Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Liit ja seonduvad mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nato, üro, organisatsioon, komisjon, president, osce, oecd, ülemkogu, tegevusvaldkonnad, turg, unicef, unesco, kallaletungi, pädevus, elluviimine, kriisireguleerimine, kriiside, majanduskoostöö, koguda, soovitusi, lastefond, abistamine, annetuste, alane, kaitsel, natos, enesekaitse, valikuid, rahad, bürokraatia, asjaajamine, aitama, tasumiselRahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Euroopa kohus- Ülesanne tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. Euroopa kontrollikoda- jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt. Euroopa Keskpank- EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. EL tähtsad isikud- 1.Herman Van Rompuy EL president 2.Jose Manual Barroso- Euroopa liidu komisjoni president 3. Martin Schulz-Euroopa parlamendi president
Nende ülesanneteks on: Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitse asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon, eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres Euroopa Nõukogu – Asutati 5.mail 1945 Londonis, Eesti liitus 1993.a. Eesmärgiks on saavutada liikmesriikide vahel suurenat üksteisemõistmist ideoloogilstes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimuste. Koostasid
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea)
Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega.
liikumine liikmesmaade piires. 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Nõukogu; Euroopa Ülemkogu; Euroopa Kontrollikoda; Euroopa Kohus; Euroopa Keskpank;Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsman. Euroopa Liidu tähtsad isikud: Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani; Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Euroopa Liidu laienemine on üks ELi võtmepoliitikatest, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Hetkel hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo)
liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, st et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid. 4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 1945 San Franciscos 51 riigi poolt. Eesti ühines 1991. Nüüdseks liikmesriike 192. Eesmärk: Ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt 5 aastaks valitud peasekretär (Ban Ki-moon). Peasekretär peab seisma kogu organis ja maaima tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜROtegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt.
o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti kommunistlike liikumisi) elluviimist. o 1948 nimetati OEEC=OECD(Organisation for Economic Co-operation and Development)= Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas(34 riiki, Eesti liitus 2010) · 1949 Loodi Euroopa nõukogu alaliselt Strassbourgi o Sümboliseeris Saksamaa-Prantsusmaa rahumeelset kooseksisteerimist. o Praegu 47 liikmesriiki Europpast ja Aasiast. o EN Ülesanded: Inimõiguste kaitse Demokraatia juurutamine Kultuuri idendideedi säilitamine
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon.............................................................................
parem üksteisemõistmine ja õiguste tagamine. Kindlustab Eesti ja teiste Euroopa riikide vahelise mõistmise. Valitsus ministrid igast riigist. Euroopa Liit- asutati 1951. Eesti liitus 2004. Majandus ja poliitiline ühendus. Euroopa poliitika ja majanduse soodustamine. Eesti jaoks majandust arendav ja poliitiliselt kasulik. Eurroopa Parlamendi president- Martin Schulz. Euroopa Ülemkogu eesistuja. Donald Tusk. Euroopa Komisjoni president. Jean-Claude Juncker. NATO- loodi 4.04.1949 Washingtoni lepinguga. Eesti liitus 2004. Sõjaline allianss. Liikmesriikidele vajadusel sõjalise abi osutamine. Sõjalise kindlustunde tagab Eestile. Juht Jens Stoltenberg. OSCE- 1975 Helsingis. Eesti liitus 1992. Relvastuskontroll, inimõigused, keskkonnakaitse. Eesmärk kriise ohjata, konflikte ennetada. Tagab maailma rahu ja ka Eesti rahu. Peasekretär Lamberto Zannier. OECD- 1961
järgimise ja rahvusvähemuste kaitse · Toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga · Võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas EL-i eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest.
Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11
Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa, USA Konföderatsioon - Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. Nt Euroopa Liit 2) Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed rahvusvahelised organisatsioonid ja nende tegevusvaldkonnad. ÜRO e Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - Peakorter New Yorkis, 193 liiget, asutati 1945.aastal. Eesti liitus 1991.a Peaeesmärgid: · Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas. · Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. · Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Sinikiivrid - kriisipiirkondadesse saadetud ÜRO rahuvalveväed. Liikmesriikide üksustest moodustatud kergelt relvastatud väed kannavad sinist kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis,
olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki. See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka majandusliku ühinemise. EUROOPA LIIDU LOOMINE I 1946-1951 eellugu
vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Valida saavad hääleõiguslikud kodanikud (täisealised, ei kanna vanglakaristust) ja sinna kandideerida vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud Otsuseid tehakse hääletamise teel, positiivse otsuse langetamiseks on vaja 51 häält Presidendi valimistel peab kandidaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3
o Rahvas aktsepteerib valitsuse tegevust o Efektiivne valitsus (erinevate sotsiaalsete gruppide huvide rahuldamine) · Heaolu kasv o Turumajandus o Sotsiaalpoliitika 53% · Demograafiline o Rahvastikutaastamine o Rahvuslik kvaliteet (haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda) Sektoridvaldkonnad Avalik sektor Erasektor Mittetulundussektor Näited ERR, president jt. AS, FIE, OÜ, MTÜ, SA, ühistud, TÜ seltsid Põhivaldkonnad Poliitika, riigi ja Raha, kasum, Kodanikuühendused ja omavalitsusasutused eraettevõtted organisatsioonid Hõivatute osakaal 35% 60% 5% Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Sotsiaalne struktuur e
· · Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · Kes on ülemkogu liikmed? · Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. · Kui tihti tuleb ülemkogu kokku?
Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses) piiranguid, et kaitsta rahva tervist, ausat konkurentsi jms, aga need piirangud pidid olema põhjendatud, mitte lihtsalt varjatud protektsionism ehk majanduslik kaitsesüsteem. Ehk siis EL Kohus on jälginud ja siiani jälgib, et EL sees kehtiks vabakaubandus. 11. Kuidas tagatakse Euroopa Liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides? Milline roll on selles protsessis Euroopa Kohtul? Euroopa Komisjon, olles n-ö lepingute valvur, peab hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule, kes võib omakorda otsuse mittetäitmise puhul määrata rahalise karistuse. 12. Mis on Euroopa Komisjoni funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Komisjon mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione).
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid · Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Kodanikuühendused- kodanikuühiskonnas väljendavad inimesed oma soove, huvisi ja värtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega ja mida riik ei ole enda peale võtnud (nt MTÜ-d) Euroopa Liidu valitsemiskord ja toimimine Euroopa parlament EL-i seadusandlik võim. Esindab EL kodanike huve, ainus EL-i institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. (tea Eesti saadikuid) Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu EL-i põhiline otsuseid tegev asutus. Euroopa komisjon EL-i täidesaatev võim, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise ja EL eelarve täitmise eest. Koostab uute seaduste ettepanekuid. Euroopa ülemnõukogu Määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. (kõikide liikmesriikide riigi- ja valitsujuhid, kogunetakse 4 korda aastas) Euroopa kohus EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad
1996-2001 9. Parempoolse ja vasakpoolse ideoloogia võrdlus (erinevus) Parempoolsus Liberalism (vabameelsus) esiplaanil inimene ja tema vabadused; riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe; riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu; majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine; ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju; riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Sotsiaalliberalism: riigivõimu panus peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. NB! Jäta meelde peamised erinevused klassikalise ja sotsiaalliberalismi vahel.
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta
" Periklese kõne esimese Peloponnesose sõja alguses langenud sõjameeste ühishaual (II 35 41) Thukydidese ,,Peloponnesose sõja ajalugu" ,,Kreeka kirjanduse antoloogiast" (Tallinn, 1964, lk 434 437) 3. Milline institutsioon Euroopa Liidus korraldab EL eelarve ja õigusaktide täitmist ja uute õigusaktide eelnõude koostamist? Millises linnas see institutsioon asub? Väljavõtted Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/atwork/index_et.htm. ,,Euroopa Komisjon esindab ELi kui terviku huve. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule ettepanekuid uute õigusaktide kohta ning tagab, et liikmesriigid kohaldavad ELi õigust nõuetekohaselt. Termin ,,komisjon" viitab nii komisjoni 28 liikmele ehk volinikule kui ka institutsioonile laiemalt. Komisjonil on algatusõigus teha Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule (liikmesriikide ministrid) ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks.
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim
annaabi.ee 
