Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EUROOPA LIIDU ÕIGUS ( RIIGIKOHTU LAHENDID) ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kooskõla, riigikohtu, asjasädevus, vastuolus, järelevalve, õigusakt, säte, kolleegiumädevuse, aktid, kohaldama, riigikohus, asutamisleping, kohaldada, sätete, eespool, viidatud, ühinemise, kahtluse, kohtutelõhjusel, olukordi, lahendid, kõigepealt, omaenda, õigussüsteemide, lahutamatu, costa, enel, väited, 1125, eltl, akteõhjendus Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004)
Põhiseaduse ja PSTS vahel on õhkõrn vahe. 6. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust? Selgita, mida see tähendab? Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõikides liikmesriikides. 7. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantslerile pädevust taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 8. Kas Riigikohtul on pädevus kontrollida, kas Eesti õigusakt on kooskõlas EL õigusega? Põhjenda vastust. Jah, on küll pädev. Peale Eesti liitumist EL-ga peavad halduskohtud kontrollima,
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga
Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise olemusega aktid: „Bill of rights“, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks. Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts.
,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a
kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad. Riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. Põhiseaduse aluspõhimõted inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel 7
1957. aastal Roomas. Hiljem on seda muudetud mitmete lepingutega, näiteks ühtse Euroopa akti, Maastrichti lepingu, Amsterdami lepingu, Nice'i lepingu ja Lissaboni lepinguga ning 2 liikmesriikide ühinemislepingutega. Praegu kehtiv ELi toimimise leping on aluseks ELi õigusele ja selles sätestatakse ELi õiguse peamised põhimõtted. Teisese õiguse aktid tuginevad esmase õiguse aktidele ning nende aktide sisu on esitatud ELi institutsioonide poolt välja antavates õigusaktides. Nendeks on peamiselt ELi määrused ja direktiivid, kuid need hõlmavad ka Euroopa Komisjoni otsuseid konkreetsetes küsimustes. ELi direktiivide peamine eesmärk on ühtlustada teatud valdkonda käsitlevad liikmesriikide eeskirjad. Kõikidel teisese õiguse aktidel peab olema lepingust tulenev õiguslik alus ning need peaksid olema lepingu jätkuks
okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. 1.9 Põhiseaduse muutmine
Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine). Järelevalve liikmesriikide tegevuse üle rikkumismenetluse ja eelotsusemenetluse raames. EL-i õiguse tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Liidu Kohtul. St, et ainus autentne tõlge on see, mille on andnud Euroopa Liidu Kohus. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab nii EL-i esmast kui ka teisest õigust. Euroopa Liidu Kohus kasutab EL-i õiguse tõlgendamisel nii liikmesriikide kui ka kohtu loodud
liikmesriikide vastutus EL õiguse rikkumise eest, põhiõigusi ja -vabadusi puudutavad põhimõtted jne). Eelotsuse küsimine ja eelotsuse menetlus on sild kahe õigussüsteemi (EL ja siseriikliku-Eesti) õiguse vahel. 1.3. Eelotsuse küsimine siseriiklikus õiguses Eestis täpne vaste eelotsuse küsimisele puudub (nagu ka Soomes, Hollandis, Taanis ja Inglismaal). Eestis saab siiski menetlust peatada Riigikohtu menetluses oleva põhi- seaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud asjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Eelotsuse menetlus puudub ka rahvusvahelistes kohtutes. 1.4. Eeldused eelotsuse taotlemiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise peamised õiguslikud alused Euroopa Liidu õiguse esinevad: EÜ asutamislepingus (art 234, art 68, art 225 lg 3 lisaks deklaratsioon artikli 225 kohta) EURATOMi asutamislepingus (art 150)
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras
Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õiguslikku tegevust kuidagi vastandada põhiseaduslikkuse järelevalvele kui poliitikale. Kelseni seisukoht, et põhiseadust peab kaitsma põhiseaduskohus, muutus hiljem peaaegu iseenesestmõistetavaks
Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Käsitletav uurimustöö teema puudutab karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseadusele. Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne
o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb või esindab, või kui ta võttis asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana(KMK § 20 lg 2).
Van Gend en Loos kaasus- Hollandi ettevõte vs Hollandi riik, ettevõte mis importis kemikaale Saksamaalt Hollandisse, mõlemad EMÜ liikmed. Beneluxi tolliliiduga seoses aga tõusid Saksamaalt imporditavate kaupade tollimaksud. Samas oli EMÜs kokku lepitud, et üleminekuperioodil täielikkude tollimaksude kaotamisele, vahepeal tollimakse tõsta ei tohi. Kohus ütles et on vahetu õigusmõju ja riik peab oma kohustusi täitma. Enamasti riik ei tee midagi, mida EL õigusakt nõuab et ta teeks. Antud juhul oli vastupidi. Riik ei pidanud midagi tegema (positiivne kohustus), ta hoopis ei tohtinud midagi teha (negatiivne kohustus). Vastupidiselt sellele ta ise otsustas, et tõstab tollimakse ja rikkus sellega kokkulepitut. Reynersi kaasus-Hollandlane, kes sai õigushariduse Belgias. Belgia advokatuuri teda aga keelduti vastu võtmast. Belgia advokatuuri tohtisid kuuluda ainult Belgia kodanikud. Võrdse kohtlemise põhimõte
valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud pädevuse ära, ei saa tagasi kiskuda, oleks vaja uusi kokkuleppeid või EL välja astuda. Internationale Handelsgesellschaft kaasus- EMÜ määrus kaupade eksportimisel deponeeritud summast ilmajäämine. Saksamaa põhiseaduses oli tegutsemisvabadus, majandusvaba, proportsinaalsusega vastuolus. Kas ühe liikmesriigi põhiseaduslik norm alluma EL õigusele (kas näiteks üks EL määrus või direktiiv võiks olla liikmesriikide põhiseaduse suhtes ülimuslik)? Euroopa Kohtu otsus: see et ühenduse õigusakt on vastuolus liikmesriikide põhiseadusega ei mõjuta selle õigusakti kehtivust. Simmenthali kaasus- Ettevõte importis loomaliha Prantsusmaalt Itaaliasse. Nõuti piiril
Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust." 6. EL õiguse ülimuslikkus Riigikohtu lahendite pinnalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakseEuroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Euro kasutuselevõtu kohta antud arvamuses leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 11. mail 2006 järgmist:
õigus). ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kogu ELi tegevusele. Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda. Siis määrab liikmesriik ise oma pädevuse. ELTLi kohaselt on ELil pädevus vaid viies valdkonnas: 1) tolliliit;
Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Määrus on vahetult kohaldatav riigisisesesse õigusesse sissekirjutamine on keelatud ja on tervikuna siduv kõikidele liikmesriikidele. Direktiiv ei ole vahetult kohaldatav on vaja riigisisesesse õigusesse sisse viia ja on siduv liikmesriikidele, kellele see adresseeritud on 38. Soovitused ja arvamused on siduvad aktid a) tõene b) väär 39. Õiguse üldtunnustatud põhimõtteid loob ning nende sisu ja tähenduse avab ELis peamiselt (milline institutsioon) Euroopa Kohus 40. EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtte sätestas Euroopa Kohus 05.02.1963 aasta otsuses 26/62 Van Gend en Loos kohtuasjas. 41. Selgita, mida tähendab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh
o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda ta kaitseb või esindab, või kui ta võttis asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana(KMK § 20 lg 2).
põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt. Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti? Euroopa Ülemkogul oli võimalus suunata, kuhu haru arenema hakkab. Euroopa Kohus hakkas julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus. Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike
ja Avaliku Teenistuse Kohtust; tema peamine ülesanne on hinnata liidu õigusaktide seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine. Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse nende pädevuse piires täielikult kohaldada liidu õigust ning kaitsta sellega kodanikele antud õigusi (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata selles, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees). Euroopa Kohus järgib ka põhimõtet - mille alusel liikmesriigid vastutavad liidu õiguse rikkumise eest -, mis seisneb ühest küljest isikutele liidu õigusnormidega antud õiguste kaitse tugevdamises ning teisest küljest nende õigusnormide võimalikult kiires ellurakendamises liikmesriikide poolt
Õiguse entsüklopeedia. Konkreetne analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused. Kuigi Riigi Teataja liigitab käesoleva akti märksõna ,,seadused" alla, ei tehta sealjuures vahet ,,konstitutsioonilistel seadustel" ja ,,seadustel". Selleks, et lõigu esimeses lauses toodud väidet motiveerida, tuleb analüüsida märksõna ,,seadused", kui sellist. Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid. Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.4 Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis
REÕ ARENG KAASAEGSES EESTIS • Kollisiooninormid tsiviilseadustiku üldosa seaduse osana 1994. aastast (kohaldub õigussuhetele, mis tekkinud enne 1. juulit 2002) • Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) 1. juulist 2002 • Tsiviilkohtumenetluse seadustik 1. jaanuarist 2006 (kohtualluvus) • Kohtupraktika ... VÄLISRIIGI ÕIGUSE KOHALDAMINE • Kohus (ja ametiasutus) on seotud välisriigi õigust kohaldama, kui see tuleneb seadusest, välislepingust või tehingust • Välisriigi õiguse kohaldamiseks ei pea taotlust esitama, see toimub automaatselt • Kohus selgitab välja kohaldatava välisriigi õiguse sisu ning lähtub vastavas riigis kehtivast õiguse tõlgendamisest ja praktikast • Kui välisriigi õiguse sisu ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust MITME ÕIGUSKORRAGA RIIK
§ 37 Vabariigi Valitsuse vastutus Riigikogu ees 46 5. Peatükk: Kohtud 46 § 38 Kohtunike ametisse nimetamine 46 § 39 Kohtusüsteem 47 § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus 48 § 41 Kohtuniku sõltumatus 48 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve 48 § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus 50 6. Peatükk: Vabariigi President 51 1 § 44 Vabariigi Presidendi valimine 51 § 45 Vabariigi Presidendi volitused ja staatus 51 § 46 Vabariigi Presidendi funktsioon ja pädevus 51 7. Peatükk: Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud riigiorganid 53
Kui nendest neljast tähendusest tuginevalt süsteemi üles ehitada, siis tekivad küllaltki suured arusaamatused. Nimetatud nelja tähendust tundub olevat kõige lihtsam üles ehitada tuginevalt Roland Dworkini esialgsele liigendusele. I Dworkini järgi jagatakse normid printsiipideks ja reegliteks. Reeglid on sellised käitumisjuhised, mida õiguspäraselt saab täita ainult ühel viisil. Igasugune reeglist hälbiv käitumisviis on reegli rikkumine. Riigikohtu senises praktikas on reeglina käsitletud norme, mis reguleerivad riigiorganite pädevust ja protseduure. Näiteks on leitud, et Valitsus tohib PS §87 p 6 järgi anda ainult nn intra legem määrusi, so määrusi, mis seadust ei laienda ja ei ole sellega vastuolus. Väga ehedaks reegliks on PS muutmise korda sätestavad normid. Kui PS on muudetud neid norme rikkudes, on tehtud muudatused igal juhul PS-vastased. Põhiõigusi sätestavaid norme on Riigikohus praktikas järjekindlalt käsitlenud
annaabi.ee 
