IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust omavad liigid. Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust. Läänemeres võib neist liikidest hea õnne korral kohata atlandi tuura (Acipenser sturio) (Anon. 1992). Linnudirektiiv seab kohustuseks moodustada spetsiaalsed linnualad, mis kaitseks üle- euroopaliselt ohustatud liike ning samuti ka rändlinde. Direktiiv piirab lindude küttimist 16 ja nendega kaubitsemist, millega püütakse kaitsta kõiki linde tapmise ja kinnipüüdmise eest (Anon. 1979). Linnudirektiivi I lisas on välja toodud liigid, mille kaitseks tuleb luua linnualad. Samuti arvestatakse ka rändliikidega, kelle peatuspaiku tuleb kaitsta, kui keda I lisas kirjas ei ole. Kaitse seisukohalt omavad märgalad kui olulised lindude elupaigad, väga suurt tähtsust (Anon. 1979).
2.Mageveekalad (nt linask,ahven,haug,koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist. 3.Siirdekalad (lõhe , meriforell,angerjas jne ) Toitumise järgi : 1.Röövkaladkes ( toitub teistest kaladest või muudest loomadest ) 2.Lepiskalad ( on taimedest, detriitist või väikestest selgrootutest toituvad kalad ) Toese järgi : 1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad. Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed (haid ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti
kui ka töökohti. " Kahe aastaga kukkus kalapüük kokku.Viimasel ajal võib täheldada seda et ülepüügi oht on paljudel sellistel kalaliikidel keda hakati püüdma suht hiljuti (haid ja raid). Maailma turul suht hinnatud. Mida varem hakkab kalaliik kudema seda kehvem on kalavaru üle püüda. Maailma kalavarud on kasutatud maksimaalselt võimalikul tasandil. Palju on ülepüütud. Varud sõltuvad ka muudest keskkonnatingimustest. Peruu anzoovis sõltub El Ninjost. Mida varem saavad eesti kalad suguküpseks seda rohkem varud kõiguvad. Peipsi tint elab 1 aasta. 4.Kalakasvatuse kogutoodangu muutumine alates 1950-ndast aastast ,kalakasvatuse perspektiivid Eestis ja EL-s ,kasvatamiseks perspektiivsed liigid (L- 1,11,23) 1 Kala poole rohkem tänu kalakasvatustele. Edukalt kasvatatakse Kagu-Aasias krevette. Austreid
SISSEJUHATUS Läänemeri on üks unikaalsemaid mereökosüsteeme maailmas. Läänemeri pole ainult koduks rikkalikele bioloogilise mitmekesisuse tasanditele ja ürgsele loodusele, vaid hoiab alal miljonite inimeste elatist ja majapidamisi üheksas rannikumere äärses riigis, kes ühtmoodi kutsuvad Läänemere regiooni oma koduks. Läänemeri on juba maksnud ränka hinda aastaid merel ja meres kestnud inimtegevuse eest - kalavarude rööv- ja ülepüük, vastutustundetu laevandus, kurnamine ja surve põllumajandusest ning tööstusest on jätkuvalt negatiivsete mõjudega nii õrnale merekeskkonnale. Selle tulemusena on Läänemere mereökosüsteem üks kõige ohustatumaid kogu meie planeedil. 4 LÄÄNEMERI Eestit piirab põhjast ja läänest Läänemeri ning selle osad -- Soome ja Liivi laht. Riigi territoriaalvete laius
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ja inimesed on sunnitud kunstlikult varusid taastama. Üheks peamiseks toiteallikaks on vees leiduvad kalad, karbilised ja taimed.
Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused. Suhtumise järgi keskkonna soolsusesse liigitatakse kalad tavaliselt mere-, siirde- ja mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma elu meres, mageveekalad magevees. Siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teise: anadroomsed siirdekalad (näiteks lõhe) toituvad ning kasvavad meres ning sigimiseks rändavad magevette, katadroomsed siirdekalad, nagu angerjas, toituvad ning kasvavad magevees (või riimvees) ja sigimiseks siirduvad ookeani. Lisaks nendele põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees
Rand- veekogu ääristav maariba (ookeani, mere, suure järve kallas) Kallas- veekogu ääristav maariba (jõel või järvel) Vööndid: veekaitsevöönd (20m), ehituskeeluvöönd (100 v 200 m), piiranguvöönd (200m). Liigikaitse. Liik- bioloogias pärilikult ühetaoliste organismide geneetiliselt eristunud rühm, organismide liigituse põhiüksus. Ülevaade teadaolevatest liikidest: Selgroogsed: imetajad 65, linnud pesitsevad liigid ca 375/225 (210), roomajad 5, kahepaiksed 11, kalad 75 (76) Floora: kõrgemad taimed ca 1450-1500, metsakasvukoha tüübid, elupaigad jne Väljasuremislained- erinevad liigid surevad korraga välja; Viis Vägevat- O(ordoviitsiumi), D(devoni), P(permi)- u 96% meredes elanud liikidest, T(triiase)- 85-90% taimeliikidest, K(kriidi)- 70-85% maal elanud liikidest. Kuues laine (nö tänapäev): suurimetajad ja linnud: liigid kaovad, mõni liik leitakse taas, leitakse uusi liike. Väljasuremise põhjused:
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune lii
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas
500 000. Mõned alamliigid on ohustatud. Sellegipoolest on randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, nüüd enamikus riikides keelatud. Kokkuvõte Ühiseks tunnuseks kõigil väljatoodud liikidel on see, et nende populatsioon on madal ja seda põhjustatuna inimtegevusest Läänemeres. Elustiku peaminse mõjutajana annab järjest enam tunda valgalas elava umbes 85 miljoni inimese tegevus: väärtuslike kalavarude ülepüük, eutrofeerumist põhjustavate toitesoolade ning ohtlike ühendite merrejuhtimine. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Eelkõige mere aeglase veevahetuse tõttu, mida koormab tihe meretrantsport. Läänemere olude parandamiseks on eriti tähtis just riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tehtav koostöö. Vastasel juhul ei ole võimalik midagi muuta. Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere
või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal) Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid (T.Frey) 1. haruldaste liikide olemasolu 1. looduslikkus 2. kahaneva alaga jäänukid 2. mitmekesisus 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 3. esinduslikkus 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad Looduskaitseväärtus: maastikud 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 1. haruldus 8
Keskkonnanormatiivid Eestis: Õhk, vesi, radiatsioon, müra, pinnas. KESKKONNAMAJANDUS. KESKKONNAKAUPADE PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. Välismõju: välistulu ja väliskulu: Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Näited välismõju kohta: (1) Inimene rajab endale kauni aia (teeb kulutusi), mida
3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid:
3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid:
ka suvised vetikaõitsengud. Pika-ajaliste vaatlustega on selgunud, et jõeveed mõjutavad vee omadusi ka sügaval. Joonisel 1 on näha, et jõeveed mõjutavad ka Läänemere süvikuid, kuid suurematesse nende hulgast ulatub mõju alles 5 6 aasta möödudes. Veevahetus Põhja- ja Läänemere vahel hapnikutase süvikutes Läänemerre suubuvate jõgede vesi mõjutab ka Põhjamere ja Läänemere vahelist soolase vee vahetust. Selle taustaks on keerulised füüsikalised protsessid. Magevee suurenenud valgumine raskendab soolase vee sissevoolu Läänemerre Taani väinade kaudu. Väheneb Läänemere süvikutes vettvahetavate soolase vee sissevoolude esinemise tõenäosus. Selline olukord on valitsenud alates 1980-aastate keskpaigast. Soolase vee sissevoolu mõjutavad ka Põhjamere tuuled ning Põhja- ja Läänemere keskmised veetaseme kõrgusvahed. Need loovad võimalused dünaamiliseks vee sissevooluks. Vee vahetumine
BIOLOOGILISELT PUHASTATUD VEEST SAAB VEEL TÄIENDAVALT EEMALDADA FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE 2 NAGU FOSFAATIDE, NITRAATIDE, NITRITITE, AMMOONIUMSOOLADE SUUR KOGUS PÕHJUSTAB VEEKOGU RIKASTUMIST TOITAINETEGA EHK EUTROFEERUMIST. EUTROFEERUMISE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD VEETAIMED VOHAMA, TEKIB HAPNIKU PUUDUS NING KALAD SUREVAD. SELLEGA KAASNEB VEE LÄBIPAISTVUSE VÄHENEMINE, PÕHJASETETE MUDASTUMINE JA VEEKOGU KINNIKASVAMINE......................................................9 1972. AASTAL 57 MAA POOLT ALLA KIRJUTATUD RAHVUSVAHELISE KOKKULEPPEGA KEHTESTATI TÖÖSTUSJÄÄTMETE MERRE JUHTIMISE TINGIMUSED. HEITAINED JAOTATI KOLME KATEGOORIASSE. ESIMENE KATEGOORIA HÕLMAB NEID, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KINDLALT KEELATUD. NENDE HULKA KUULUVAD
Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid
Hinna puudumine keskkonnakaupadele ja teenustele ei tähenda, et neid võiks majanduslikest arvestustest ja otsustest välja jätta. Majandusteaduse mõõdupuu ja hindamisviis on inimesekeskne. Tulud ja kulud määratakse lähtuvalt inimese heaolule. Keskkonnakaubad. Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. Kalu on piiratud hulgal ja nad ei ole tasuta hüvis. Samuti kehtib välistamisprintsiip. Seetõttu ei saa kalu nimetada avalikuks hüviseks. Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju.
EL keskkonnandirektiive võib suures osas jaotada kahte tüüpi direktiivideks: Tootedirektiivid - sisaldavad normatiive toodetele, tagamaks ühisturu toimimist. * Tulenevalt oma eesmärgist sisaldavad palju täpseid nõudeid (erinevad arvulised piirmäärad jms). * Nt patareides ei tohi sisalduda rohkem kui 0,025 % elavhõbedat. * Ratti kaasus (C-148/78) direktiiv 73/173 lahustite pakendamine ja märgistamine * Otsekohalduvus. Oma täpsuse tõttu neil normidel head eeldused otsekohalduvuseks. Kvaliteedidirektiivid - kehtestavad keskkonna kaitsmisel erinevates aspektides kaitse miinimummääri. Liikmesriigid võivad ise kehtestada ka rangemaid nõudeid. * nt 100 mg/nm tolmu jäätmepõletustehase ühe tunni jooksul (direktiiv 89/429)
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e
tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid – kui otsustaja KMH tulemusi või keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta seda oma otsuses põhjendama. Samuti tuleb kava või planeeringu koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi. Nn Natura hindamine Juhul, kui kavandatav tegevus või kava võib avaldada olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb läbi viia teatud erisustega mõju hindamise menetlus. Sellise, nn Natura hindamise menetluse läbiviimise näeb ette EL direktiiv 92/42/EMÜ (loodusdirektiiv) ning Eestis viiakse see läbi koos KMH või KSH menetlusega. Sellise mõju hindamise käigus peab arvestama eelkõige Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärki. Tegevusloa võib anda ainult juhul, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse-eesmärki. Juhul, kui ilmneb, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju Natura
Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, maj
Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav. Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel. Keskkonnakaubad: Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. KOKKUVÕTVALT: Keskkonna hindamine võimaldab arvestada nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata. Hinna puudumine
· Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. · Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav. · Kriteerium on majanduslike otsuste puhul universaalne ja sobib hästi ka keskkonda puudutavate otsuste langetamisel. Keskkonnakaubad: Võib väita, et mitmed keskkonnakaubad on tegelikult erahüvised, mille omandiõigused ei ole päris täpselt defineeritud. Keskkonnakaubad esinevad tihti ühise ressursina nagu näiteks kalad meres. 8. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise eest. Kaitsealuse loomaliigi isendi hävitamine on isendi õigusvastane surmamine, elujõuetuseni vigastamine (sealhulgas reostusest tulenev), loodusest eemaldamine, looma või selle osa võõrandamine. Kaitsealuse loomaliigi isendi kahjustamine on isendi õigusvastane häirimine või vigastamine (sealhulgas
Mõisted: Keskkond 1) elus ja eluta loodusressursid (õhk, vesi, pinnas, floora, fauna + nende omavahelised suhted), vara, mis mood osa kultuuripärandist, maastiku isel elemendid (1993 Lugano kkkonv) 2) biootilised ja abiootilised loodusressursid, tehiskk elemendid, maastiku olulised elemendid, elukvaliteet, niivõrd kui see mõjutab/võib mõjutada in heaolu ja tervist (1994 Euroopa kkkaitse näidisseadus) 3) ökosüsteemid ja nende koostisosad, kõik looduslikud ja füüsilised ressursid; sots, maj, est ja kultalased tingimused, mis ise mõjut kk või mida mõjutavad muutused kks (1986 UusMeremaa kkseadus) 4) loodus, tehis ja inimkk (in heaolu, toidu kvaliteet, ohutuse ja tervise kaitse) (J.Salter). Seega: kõik loodusressursid, kk kui terviku kaitse, ka inimlik elukvaliteet on lülit kkkaitse sfääri (iga konkreetse in tervis), sisu avardumine ja uute
kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Nende eesmärkide saavutamiseks on põhjavee seirele pandud järgmised ülesanded:. Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega: - Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC; - Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC; - Põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC; - Eesti Vabariigi Joogivee Standard (kohandamisel vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC). Pideva ja adekvaatse info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta probleemsetel aladel (tööstuspiirkonnad, nitraaditundlik ala), ilmnenud muutuste analüüsimine võrdluses foonitingimustega; Iga-aastane muutuste analüüs koos soovitustega edaspidiseks tegevuseks põhjaveevarude säästliku kasutamise
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
vananenud ravimid, värvid, lakid. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus. Prügila prügi kogumise koht, nt prügimägi. Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv peamiselt metaanist ja CO2st koosnev gaas. Happevihm sademed (vihm, udu, lumi), mille pH on normist madalam. Põhjustab mulla ja magevee hapestumist ja vähendavad okasmetsade produktiivsust. 11 Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Atmosfääri CO 2 jt gaaside kontsentratsiooni suurenemine, mis viib kliima soojenemisele. Osooniaugud osoonivaene piirkond atmosfääri osoonikihis. Peamiseks
jm. Heitmed Biogaas- käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes Happevihm-pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust Kasvuhooneefekt-– temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Osooniaugud-osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
