Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valdkond, alusleping, julgeolekupoliitika, institutsioonid, lepingud, komisjon, riigikantselei, aluslepingud, transpordipoliitika, liikumis, liitumise, schumann, välispoliitika, turg, inimõigused, 2019, poliitikad, elujõulised, lühiajalugu, maastrichti, ühisraha, taristu, konkurents, läbirääkimisi, õiglus, parlament, ülemkogu, keskne, kuuludaEuroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine.
• Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu majanduslik olemus • Euroopa Liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge
...............................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas................
Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) jõustus 1993 kolmesambaline struktuur EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad. Eesmärk ei olnud ära hoida sõda (Prantsusmaa ja Saksamaa vahel), aga oli vaja teha koostööd (rõhutada rolli rahvusvahelise tasandil). Olid küsimused kuidas asjad edasi lähevad. Oli väga palju muudatusi: rahaliidu ühing, Maastrichi kriteeriumid. Eesmärk: ettevalmistused Euroopa rahaliiduks; poliitilise liidu elementide (kodakondsus, ühine välis- ja sisepoliitika) kehtestamine
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu. Kuidas ma saan oma arvamust edastada?
• Saksamaa (1952) suurima rahvaarvuga EL liikmesriik (82 milj.) Euroopa Liidu ajaloost • 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. • 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. • 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud – • Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja • Euroopa Majandusühendus EMÜ. • EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. • 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule.
Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Liidu peakorter Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike) Euroopa Parlament (esindab kodanikke) Euroopa Komisjon (poliitiliselt sõltumatu, seisab Euroopa ühishuvide eest) Euroopa Kohus (jälgib seaduste täitmist ja ühtmoodi tõlgendamist) Kontrollikoda (jälgib rahade kasutamist) Teised eriülesannetega asutused Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232,
tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu
............................................................................................... 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus.....................................................................................................
aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest. Põhiliselt algatab uusi õigusakte Euroopa Komisjon, kuid ta peab konsulteerima ka Euroopa
Teostab seadusandlikku võimu. Teeb koostööd Euroopa Parlamendiga. EL Nõukogu tagab liikmesriikide üldise majanduspoliitika kooskõlastamise. Määralteb ja rakendab ühise välis- ja julgeolekupoliitika. Sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid Eli ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel. Eesistujamaaks on hetkel Ungari, kes juhib Nõukogu. EL Nõukogus kehtib häältesüsteem. Kokku on 345 häält, Eestil on 4 häält EUROOPA KOMISJON presidendiks on Jose Manuel Barroso. Ülesanded: *EL õigusaktide rakendamise järelvalve *Uute EL õigusaktide väljatöötamine *ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Euroopa Komisjoni kuulub 27 liiget nn. volinikku. Eestist kuulub sinna Siim Kallas (valitsus määrab). Euroopa Komisjon on EL täitesaatev jõud. Komisjoni asukoht on Brüsselis (Belgia), kuid tema talitusi on ka Luxembourgis.
9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia). Inglismaa jäi kõrvale, aga lubas teha tihedat koostööd. Antud alustel püsis ESTÜ vaid 6 aasat.1957.a sõlmiti Rooma lepingud, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. Selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Loodi ka Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM). Koos ESTÜ-ga tekkis Euroopa ühendus. Rooma lepingud on ühed tänase Euroopa alus lepingud, sest sisaldavad muuhulgas kuulsat nelja vabaduse põhimõtet isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ehk liidu piires peab olema tagatud nende nelja vaba liikumine.
Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12 2
( Euroopa Liidu riigid on toodud värviliselt ) Euroopa Liidu nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Nõukogu tegeleb: ELi õigusaktide menetlemisega, ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad
arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks. Komisjonil on ELi otsustusprotsessis põhiroll ja talle on antud mitu tähtsat ülesannet
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise............
............................................................................. 5 EL kaart................................................................................................................................... 6 EL Nõukogu............................................................................................................................ 7 Euroopa Parlament................................................................................................................. 8 Euroopa Komisjon................................................................................................................... 9 Komisjonid....................................................................................................................... 9 Delegatsioonid................................................................................................................. 9 Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel.
9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia). Inglismaa jäi kõrvale, aga lubas teha tihedat koostööd. Antud alustel püsis ESTÜ vaid 6 aasat.1957.a sõlmiti Rooma lepingud, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. Selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste vaba piiriülene liikumine. Loodi ka Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM). Koos ESTÜ-ga tekkis Euroopa ühendus. Rooma lepingud on ühed tänase Euroopa alus lepingud, sest sisaldavad muuhulgas kuulsat nelja vabaduse põhimõtet isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ehk liidu piires peab olema tagatud nende nelja vaba liikumine.
tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel
süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925;
.......................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus...............................................................................................
Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa
Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika.
............................................................... ............................................................................................................ ............................................................................................................ ............................................................................................................ 10. ELi lepinguga lisati liikmesriikidevahelisse koostöösse kaks uut valdkonda. Need on: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimused. 11. Milline järgmistest lepingutest sõlmiti 50 aastaks? a) EMÜ asutamisleping b) ESTÜ asutamisleping c) EURATOMi asutamisleping 12. EL on juriidiline isik a) tõene b) väär 13. Eesti sai ELi liikmeks 01.05.2004 (päev, kuu, aasta) 14. EL ülesanne on: EL rajab siseturu; taotleb Euroopa säästvat arengut; võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja
Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Venezuela (11). OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Kopenhaageni kriteeriumid Pärast endistelt kommunistliku bloki riikidelt ühinemistaotluste saamist 1993. aastal, kehtestas Euroopa Liit 3 tingimust, mida kanditaatriigid Euroopa Liiduga liitumiseks peavad täitma: · Stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse · Toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga · Võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas EL-i eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku
tugevdades demokraatlikke jõude riikides, kus on kehtinud diktatuur. Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada. Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid: · poliitilised demokraatiat tagavad stabiilsed institutsioonid, õigusriigi põhimõte, inimõigused; · majanduslikud toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega; · õiguslikud ta peab võtma vastu kehtestatud ELi õigusaktid ja tavad, eelkõige peamised poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärgid. Kuidas see toimib? Kõnealune protsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit). 1
Ministrite Komitee Euroopa Liit – Arenes välja Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, mis loodi aastal 1950 9.mail, idee Robert Schumannilt; 1986.a sõnastati Euroopa Aktiga Euroopa Liit. Eesti liitus aastal 2004, liidus on 28 liikmesriiki. Eesmärkideks: ühendada Euroopa riike prkatilist koostööd tehes, tagada Euroopa kodanikele turvaline elu, soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust; mitu juhtimisorganisatsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Liidu komisjon, Ülemkogu, Euroopa kohus ning Euroopa kontrollikoda NATO – Põhja – Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1949a. Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär (Jens Stoltenberg), kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakommitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajates. Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO
annaabi.ee 
