Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Liit- võimaluste, aga ka piirangute ühendus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reisida, ühisraha, valuuta, kodanikele, üleminekuaeg, liikmesriikidel, esiteks, passi, tarbimiseks, ostjal, reisimise, kolmandaks, erasmus, erialast, asunud, pereliikmed, sotsiaalkaitse, integreerumine, toonud, paraneb, kaotatud, tollimaksud, turg, kontrollita, tolliameti, rakendamise, kohtuotsused, uutest, inflatsioon, intressimääradpoliitikast. Võtke ühendust oma Euroopa Parlamendi liikmetega – Euroopa Parlament osaleb ELi õigusaktide loomisel. Võtke ühendust valitsusväliste organisatsioonidega (tarbijaühendused, keskkonnasurve rühmad jne) – nemad annavad Euroopa Liidule poliitikaalast nõu. Võtke ühendust Euroopa Komisjoniga – komisjon teeb ettepanekuid ELi poliitika kohta. Vähem piire, rohkem võimalusi Peaaegu kogu Euroopa Liidu territooriumil saab reisida passi- ja piirikontrolli läbimata. Isiklikuks tarbimiseks võib ilma piirangute ja täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Kaheteistkümnes liikmesriigis on käibel ühine raha - euro, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Reisimine teistesse liikmesriikidesse on muutunud lihtsamaks, sest rahavahetamisega seotud kulud ja ebamugavus on unustatud. Sisepiirideta ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet ja langevad hinnad
linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. HANSA LIIDU ESILEKERKIMINE On tihedalt seotud linnade erilise rolliga keskajal. Keskaegne feodaalne süsteem jagas ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse, kellel kigil olid erinevad juriidilised igused. Keskvim kuulus ,,isikute ühenduse riigile", kuhu kuulusid üksikud aristokraadid ja
Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS). Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine Vene kodanikud ja «halli passi» omanikud, kellel on Eesti elamisluba, saavad Schengeni viisata Euroopas reisida 90 päeva poole aasta jooksul. Välismaalane, kellel on ühe konventsiooniosalise antud elamisluba või mitmekordne viisa, võib sõita läbi teiste konventsiooniosaliste territooriumi. 21
Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks P. Palk "Euroopa ühinemise lugu" "Missugused õigused ja võimalused on EL kodanikul?" Euroopa Komisjoni väljaanne P. Fontaine - "Kaksteist lugu Euroopa Liidust" ,,Kuidas Euroopa Liit töötab?" EL-i institutsioonide teatmik kodanikele. Euroopa Komisjoni väljaanne 1 J. Laffranque - "Euroopa Liit ja Euroopa Ühendused" S. Huntington "Tsivilisatsioonide kokkupõrge" http://www.riigikantselei.ee/failid/el_opik.pdf - Paavo Palk - "Euroopa ühinemise lugu" http://www.europarl.ee/?id=2 - Euroopa Parlamendi infobüroo http://euro.delfi.ee/ - Euroopa Liidu põhiseaduse leping ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2004-2006 http://europa.eu/index_et.htm - Euroopa Liidu portaal http://www.koolielu.edu.ee/euro/ http://euroopaliikumine
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25.märtsil allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. a Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 4.Euroopa Liiduga ühinemise positiivsed küljed: kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsuseid ja tehinguid. Uute liikmesriikide integreerumine Euroopa Liitu parandab liidu kvaliteeti nii vanade kui ka uute liikmete jaoks. Iga laienemine on toonud kasu Euroopa kodanikele ning lisanud uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele. Laienemine võimaldab tugevdada poliitilist stabiilsust ning parandada madalama arengutasemega liikmesriikide majanduslikku taset, julgeolek kasvab, abiprogrammid tagavad kiirema arengu
rikkunud õigusnorme, ei ole pidanud kinni usaldusväärse halduse põhimõtetest või on rikkunud inimõigusi. · Ombudsman viib uurimist läbi omal algatusel või kaebuse alusel. Ombudsman tegutseb täiesti sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro. Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. · Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007
· Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. · Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. · Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. · Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. · Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. · Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). · Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused · Üldine kirjaoskus. · Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. · Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka
. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. • Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) • Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. • Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro.Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. Selle alla kuulub euroala 19 riiki. • Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia, 2008
EUROOPA KESKPANK Keskpank loodi Maastrichti kokkuleppega. Selle ülesandeks on rahavoogude juhtimine ja protsendimäärade kehtestamine, ühtse ja tsentraliseeritult juhitava laenupoliitika loomine, mille hulka kuulub hindade ja palkade tasakaalustamine, riigieelarvete kokkusobitamine ning liikmesmaade majanduspoliitika raamide väljatöötamine. Keskpanga valitsusel on seega tohutu võim. Üksikud eksperdid, kuueliikmeline juhatus, hakkab suunama Euroopa majandusarengut. Uus valuuta, euro, asendab liikmesmaade rahvuslikud rahatähed. Ka EL-i välistes naaberriikides on raske oma raha hoida, sest eurost saab Euroopat valitsev valuutasüsteem. Euroopa Regioonide Komitee Regioonide Komitee (Committee of the Regions, Comité des Régions) loodi Maastrichti lepinguga 1992. aastal esindama kohalike ja regionaalsete partnerite - nii valitud rahvaesindajate kui ka sotsiaalste partnerite huvisid. Regioonide Komitee on Euroopa Liidu konsultatiivorgan, mis
artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7
· Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. · Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice)
Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet.
Madalmaad. Aja jooksul on loodud tohutusuur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal. EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elutaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa valuuta. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Samuti on teistes riikides elamine ja töötamine muutunud Euroopas palju lihtsamaks. EL tugineb õigusriigi põhimõttele. See tähendab, et kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades.
Eesti ja paljud teised liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka, Küpros, Hispaania, Sloveenia ja Portugal) aga sattusid sel ajal sügavasse võlakriisi, kust väljatulek võtab parimal juhul pikki aastaid, ning sedagi nii kasinusmeetmete kui innovaatiliste meetmete oskusliku rakendamise korral. Sellega seoses on suure küsimärgi all ka Euroopa ühisraha euro pikemaks ajaks püsima jäämine. Viimase puhul eeldab Euroopa Keskpank lähiajal nii eelarveliidu kui pangandusliidu loomist, mis omakorda eeldab aluslepingute tuntavat muutmist. Seega tänane Euroopa Liit on suurte muutuste lävel. Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed. Esimesed katsed luua ühendatud Euroopat ilmnesid juba 20. sajandi algul, mil mitmed humanistlik-patsifistlikud rühmitused Euroopas käisid välja idee luua Euroopa Ühendriigid
EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade...........................
· vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1.jaanuaril tuli kasutusel euro. 11 riiki võttis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001. aastal). Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 30. juulil 1962.a algatav EL ühise põllumajanduspoliitika, mille kohaselt juhivad riigid toiduainete tootmist ühiselt. Põllumeestele makstakse nende toodangu eest ühesugust hinda. ELis toodetakse piisavalt toiduaineid oma vajaduste rahuldamiseks ning põllumehed teenivad hästi
· vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1.jaanuaril tuli kasutusel euro. 11 riiki võttis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001. aastal). Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 30. juulil 1962.a algatav EL ühise põllumajanduspoliitika, mille kohaselt juhivad riigid toiduainete tootmist ühiselt. Põllumeestele makstakse nende toodangu eest ühesugust hinda. ELis toodetakse piisavalt toiduaineid oma vajaduste rahuldamiseks ning põllumehed teenivad hästi
julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Euro on hulga eurooplaste uus valuuta. 11. september 2001, mil kaaperdatud lennukitega rammitakse ehitisi nii New Yorgis kui ka Washingtonis, saab terrorivastase sõja sümboliks. ELi riigid tihendavad kuritegevuse vastast koostööd. Koguni 10 uue riigi ühinemine ELiga 2004. aastal teeb lõpu Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks. Paljud inimesed arvavad, et aeg oleks vastu võtta Euroopa põhiseadus, kuid pole kerge otsustada, milline see peaks olema. Nii jätkub äge arutelu Euroopa tuleviku üle. 2
Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. 12 Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP), mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust Euroopa Liidus (EL). EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Euroopa Keskpank koosneb kolmest organist.
• Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete
1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitiliste stabiilsuse eesmärgid
baseerub üsna selgetel faktidel, ei esita ühtki vastuolu või on eksisteerivate seadusaktide poolt eelnevalt määratud. Kaasuseid, mis on seotud keerulisemate teemadega ning uute seadusaktide rakendamisega, pole vajalik täiskogu ees esitada, need refereeritakse viie kohtuniku poolt juhitavasse kohtusaali. Kohtuprotseduurid Euroopa Kohtu protseduurid hõlmavad nii kirjalikku kui ka suulisi staadiume. Esiteks - kogu seotud dokumentatsioon ning tõestusmaterjal kogutakse kokku. Teiseks korraldatakse enamasti avalik istung, mille käigus esitatakse kaasuse põhilised punktid, mõlemad osapooled võivad suuliselt oma vaateid esitada ning kohtunikud ja kohtujuristid võivad osapoolte kaitsjaid küsitleda. Kolmandaks, avaliku istungi järel kaasusele määratud kohtujurist eksamineerib kaasust detailideni, töötab läbi kõik kaasusega seotud EL-i õigusaktid ning
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I
Euroopa Liidu kolmesambalise struktuuri moodustasid: VASTUS: Eur.Ühendus, Ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Koostöö õigus ja siseküsimuste valdkonnas Euroopa Ühendus koosneb kolmest alusühendusest: VASTUS: Eur. Söe ja Teraseühendus, Eur. Majandusühendus, Eur. Aatomienergia Ühendus TEST 3: Euroopa Liidu õigussüsteem Question 1 EL määrused: Vali üks vastus. a. On mõnedele riikidel kohustuslikud? Väär b. On liikmesriikide kodanikele kohustuslikud, kui need siseriiklikult kinnitatakse? Väär c. On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? Õige d. Pole liikmesriikidele kohustuslikud? Väär Question 2 Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu lepingu üldsätted Väär b. Liikmesriikide kodanike põhiõigused ja vabadused Väär c. Euroopa Ühenduse asutamislepingud Õige d. Riikidevaheline koostöö Õige Question 3
kohalikul turul on ruumi või nõudlust ,,veel ühe mööbliettevõtja" järele. Kuna sellised sätted muudavad ettevõtte asutamise Saksamaal välismaiste mööblitootjate jaoks raskemaks, on need vastuolus asutamisvabadusega. See koos teiste tõketega oli aluseks teenuste direktiivile (direktiiv 2006/123/EÜ, artikli 14 punkt 5). Asutamise ja ajutise teenuseosutamise erisus Sõltuvalt sellest, kas kavatsetakse teises ELi riigis äriühing asutada või tegutseda seal vaid ajutiselt, on liikmesriikidel sekkumiseks erinevaid võimalusi. Sihtriigi ametiasutustel puudub õigus sätestada teenuseid ajutiselt pakkuvatele isikutele sama kõrgeid nõudmisi kui neile, kes kavatsevad asutada äriühingu. Ametiasutused peavad äriühingu asutamist hinnates arvesse võtma seda, kui pikalt ja kui sageli äriühing konkreetses liikmesriigis tegutseb. Samuti tuleb kaaluda seda, kas äriühingul on sihtriigis infrastruktuuri, mis võimaldab tal võtta ühendust sealsete potentsiaalsete klientidega.
tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad algne tasand ühisturu loomine (kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine), millele on lisandunud: põllumajanduspoliitika keskkonnakaitse tarbijakaitse töötajate õigused transport telekommunikatsioon energia rahaliidu loomine ja ühisraha kasutuselevõtt integratsioon: majandussfäär -> poliitiline sfäär Euroopa kodakondsus sise- ja justiitsküsimused ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL ajalooline kujunemine Tõusevad esile kaks vastandlikku iseloomujoont: teatav jäikus (nii algimpulsis kui kaugemates püüdlustes) erakordne paindlikkus (tulla läbi paljude kriiside; sisemine lõimumise loogika) Jäikuse märgiks on mh Euroopa Liidu niivõrd tugev sõltuvus ühisraha edukusest... ..
Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest. (eurosüsteem euro) Valuutakomitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid Devalveerimine ehk devalvatsioon valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Nullifitseerimine käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti väärtusetuteks ja uute käibele laskmine, kusjuures vanu rahamärke välja ei osteta või makstakse nende eest ainult tühist hüvitist. 13. Kullastandardi olemus
Valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu- ja rahanduspoliitika abil. Riigi poolt kehtestatakse elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida maksuamet otseselt maksumaksja käest sisse nõuab võetakse teenitud palgast maha ja otsese maksu peamiseks maksuks on tulumaks. Kusjuures otsene maks võib olla 1)progresseeruv e astmeline keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega 2) proportsionaalne kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. Eesti Vabariigis on tulumaks 26% (alates 01.01.2006 on see 24%). Tulumaks võib olla regressiivne maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Otsese maksu puhul on vaja lahendada küsimus: Milline on maksuvaba miinimum ja milliseid makse, soodustusi riigis tehakse. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt. Aktsiisimaks on riigi poolt maks teatud
1. Ülekandeühiskond, ressursside ülekandmine. 2. Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: · konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et
Väärtuste muutmine omakorda on väga raske, mis ei saa aga olla ettekäändeks nende rahulejätmiseks. [Tapani Kaakkurinniemi] Lääne tänapäevase ühiskonnakäsitluse järgi on otsustamise subjektideks üksikisikud. Teoreetiliselt ei ole nüüdisasjal erilit vahet, millist sugupoolt subjektid esindavad, teoreetiliselt puudub kodanikul sugupool- mehed ja naised on ühtviisi pädevad ja õigustatud otsuseid langetama ning kasutama neile kui kodanikele antud poliitilisi ja majanduslikke õigusi. Kuid see kuidas subjektsust mõistetakse teenib ilmsegelt rohkem meeste kui naiste huve. Mees on seega kodaniku tegevuse eeskuju ja mõõdupuu.[ Tapani Kaakkurinniemi] Kodanike ,,sugupooletuse" eeldamist võime leida ka näiteks ÜRO inimõiguste deklaratsioonist, kus räägitakse samuti sugupooletustest inimestest, kellele tahetakse tagada ühesuguseid õigusi kodanikena. Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas
•aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõtu. Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: •ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); •võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); •arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; •avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel;
5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis need tingimused 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002.
ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Järgnevalt toome ära mõningad näited ENP raames tehtud rahastuse ulatusest: 1) ENP raames projektidele eraldas Euroopa Liit grantidena aastail 2007 – 2013 ühtekokku 12 miljardit eurot. 2) Tänu EL-i poolt ENP riikidele võimaldatud osalist ligipääsu EL-i siseturule kasvas EL-i ja ENP riikide vaheline kaubavahetus 2011. aastal 230 miljardi euroni. 3) 2012. aastal väljastas EL oma ENP partnerriikiide kodanikele sissesõiduks EL-i maadesse ühtekokku 3,2 miljonit Schengeni viisat. 4) EL on aktiivselt aidanud kaasa ENP riikides kodanikuühiskonna loomisele ning demokraatlike vabaduste laiendamisele. Peatudes ENP muutmisel ja täiustamisel, tuleb rõhutada Euroopa Komisjoni juhtivat osa selles. Esimest korda täiustas Komisjon ENP-d 2006.a. detsembris oma dokumendiga “Strengtheninng the ENP” 04.12.2006, mida evitati aastail 2007 ja 2008. 2010. aastal andis Euroopa
annaabi.ee 
