Christohp Kolumbus üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail- mareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes. Austraaliasse jõudis esimesena Willem Janszoon, kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook'i tekkis eu-lastel huvi Austraalia vastu. Maadeavastuste mõju Eu arengule. Avardas silmaringi
a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma avastamisel muutus eurooplaste väljaränne massiliseks; maailmakaubanduse kujunemine; hindade revolutsioon; majanduse raskuspunkt läks Vahemerelt Atlandi rannikule. 3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, MAGALHAES esimene reis ümber Maa, ületas esimesena Vaikse ookeani, VASCO DA GAMA esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas, COLUMBUS 12. okt, 1492 avastas Ameerika arvates, et jõudis Indiasse, HENRIQUE MERESÕITJA asutas maailma esimese meresõidukooli, AMERIGO VESPUCCI itaalia maadeuurija, kelle järgi sai nime Ameerika maailmajagu, WILLIAM JANSZOON esimene
Portugalil. Toetuti Ptolemaiose arvutustele, et Maa ümbermõõt on 28 000 km. Meresõitjaid heidutasid legendid kaugete maade kohta. Cantino maailmakaart (1502) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Bartolomeu Diaz Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek purjetas esimese Teine tase Kolmas tase eurooplasena ümber Neljas tase Aafrika lõunatipu. Viies tase Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus soovis Indiasse jõuda lääne poole sõites. 3. augustil 1492 alustati kolme laevaga teed. 12. oktoobri ööl märgatiKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise esimest korda maad. Teine tase
vallutamisest 1453. A. kuni luterliku reformatsiooni käivitumiseni 1517. a.) SUURED MAADEAVASTUSED varajasemad maadeavastused Hanno, Kartaago meresõitja, jõudis 5. Sajandil ekvaatori lähistele. Pytheas, Marseille rändur, rändas 4.sajandil eKr Skandinaaviasse. Norra viikingid asustasid 9.sajandil Islandi. Eirikr (erik) Punane rajas 982. Aastal esimese asunduse Gröönimaale. Leifr Eriksson jõudis teadaolevalt esimese eurooplasena 1000. Aasta paiku Kanada rannikule. Hiina meresõitjad võisid olla Ameerika avastanud juba I aastatuhande keskpaigas. Põhjused Suurem vajadus väärismetalli järele. Ülikkond tarbis üha rohkem idamiaiseid kaupu (vürtsid, siid, lõhnaained) Genova kaupmehed hakkasid kontakti otsima Pürenee poolsaare riikidega. Seoses rekonkista lõppemisega olid sõdimisest elatunud väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Ameerika avastamine 1492. A
hõbedakaevandustesse Indiaanlaste massiline hävitamine Nakkushaiguste levik (rõuged) Ameerika koloniseerimine Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi
Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud, kellel olid pikaajalised meresõidukogemused Maadeavastuste esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõtmisel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu 1492. a 12. oktoobril jõudis Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus Ameerikasse kuigi arvati, et jõuti Indiasse Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jõudis 20. mail 1498.a Indiasse Amerigo Vespucci avastas esimesena, et C. Kolumbus oli jõudnud uuele mandrile ning tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika Aastatel1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes
ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. 1492. aastal Ameerikasse jõudnuna asutas Kolumbus esimese eurooplasena saarel lõppes kiiresti ja veriselt. Tema despootlik valitsemiskord varises kokku ning maadeavastaja ise lõpetas ahelates.Kolmest laevast ja 100 mehest koosneva laevastikuga alustas Kolumbus 1492. aastal oma mereretke senitundmata paikade suunas ning avastaski Kuuba ja Hispaniola. Hulljulget ekspeditsiooni rahastanud Hispaania kuningapaar lootis, et Kolumbus leiab suuri kasumeid tõotava meretee Indiasse.Esialgu arvaski Kolumbus, et meretee Indiasse on leitud
jõudu ja värskust andev toime. Edasi otsustasid kloostrielanikud kontrollida kohvi mõju inimestele. Need mungad, kes öiste jumalateenistuste ajal pidevalt unega võitlesid, saidki uuest joogist olulist abi. Kohvi joomise traditsioon pärineb Punase mere kallastelt, kust levis XV sajandil Araabia maailma. Euroopast pärit reisimehed avastasid selle joogi XVI sajandi lõpul Damaskuse, Kairo ja Konstantinoopoli kohvimajades. Esimese eurooplasena mainib 1580. aastal kohvi Prospero Alpino Paduast. Oma reisimuljetes kirjutab ta, et türklastel on musta värvi keedus, mida nad pärast sööki suurte lonksudena joovad ja veedavad niiviisi mõnusalt aega. Eurooplastele kohv meeldis ja nii kandus kohvi valmistamise ja joomise tava kiiresti üle Vahemere Itaaliasse ja Prantsusmaale. Vähem kui sajandiga vallutas kohvijoomine esmalt kogu Euroopa ja levis sealt ka koloniaalmaadesse. Kohvipuu viljades peituvad seemned vajavad röstimist
antiik-ja renessansi aja vahel olevat perioodi.Keskaja lõpuks peetakse ameerika avastust 1492, reformatsiooni algust Saksamaal 1517, Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453(Bütsantsi häving). Keskaja algus- 476 Romuluse võimult tõukamine. Pilet 2 1.Suured maadeavastused ja tagajärjed Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse, kus toodi vürtse ja kalliskive. B.Diaz-portugallane, purjetas üle Aafrika lõunatipu esimese eurooplasena(Hea Lootuse neem), võimaldas teed India ookeanini. Columbus-1942, laevad Santa-Maria, Pinta, Nina, seilas lääne poole.1492 jõudsid Ameerikasse, ise ei teadnud, et on Ameerikas, ta arvas et on Indias. Vasco da Cama-avastas meretee Indiasse 1498, sõites ida poole. Americo Vespucci-saadi aru, et on avastatud uus manner Ameerika. Fernao Magalhaes-Hispaania teenistuses portugaallane,tegi ümbermaailmareisi 1519- 1522.Tapeti pärismaalaste poolt Filipiinidel
kindlustustes. Nad kasutasid alepõllunduse tüüpi põllumajandust. Maaviljeluses olid kasutusel niisutussüsteemide kompleksid. Põllud olid kaitstud kindlustuskraavidega. Traditsiooniline ühiskond koosnes hõimugruppidest, mida juhtisid pealikud. Seal olid suguharud, mis jagati klannideks ja aladel all-klannideks. Võim suguharus kuulus kõrgemale pealikule. Kõige tüüpilisem tegevus oli sõdimine teiste omasugustega. Esimese eurooplasena nägi saari hollandlane Abel Tasman, kes möödus 1643. aastal laevadega Heemskerck ja Zeehaen nende kirdeservast. James Cook nägi saari 1774. aastal kagust. Kapten William Blight oma laevalt 1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule. 1854 võttis tema vennapoeg, valitseja Seru Epenisa Cakobau, omaks ristiusu ning 1865 ühendas ta saareriigi üheks kuningriigiks. 1874 muudeti Fidzi Suurbritannia kolooniaks
Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta. Sokolaad saabus suure triumfiga Euroopasse 27 aastat hiljem, mis ajavahemikuna on ajaloo mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seekord aga hispaanlane ning nii saigi sokolaad mitte Itaalia vaid Hispaania kuningakoja ainuomandiks
Uskumused Kasutatud allikad Mõiste Tattow, tau-tau, tatau, tattaw tähendab koputamist või löömist Tuleb tahiitikeelsest sõnast tatau tattaw Inimestele tehakse tätoveeringuid põhiliselt kaunistamise eesmärgil, loomadele nende identifitseerimiseks Ajalugu James Cook(17281779) James Cook nägi Polüneesias 1769 ning Hawaii saartel 1778 tätoveeritud pärismaalasi Alvaro de Medndana,hispaanlane 1595a tutvustas Läänele 1.eurooplasena Polüneesiast näinud kehakaunistusi 17.saj. Muutus see ihaldusväärsemaks kunstivormiks ning hakkas saavutama oma rafineeritust ja täiustust Keskajal hääbus Läänes ning taasavastati alles idamaade ning Lõunamere saarte avastamisega Esimesed tattood ESIMENE TATTOO RIDA PUNKTE Jäämees Ötzi kes pärineb umbes 3300 a.e.m.a leiti 1991a. Ötztali Alpides Alaseljal, ümber parema pahkluu ja vasaku põlve- tätoveeritud rida punktikesi
Maailma peamisi terasetootjaid Majanduse nõrgad küljed: Osariikide korrastamata rahastamine ähvardab riigi majanduslikku tasakaalu Välisinvestoreid peletab korruptsioon, majandusreformide haprus ja riiklike kompaniide müümisel Brasiilia kompaniide eelistamine Hoiuste ja investeeringute intressid on umbes poole võrra väiksemad kui Ida Aasia konkurentidel Ajalugu: Vanimad leiud inimasutusest pärinevad VIIIVII aastatuhandest e.m.a. Esimese eurooplasena jõudis Brasiilia rannikule meresõitjast hispaanlane 1500. aastal. 1530. algas koloniseerimine 16. sajandi keskpaigast põhines majandus suhkrurooistandustel. 17. sajandi lõpus leiti Brasiilia aladelt kulda mis elustas majandust. 1985 legaliseeriti Brasiilia Kommunistlik Partei Kultuur: Iseloomulik multikultuursus segu Ameerika põliselanike, Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt,
Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Sellega oli tee India ookeanini avatud. Aga kokkuvõttes kui tagasi tulla oli eesmärk ikkagi rikastuda ja tuua riiki uusi idamaiseid kaupu, mille eest sai küsida kõrget hinda. Nii olidki paljud meresõitjad ka suured kaupmehed. 2. Kolumbuse merereis Christoph Kolumbus oli juudi päritolu Itaalia meresõitja. 3.augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) pikale mereteele
jumalused. 1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjaranniku. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. 1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Oma maabumiskoha nimetas ta selle järgi Botany Bayks. 18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine. Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid. Mandri kaguosas kujunes sunnitööliste kolooniast välja Sydney linn. Eurooplasi meelitasid Austraaliasse head karjamaad, mis võimaldasid siin karjakasvatust arendada. Hiljem, 19
Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. Abel Tasman 1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Oma maabumiskoha nimetas ta selle järgi Botany Bayks. 18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine. Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid. Mandri kaguosas kujunes sunnitööliste kolooniast välja Sydney linn. Eurooplasi meelitasid Austraaliasse head karjamaad, mis võimaldasid siin karjakasvatust arendada. James Cook
Louis XV - oli Prantsusmaa kuningas 1715. Aastast. C. Kolumbus - oli sooritas ajavahemikus 1492-1504 neli avastusreisi Kesk-Ameerikasse (15-16) V. da Gama - oli Vasco da Gama- 1498 avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. F. Magalhaes- alustas1519. aastal esimest ümbermaailmareisi,tagasi jõuti 1521. (15-16) B. Diaz - Bartolomeu Diaz- 1488 avastas Hea Lootuse neeme kes purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. (15-16) A. Tasman - oli hollandi meresõitja ja maadeavastaja (16) A.Lincoln - oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865. (19) Victoria - oli Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. (19-20) 19. Kirjuta daatum. 1) Napoleoni sõjakäik Venemaale 1812 2) I ümbermaailma reis 20. septembril 1519. aastal 3) Aurumasina leiutamine - 18. sajandil 5)Tordesillase leping - 7. juunil 1494
kolm mereretke ning jõudis lõpuks ka Ameerika mandrini. Selle, et tegu ei ole mitte Aasiaga, vaid uue senitundmatu mandriga, tegi kindlaks Hispaania lipu all sõitnud itaalia päritolu kartograaf ja maadeavastaja Amerigo Vespucci. Aastatel 1497 – 1504 tegi ta mitu uurimisretke Lõuna-Ameerika idarannikule ning nimetas selle Uueks Maailmaks. Meretee Indiasse avastas hoopis esimese eurooplasena portugallane Vasco da Gama, kes 1498 jõudis kolme laevaga Hea Lootuse neemelt lähtudes ja Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 6 araabia lootside abi kasutades Calicuti sadamasse India edelarannikul. Esimese ümbermaailmareisi aastatel 1519 – 1522 tegi Hispaania lipu all sõitnud portugallane Fernão de Magalhães. Ületanud Vaikse ookeani jõudis F
1994 aastal võitis MVP tiitli ehk kõige kasulikuma mängija tiitli esmakordselt mitteameeriklane Hakeem Olujawon Nigeeriast, kes varem mängis NCAAs, kus ta arendas oma oskusi. Väga palju hakkasid liigasse tulema mängijaid, kes polnud varem USA liigades mänginud, nagu näiteks 2002. aasta NBA aasta uustulnuk ja 2006. aasta Mmi MP Pau Gasol Hispaaniast, 2002. aasta NBA Drafti esimene valik hiinlane Yao Ming, 2002. aasta Mmi MVP, Eurobasket 2005 MVP ja esimese eurooplasena 2007. aasta NBA MVP võitnud sakslane Dirk Nowitzki ja 2004. aasta Ateena Olümpamängude MVP argentiinlane Emanuel Ginobili. Kui enamus muu maailma mängijaid tuleb NBAsse otse professionaalsetest Euroopa või muu maailma klubidest siis mängijad inglisekeelsest maailmast otsustavad mängida ennem NBAga liitumist USA kollezi liigades. Tuntumatest nimedest on nii teinud näiteks 2005. ja 2006. aasta NBA MVP kanadalane Steve Nash ja austraallane Andrew Bogut. Tänapäeval
Peale Ameerika avastamist, saadi aga aru, et maailm ei piirne ainult nii nagu seda oli enne arvatud. Ameerika avastamisega kaasnes ka uus maadeavastuste periood (Salentiny, 2005). Selles peatükis tulebki juttu esimestest suurtest maadeavastajatest, kelle rolli ei saa maailma geograafilise loo kujunemise juures sugugi alahinnata. 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) Bartolomeu Dias (1450-1500) - Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, kus ta ka 1500. aastal tormi ajal hukkus. 1487. aasta suvel alustas Dias retke ümber Aafrika, millega rajas ta uue meretee muu maailmaga edukamaks kauplemiseks. Ümber Aafrika kulgeva väila avastamine oli oluline, sest eurooplased said esimest korda võimaluse kaubelda otse Aasia ja Indiaga, vältides Lähis- Ida maateid ja vahendajaid.(vt. lisa 2) Lõpuks tõi see kaasa Atlandi ookeani äärsete
Maadeavastuste põhjused- tulus vürtsikaubandus. Vajadu kulla, vms väärismetalli järgi. Müüdid pururikastest riikidest. 13 saj Marco Polo reisikirjad. Tehnika areng(kompassi ja astroloobi leiutamine). Partoloonide kasutuselevõtt. Maadeavastuste laevad olid karavellid. 15 saj Portugali prints asutas maailma 1 meresõidukooli. Portugal DIAZ 1488 hea lootuse neemani(esimese Eurooplasena ümber Afrika lõunatipu) VASCO DA GAMA 1498 jõudis Indiasse Hispaania COLUMBUS 1492 Kesk Ameerika MAGALHAES 1519-1521 Vaikne Ookean(esimene ümbermaailmareis) Tekkis must kolmnurg Euroopast rumm või raha Aafrikasse Aafrikast orjad Ameerikass Ameerikast puuvill või tubakas Euroopasse 12) Reformatsioon Keskkond enne reformatsiooni: Maa omanikud Maksude maksmine Usk Haridus
Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Henrique Meresõitja – 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Bartolomeu Diaz – 1486-1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. Christoph Kolumbus – Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46- ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
MAADEAVASTUSRETKED · Esimene etapp oli Aafrika lääneranniku tundmaõppimine. Portugallased, vahetasid kaupa araablastega. Henrique Meresõitja asus otsima mereteed idamaadesse. esialgu jõuti Bojadori neemeni, seal, kus Sahara kõrb ulatus ookeanini /15. saj alguses/. 15. saj keskpaigas jõudsid Roheneemeni. · Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471. aasta. · Portugallane Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber aafrika lõunatipu Hea Lootuse neem nimi kuninga soovil. Pääs India ookeanini./1487-1488/ · Juudi päritolu Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus läks Hispaania kuningakoja toel otsima teed Indiasse 12. oktoober 1492 jõuti Bahama saarestikku, tähistatakse Ameerika avastamise päeva ise arvasid nad, et see on India. Praegu on selle koha nimi Lääne-India saarestik.
provintsi koondise 4:2. Tõsist tähelepanu pälvis mängudel ka Eesti esimene kehakultuurinäitus.Silmapaistvatest sportlastest oli esindatud näiteks 1931. aastal suurejoonelist kergejõustikukarjääri alustanud Kalevi Kotkas, kes 1930. aastatel ketteheites erakordseid saavutusi näitas ja ka Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu kõrgushüppes andekas oli, ületades 1934. aastal esimese eurooplasena kõrgushüppes 2 m. Tema uus Euroopa rekord - 2.04 - pidas vastu 17 aastat. Siiski loobus Kotkas spordist juba 25-aastasena, 1938. aastal. 1930. aastatel olid silmapaistavad jätkuvalt ka Eesti tõstjad, näiteks Eduard Männik, Alfred Mäll ning Arnold Luhaäär, kes 1933. aastal võitis Essenis EM-il hõbemedali. 1935. aastal kerkis esile ka maadlejate uus põlvkond, kelle seast olid lootusandvaim Kristjan Trossmann (Palusalu) (fotol) 1935
raske vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste I etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja(1394-1460) eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse. Jõuti Bojadori neemeni, kus Sahara kõrb ulatub ookeanini välja ja kaugemale ei riskutud minna. Mõõteriist, astrolaab, võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz I eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida nim Hea lootuse neemeks. Christoph Kolumbus üritas jõuda lääne poolt Indiasse. Teed alustas 3.aug.1492 ning 12.okt.1492 märgati maad, mis osutus Ameerikaks. Ise usuti, et jõuti Indiasse. Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, jõudis 20.mai 1498. Tagasi jõudis vürtse täis laevadega. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, ütles esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, uus manner sai nimeks Ameerika
Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg Aquino Thomas teoloog, dominiiklaste ordus Jan Hus Tsehhi vaimulik, õpetlane, katoliku kiriku teravamaid kriitikuid, usuallikas Piibel Lorenzo Valla humanistlik õpetlane, kes paljastas võltsdokumendi, Constantiniuse kinkeürik Leonardo da Vinci Itaalia renessansikunstnik, antiikkunst Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse Vasco da Gama portugali meresõitja, kes leidis tee Indiani minnes Aafrika lõunatipust edasi Niccolo Machiavelli pani aluse uusaegsele poliitfilosoofiale, tema jaoks ideaalne riik Itaalia Benedictus Nursiast munk, kes tegi Monte Cassino kloostri ja koostas kloostrireeglid
Eurooplastele oli oluline leida alternatiive merete Indiasse ja Kagu-Aasiasse,kust toodi Euroopasse vürtse,siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud.Maadeavastuse esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega.Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu,mida hakati nim. Hea lootuse neemeks.Lõpuks taheti jõuda Indiasse.Kolumbus asus 1492 aastal kolme karavelliga pikale mereteele.Jõuti välja Ameerikasse.Meretee Indiasse avastas hoopis Vasco de Gama. Esimest ümbermaailmareisi juhtis Magalhaes.Ta oli esimene eurooplane,kes jõudis vürtsisaareni aga kodumaale tagasi meresõitja ise enam ei jõudnud.Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi
Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat. Armastuses hakati põlastama tavalist meelelist kirge. Armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus. Esimese eurooplasena julges filosoofilis-religioosset teemat käsitledes kasutada ladina keele asemel rahvuskeelt. „Jumalikku komöödiat“ hakkas kirjutama paguluses, ise pani pealkirjaks „Komöödia“. Žanrilt on see värsivormis „nägemus“. Allegooriale omaselt läbivad teost sümbolid. Teos koosneb 3 osast: „Põrgu“, „Puhastustuli“, „Paradiis“. Arvude ja värvide sümboolika. Teose sümbolid lähtuvad ajaloo pinnalt, üldistavad ajalugu. Kasutab lõikavat
Püssirohu kasutusele võtt võimaldas hõlpsamalt alistada vaenlasi. Hispaania ja Portugal hakkasid konkureerima meresõidus, kes leiab meretee Idamaadesse, mille olid enda kätte haaranud Konstantinoopoli langemisega araablased. Hispaanlased leidsid meretee üle Atlandi ookeani ja avastasid Ameerika. Portugaallased avastasid meretee Indiasse ümber Aafrika. 1487-88 purjetas Portugali meresõitja Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mille nimeks sai Hea Lootuse neem. Tee India ookenanini oli avatud. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja da Gama, ta jätkas teekond Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 1498.a India edelarabbikule. Uus meretee oli avastatud. Hispaania kuningakoda asus toetama Kolumbuse ideed ürtada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492.a alustati reisi kolme karavelliga. 12.10 märgati esimest
Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km. Bartolomeu Diaz-Portuali meresõitja, kes purejtas aastatel 1487-1488 esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Portugaallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, selle pakkus välja juudi päritolu Christoph Kolumbus. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga(Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12.
õiguskordade struktuuri ja suhteid.*58 Hierarhia seevastu viivat tupikusse, sest on loomuldasa steriilne.*59 Nüüdisaegse õiguskäsitluse vaimus võiks Euroopa Liidu põhikorra sisustamine toimuda võrgustikus, mille keskmes on EK ja seal kõrval liikmesriikide kohtud juhtumite tarvis, mil liidu õigus satub kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata vastuollu põhiõiguste või liikmesriikide konstitutsioonilise identitee- diga. Üleskutsest käituda tõelise eurooplasena ning diferentseeritud integratsiooni ohu ettemanamisest ei piisa põhiseaduslikkuse järelevalvest loobumise põhjendamiseks. Kohtuliku kontrolli säilitamine põhikorra aluspõhimõtete kaitsmiseks näib soovitav iga üksiku liikmesriigi perspektiivist, samuti ei tohiks liikmesriikidel olla midagi selle vastu, kui ka teised liikmesriigid kaitsevad oma põhikorda. Vii- maks tundub niisugune lahendus sobivat Euroopa Liidu uuendusliku konstitutsionalismiga ja seetõttu
annaabi.ee 
