Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa kääbusriigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monaco, andorra, marino, vürst, vatikan, kääbusriik, lipp, hispaania, turism, linnriik, paavst, vatican, kääbusriigid, sant, riigikeel, pinnamood, mäetipp, vaduz, monarhia, monte, iseseisvus, pangandus, kommuuntutsioon, riigipea, vatikani, land, rahvaarvuga, ibeeria, protektoraat, neljaks, valira, postkaart, kõnelev, kindlus, riigikordRahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Loomulik iive(2004) 1,33 Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el. Õpilase entsüklopeedia lk 50 MAAILMA RIIGID lk 97 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Itaalia lipp Itaalia vapp MAAILMA RIIGID lk 97 MAAILMA RIIGID lk 97 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 5 Geograafiline asend: Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51
saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni
jälle alla 10 miljoni, seejärel hakkas see uuesti kasvama. Portugali rahvaarv oli 2010 aastaks tõusnud üle 10 ja poole miljoni ja tõusnud edasi praeguse aastani. 5.2.Rahvastiku tihedus Keskmine rahvastiku tihedus on 115in/km². Portugal on suurema tihedusega, kui suurem naaberriik Hispaania, kus rahvastiku tihedus on 93in/km². (Hispaanias on elanikkond küll umbes alla 40 miljoni suurem, kuid maaala on siiski tohutult palju suurem, et rahvastiku tihedus on väiksem.) Asustus on tihe lääne pool ookeani juures ja palju hõredam ida pool Hispaania piiri ääres (Pilt3). See on nii, sest juba ammustest aegadest on inimesed ikka vee äärde elama asunud. Ookeani ääres suuremad linnad on ka sadamalinnad ja sinna on eriti elanikkond
............................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud materjal ...................................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km². 3 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad: · 1. jaanuar (uusaasta) · 1
Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani.
Kõige arenenum ongi Kreekas lennuliiklus, kuid samuti on ka sõiduteed väga arenenud. Eestist jõuab Ateenasse lennukiga sõites ligikaudu 7 tunniga. Turism Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas, sest seal on aasta läbi soe kliima. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab igal aastal Hellast üle 15 miljoni turisti. Turism moodustab suure osa riigi majandusest- üle 15% SKP-st. Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Kolm kõige olulisemat vaatamisväärsust Kreekas on Ateena Akropol, Delfi oraakel ja kindlasti ka Olümpia. Samuti tasuks veel külastada ka Korfut ja Rhodost. Kasutatud kirjandus Europa. (1995). http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/greece/index_et.htm (22.01
Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku 8 siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. 2. Riigi arengutase
........................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS......................................................................................... 13 10. TÖÖSTUS.................................................................................................... 14 11. TRANSPORT................................................................................................ 15 12. TURISM....................................................................................................... 16 13. ABHAASIA................................................................................................... 18 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ 19 LISAD................................................................................................................ 22
Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik, kus võimu kehtestab kuningas. Hispaania kliima on vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Kliimat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemere ja Atlnadi ookeani lähedus. Maastik on piirkonnati väikeste erinevustega. Seal paiknevad mõned kõrgendikud, madalikud, kiltmaad ja leidub isegi kõrbe alasid. Hispaania üks iseloomulikumaid spordialasid on härjavõitlus ja ka jalgpallis on Hispaania valitsev riik. Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat, päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas. 3 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal
Riigikeel:hispaania President: Álvaro Uribe Vélez Asepresident: Francisco Santos Calderón Pindala: 1 141 748 km² Rahvaarv(2006): 41 966 000 Rahvastiku tihedus: 36,6 in./km² Iseseisvus: 20. juuli 1810 Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahaühik:peeso(COP) Rahvuslik koosseis:segaeurooplased 58%,valged 20%,mulatid 14%,afroameeriklased 4%, põlisameeriklased 4% Kirjaoskus: 92.5% (2006). Keskmine vanus:Naised 26.93a. ,mehed 25.14 a. (2005a. andmetel) Departemange:32( Lisa 1) Columbia lipp ning vapp 1.2 Geografiline asend Columbia paikneb Lõuna-Ameerika loodeosas Kariibi mere ning Vaikse ookeani ääres. Riik piirneb koos ühise piiriga Brasiilia(1 644km),Peruu(1 800km),Venezuela(2 050km), Panama(225km) ning Ecuadoriga(590km).Peale riikide kellega Columbial on ühised maised piirid on Columbia vabariigil veel ühised merepiirid Kariibi riikide Haiti,Jamaica, Dominikaani vabariigi ning Kesk-Ameerika vabariikide Honduras, Nicaragua ning Costa Ricaga
Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla
6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed: Pindala: 323,802 km² , 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga) Rahvaarv: 4,644,457 inimest (2008) Rannajoone pikkus: 21 465 km² (koos fjordidega) Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km
.............26 9.3. Suurimad metsatöötluskeskused .........................................................................26 9.4. Soome import ja eksport ......................................................................................27 10. TRANSPORT ...........................................................................................................28 10.1. Transpordi iseloomustus ...................................................................................28 11. TURISM ...................................................................................................................29 11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29 12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30 SISSEJUHATUS Soome Vabariik asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Soomet loetakse Islandi
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2
4 Iirimaa 5 Norra Kaardile on välja toodud Suurbritannia asukoht. Suurbritanniast lõunas asub Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland. Üle Põhjamere asub Norra, millega on omavahel jaotatud Põhjamere nafta ja gaasivarud. Suurbritanniast läänes asub Iirimaa. Põhja-Iirimaa on Suurbritannia osa ning Iirimaa ja Suurbritannia vaheline piir ja Gibraltari ja Hispaania vaheline piir on ainukesed maismaapiirid, mis sellel riigil on. Vaata ka Lisat nr. 1. 2. ÜLDANDMED Suurbritannia on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mis tähendab, et neil puudub põhiseadus. Suurbritannia õigussüsteem põhineb üleüldisel ja kohtupraktikal. Parlament on kahekojaline, mis on võrdsed. Mõlemad kojad kinnitavad seadused, kusjuures riigi kodanikud valivad vaid alamkoda. Ülemkotta kuuluvad liikmed enda seisuse või monarhi otsuse järgi.
...............................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................
Ta on ümbritsetud ühest küljest Biscay lahega, Inglismaa kanaliga, teisest küljest Liguuria merega, kolmandast küljest Hispaaniaga, neljandast küljest Belgia, Luksemburgi ja Sveitsiga. Naabriteks tal Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Monaco ja Andorra. Faktid Prantsusmaa kohta Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi. Üldpindala: 550 000 km². Ta on 4-5 korda suurem kui Texas. Pealinnaks on seal teadagi tuntud Pariis. Peale Pariisi on seal suurimateks linnadeks
Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia lipp on kolmevärviline. Itaalia vapile on kirjutatud ,, Respublica Italiana " ). Itaalia lipp. Itaalia vapp. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Tallinnast Rooma on umbes 2000 km.
Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. 11 5. SÜMBOLID JA TÄHISED Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp (Joonis 2). Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal.
Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39
valitsejate iseloomust ning ettenägelikkusest. Maailmas toimub lakkamatult olelusvõitlus rahvaste vahel. Võitjaks tuleb see, kes on tugevam sõjalises konfliktis või kes suudab kujundada soodsa võimaluste tasakaalu liitlassidemete sõlmimises näol. Ülemaailmastumine viib riigid pidevasse konkurentsiolukorda, mis nõrgendab nende positsioone võitluses ülemvõimu pärast maailmas teiste riikidega. Merejõu koolkonda kuuluvad: USA; Suurbritannia, Jaapan, kunagised Hispaania ja Portugal suurriigid. Mere- ja maajõudude kokkupõtge oligi Külm sõda. Kus ühed tahtsid suurele merele, teised surusid karu koopasse. Wallerstein üritas ajaloosündmustel tuginedes ennustada maailma tulevikku. Ta teeb järelduse, et kõik suuremad sõjad maailma ajaloos on toimunud mere- ja maismaajõudude vahel, kusjuures peale on jäänud alati esimesed ja seda maismaajõudude abiga. Erinevate riikide ajalugu on erinev, nii ka tõlgendatav.
enam üksi ja isoleerituks. Saksa imperialism jõudis väljapoole oma riiki ja liitus teiste Euroopa jõududega, et sisse nõuda oma osa Aafrikas. Aafrika alad jagati Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid mõningad tükid Aafrika mandrist, seal hulgas Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun. Tormijooks Aafrika poole tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s.t Ühendkuningriik, Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Pransusmaa. Teatud küsimustes konsulteeriti ka Hispaania, Portugali ja Rootsiga. Arvatakse, et nendes pingetes peituvadki põhjused, mis lõid tingimused Esimese maailmasõja alguseks. Austria kroonprintsi mõrv 28. juulil 1914 vallandas Esimese maailmasõja. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu Liitlasvägede käest. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale
väärtuste alusel. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra
3 ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega
hüdroelektrijaamades. Tööstusharudest on tähtsaimad tekstiili- ja rõiva- ning toiduainetööstus. Kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. Haritavat maad on 33,2% territooriumist. Kasvatatakse tubakat, puuvilla, teravilja, õlipuud, suhkrupeeti, tsitruseid ja kaunvilju. 2003.a. Tigrisele ja Eufratile ehitatud paisud võimaldavad niisutada üle 50 000km2maad. Peetakse ka palju kariloomi, kuid nende tootlikkus on väike. 2009.a. oli töötuse määr 12,5%. Tähtis tuluallikas on ka turism, mida toetavad ilusad supelrannad, loodusmälestised, antiiksed paigad jne. SKT-st põllumajandus 11,9%, tööstus 23,7% ja teenindus 64,4% (2005). Rootsi Rootsi kuningriik asub Põhja-Euroopas. Maapiir on tal Soome ja Norraga. Rootsi pindala on 440 672 km2 ja rahvaarv 9 256 347 inimest (2009.a.). Pealinn on 1 260 700 elanikuga Stockholm. Rootsi on jagatud 21 lääniks, riigikeeleks rootsi keel ja rahaühikuks rootsi kroon.
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on
..............................................................................................194 Lisad...............................................................................................................................195 Tuntud inimesed..................................................................................................196-202 Sõnastik...............................................................................................................203-204 Lipp........................................................................................................................205 Vapp.......................................................................................................................206 Uudised...............................................................................................................207- 222 Ärikultuur..............................................................................................
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
annaabi.ee 
