Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvad, absolutism, monarhia, sveits, itaallased, venelased, inglased, iirlased, prantslased, hispaania, hispaanlased, baskid, portugal, taanlased, rootslased, soomlased, lätlased, seisuslik, leedulased, valgevenelased, ukrainlased, abolutism, tsehhid, ungarlased, hollandlased, friisid, veneetsia, kirikuriik, türklased, kreeklased, bulgaarlasedtäidesaatev võim. 14. Kuningas on riigi kõrgeim juht, käsutab maa- ja merevägesid, kuulutab sõda, sõlmib rahulepinguid, liidulepinguid, kaubanduslepinguid, määrab kõik avaliku administratsiooni ametikohad, väljastab vajalikke regulatsioone ja korraldusi seaduste elluviimiseks ja riigi julgeolekuks. b) Vastu: Näiteks Prantsusmaal säilis inimeste võrdsus seaduse ees ja kuningas (Louis XVIII) pidi leppima konstitutsiooniga. Konstitutsioon ütleb muuseas: 1. Prantslased on võrdsed seaduse ees, mis iganes on nende tiitlid või auastmed. 2. Nad maksavad vahet tegemata riigi kulude katteks makse vastavalt oma varale. 4. Nende isiklik vabadus on samuti garanteeritud; kedagi ei saa vastutusele võtta ega arreteerida, kui selleks pole seaduse kaasust, mis selle täpselt ette kirjutab. 2. Joonista skeem konservatismi kohta. See peab sisaldama toetajaskonda, tekkeaega, tähtsamaid esindajaid, tekkepõhjuseid ja tähtsamaid poliitilisi seisukohti.
REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks. Üks on piibel, teine on loodus. KATOLIIKLIKUD RAHVAD itaallased (Vatikan), prantslased, hispaanlased, portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1
Suur rahvasterändamine: · hõimude liikumine Euroopas 4. 6. saj - germaani ja slaavi hõimud st ,,barbarid" · germaani hõimud tungisid Lääne-Roomasse - Lääne-Rooma nõrk, Ida-Rooma tugev riik - doomino effekt Hiina aladelt hunnid - frangid, saksid, anglid, goodid, vandaalid jt. · tulemus: - Ida-Rooma ehk Bütsants jäi püsima - Lääne-Rooma asemele uued riigid nt Frangi riik - kujunesid uued rahvad, keeled (romaani ja germaani keeled) - senistele germaanlaste aladele slaavlased - rahutu periood, tagasiminek paljudes valdkondades Feodaalkord: · Kujunes Frangi riigis 8. saj · Naturaalmajandus · aadliseisused; hakati rajama linnuseid · feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema · raha polnud käibel; kuningas tasus sõduritele maaga; Kirik: · Vägagi kontrolliv jõud igapäevaelus · Kiriku võim vs. kuninga ja aadlike võim
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18
Kreeklased saavutasid iseseisvuse ja lõid oma riigi (esialgu vabariigi, hiljem kuningriigi). 10. Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Põhjused: üleüldine vaesus (kohati ka näljahädad), demokraatlike õiguste puudumine, võim oli koondunud kitsa aadlike ringkonna kätte (nõuti rahva ligipääsu võimule), sooviti põhiseaduste kehtestamist, Saksamaal ja Itaalias nõuti riigi ühendamist, Austria impeeriumi rahvad tahtsid vabaneda austerlaste võimu alt. Tagajärjed: üldiselt suruti revolutsioonid maha, suurem osa nõudmistest jäi täitmata, kuid üht-teist siiski saavutati: nt nõrgenes absolutistlik riigikord, mõnel pool (nt Preisimaal ja Austria impeeriumis) kehtestati põhiseadused, sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused, Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne. 11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve
kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine. Protestantismi tulemuseks oli see, et inimene vabanes kiriku võimu alt. Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust. Harimatud heideti kõrvale
sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul
Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai Euroopa suurriigiks, Eestis algas Rootsi aeg. Uusaeg oli kapitalismiajastu, kapitalistlikud tootmissuhted kujunesid valitsevaks. Maadeavastused olid Euroopa rahvastele toonud täiendavaid kasumeid,
vallutasid bütsantslased riigi lõunapiirkonnad. 568-586 valitses riiki Leowgild, kes tegi pealinnaks Toledo, tõrjus bütsantslased tagasi ja vallutas u 409 a. sisserännanud sueebide riigi. 586-601 valitsenud kuningas Rekhared I astus katoliku usku. Germaani kõrgaadliga liidus oleval kirikul oli riigis väga suur mõju. Toledo riigikontsiilid olid samal ajal ka üleriigilised kogunemised, nende otsused olid kuningale kohustuslikud kirikuvande ähvardusel. 633 a kehtestati riigis valitav monarhia. 649-672 valitsenud kuningas Rekiswinth lõi gootide ja roomlaste jaoks ühise eadustekogu (Lex Visigothorum, u 654). 711 saavutasid araablased võidu läänegootide üle. Idagootide riik Itaalias (493-553) Kristuse sünni paiku asustsid goodid Visla suudmeala, rändasid 2. saj kagu suunas ja jagunesid lääne-(visigoodid) ja idagootideks (ostrogoodid). Idagootide riigi Musta mere ääres hävitasid hunnid. Hunnide pealiku Attila surma järel asuvad idagoodid Pannooniasse. Pant-
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
Veneedid said mõjutusi germaanlastelt. Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja lõunaslaavlased (serblased, horvaadid, sloveenid, montenegrolased e tsernogoorlased). Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri jõge põhja poole aeglaselt, kuna seal elasid soomeugri rahvad, algas nende slaavistumine. EUROOPA INVASIOONIDE AJASTU Invasioon 8.-11. Saj. Invasioon = sissetung. Euroopat ähvardasid sissetungijad lõunast, idast ja põhjast. Lõunast ja põhjast tulid meritsi. Lõunast tungisid Euroopasse araablased. Aastaks 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele, see läks nende võimu alla. Viimased araablased ajati sealt minema alles 1492. aastal. Idast tulev rahvas tuli mööda maismaad, sealt tuld ungarlased
poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe oma võimupiirkonda laiendada. Võim võib olla nii kultuuriline, poliitiline kui majanduslik võim Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus.
TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid
murtud 5 keskaja põhitunnust Ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Sõjavägi Kutsuti kokku sõja korral. Seisused Peaaegu mingit sõnaõigust. Majandus merkantilistlik. Maadeavastused Aitasid kaasa kapitalistliku majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne
......................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil...............................
ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18. sajandil alfabeedilises süsteemis käsitles kõiki
neile), · Usk mõistuse kõikvõimsusse. · Oluliseks muutub rahva harimine ("valgustamine"). · Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus ("kodanlik avalikkus"), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi. Absolutism · Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika. · Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik, Inglismaa, Holland, Portugal ja Savoia.
· Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. · Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. b. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati Avaaride (türgi Liiguti Dnepri germaanlastest maha- hõimud) rüüsteretkede piirkonda Kiievi jäetud ala Elbest idas. mõjul liiguti K.- aladele.
° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17
õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj
...................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22 Absolutism Prantsusmaal............................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine................................................................................................
Suurimaks katastroofiks oli Lissaboni maavärin 1755. aastal, kus hukkus ligi kakssada tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (17561763) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust. Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus. Suur osa suri juba sünnitusel, kolmandik enne 5 aastaks saamist, täiskasvanuks said vaid pooled 3 sündinutest
Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj
Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida-gooti aladele tegelikud põhjused: - kliima jahenemine - rahvaarvu kasv Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad, varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused. 3. FRANGI RIIK Frangi riik tekkis 5
Mis on keel ja mis on dialekt? Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel. Keelt saab näha kui dialektide kogumit. Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel. Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik. Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest. 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000
Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus
põhimõte levima pärast1848-1849.a revolutsioone ja seda ei saanud eirata ükski poliitiline jõud Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa
Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad · Võimule Mary Stuart, kes presbüterlaste ülestõusu tõttu põgenes Inglismaale, talle pakub varjupaika Elizabeth I, kes ta 1587 hukkas, kuna Mary Stuart soovis tulla Inglismaal võimule · Troonile sai Mary Stuarti poeg, sest Elizabethil polnud lapsi MADALMAAD: · Habsburgide võimu all (keiser Felipe II) · Kalvinismi levik, mida üritati maha suruda, millele järgnes ülestõus Hispaania võimu vastu · Pildirüüsteliikumine · Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14
Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
annaabi.ee 
