Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtluse harjutused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, 100000, bilanss, intress, kasumiaruanne, 50000, 7500, 4500, 8000, maksud, 25000, ettevõtlus, töötaja, käive, 3500, 8500, 80000, püsikulu, koosta, töötus, 150000, aktiva, passiva, põhikapital, püsikulud, brutokasum, 5500, kursus, kulum, ärikasum, jääktulu, kiosk, turundus, tegevuskulud, brutopalk, 45000, reklaam, osalejate, mööblija millel plaanitakse järgneva 4 aasta jooksu toota 25000 aabitsat aastas. Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1 /aabits). Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1
mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 3-Apr osteti mööblit 4800 6-Apr sularaha panka 7200 9-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 3800 13-Apr tagastati mööblit 248 19-Apr osteti seadmeid 2240 26-Apr müüdi osad seadmed 300 300 27-Apr tasuti mööbli arve osaliselt 232
komandeeringukulusid 10% võrra. Eesmärgiks on müüa uuel territooriumil täiendavalt 10 000 tooteühikut. Muutuvkulu on 5 euro tooteühikule. Kas uuele territooriumile suundumine on neil tingimustel otstarbekas? Jooksvad Uus projekt Täiendtulud ja tulud ja kulud (tulud ja -kulud kulud) Müügitulu 1000000 1200000 200000 Reklaam 100000 130000 30000 Müügijuhtide tööjõukulud 80000 95000 15000 Komandeeringukulud 50000 55000 5000 Rent 10000 10000 0 Tootmiskulude muutuv osa 250000 50000 200000 Ülesanne 5 Kulude liigid Peeter otsustas hakata valmistama lastele ja noortele lumelaudu. Ta ostis valmistamiseks sobiva angaari naaberkülas maksumusega 40 000 krooni., mis 20 aastaga amortiseerub
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________ Maksumäär Arvestatud Arvestatud töötasu: 500,00 Kinnipeetud maksud: Tulumaksuvaba miinimum: 144 Kohustusliku kogumispensioni makse: 2% Töötuskindlustusmakse: 2% Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks: 21% Arvestatud tööandja maksud: Arvestatud sotsiaalmaks: 33%
tasutud · Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. · Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. · Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
· Laenu eest peab Mart maksma pangale iga kuu 150 krooni intressi, lisaks kapitalile on ettevõtte loomisel vaja ka tööjõudu. · Selleks palkas Mart endale appi töölise, kellele maksab kuus 4000 krooni palka. · Muud väiksemad kulud, nagu vesi, kindlustus, valve, põhivara amortisatsioon, mis on samuti igakuiselt muutumatud, moodustavad summa 1550 krooni. 6 · Seega saame püsikulud kokku: 150 kr - intress 4000 kr palk 1550 kr muud kulud Kokku 5 700 krooni. · Muutuvateks kuludeks on kauba ostukulud. · Nendel on erinevad sisseostu- ja müügihinnad. · Müügihinna ja sisseostuhinna ehk muutuvkulu vahe on jääktulu. (Jääktulu kokku 95 krooni, toode X jääktulu 15 kr ja toode Y jääktulu 80 kr). · Tooteid omavahel võrreldes on Y müük kindlasti tulusam, kuid ka teisi tooteid peab müüma. · Esialgse prognoosi korral müüb Mart ühes kuus 300 X-i ja 140 Y-t.
4.3.2. Müügiprognoos Toote Ühik Müügi- Müügip Müügikäibe prognoos, (hind x kogus) või hind rognoo tootegr s upi naturaa nimetus lühikut es (tükki) 2013 2014 2015 2013 2014 2015 Arvuti 1 15 200 250 300 3000 3750 4500 puhastu s Remont 1 30 350 400 450 10500 12000 13500 Diagno 1 10 300 350 400 3000 3500 4000 stika Kaugab 1 12 70 85 100 840 1020 1200 i KOKKU: 17340 20270 23200 4.4. TOOTMINE JA RESSURSID 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed, materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad, seadmed jt) ja finantskapitali all (aktsiaid, obligatsioone , raha, hoiuseid) Tootmistegurid Teguritest saadav tulu Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1
jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist.
tasutud Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
2) Konkurentide ilmumine turul 3) Kulude suurenemine 4.2.5. Müügiprognoos Toote või Ühik Ühiku Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, teenuse müügi- naturaalühikutes eurot nimetus hind 2016 2017 2018 2016 2017 2018 NFC kaart tk 2eur 8000 7000 6000 16000 14000 12000 kaarte tk 0,50 8000 7000 6000 4000 3500 3000 kasutuskulu eur Kokku 20000 17500 15000 4.2.6. Konkurents (peamised konkurendid, konkurentsieeliste hindamine)
2. Turgude lähedus sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel: · lähedus õppeasutustele; · vaba aja veetmise- ja ostuvõimalused; · transpordi-, meditsiini-, politsei- ja tuletõrjeteenuste kvaliteet; · kohalike elanike suhtumine ettevõttesse; · asula suurus; · tegevuse laiendamise võimalused.
tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ; Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine
Majandustehingud Toimingud, mille tulemuseks on muutused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39
hindamisfunktsioon, selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4 Raha allikad Raha kasutamine Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid
Finantsrisk ettevõtte tulu aktsia kohta (EPS) varieeruvus. Seda tüüpi risk tuleneb otseselt ettevõtte juhtimisotsustest ning võõrkapitali ja omakapitali suhtest ettevõtte kapitali struktuuris. 30) Riski hindamise meetodid ? Võimenduste koosmõju ehk koguvõimendust ehk aktsiatulu elastsust müügikäibe suhtes iseloomustab nii äririski kui ka finantsriski ehk koguriski. 31) DuPonti süsteem DuPont'i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 32) Kapitali hind ja investeeringu tulunorm Tulumäär, mille ettevõte peab kapitalilt teenima, et tasustada oma investoreid, antud riskitaseme juures. See sõltub otseselt fondide/raha kasutamisest, mitte nende allikast. Investeeringuga seotud kapitali hind sõltub otseselt investeeringu riskitasemest.
Kulu liik Maksumus(EEK) Tootmis vahendid 1. Mutoh valuejet 1614 250000.- 2. Roland Camm 1 30000.- 3. Kuumpress 15000.- 4. Kleebiselõikur Emblem Cutter 95000.- 5. Öösipress 2000.- 6. Nurgasaag 4500.- 7. Tikksaag 3000.- 8. Akutrell ja tarvituke komplekt 4000.- 9. Mikrobuss Mercedes Vito 115 250000.- Kokku: 663000.- Kontori tehnika 1. Lauaarvuti komplekt x 2 30000.- 2. Pinter,skanner 4000.- 3. UPS pinge kaitse 2500.- 4
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
.......... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12
(koostatakse kulude tulude aruande põhjal + mud väljaminekud, mis on seotud raha liikumisega) I kv II kv III kv IV kv Aasta 2.aasta 3.aasta I. Jääk perioodi algul 0 14,5 28,8 Rahaliste vahendite allikad (sissetulek) 1. Sissemakstud põhikapital 2,6 0 0 2. Laen 0 0 0 3. Laekumised müügist 85,2 85,2 108 II.Rahal.vahend.allikad kokku 87,8 85,2 108 Rahaliste vahend.kasutamine 1.Sisustus ja tehnika 2,5 0 0 2
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
2. Turgude lähedus – sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga – kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid – maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid – nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel: lähedus õppeasutustele; vaba aja veetmise- ja ostuvõimalused; transpordi-, meditsiini-, politsei- ja tuletõrjeteenuste kvaliteet; kohalike elanike suhtumine ettevõttesse; 17 asula suurus;
väljamakstud dividendidelt · Isiku tulumaks maksumäär 21 %, maksuvaba tulu 144 eurot kuus Isik maksab tulumaksu palgalt, ettevõtluse tuludelt ning muudelt tuludelt Tulumaksu kinnipidaja äriühing või FIE, kes teeb tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Näide: Vastavalt kokkuleppele on Siimu brutopalk (väljateenitud töötasu) 480 eurot. Ettevõte peab Siimu brutopalgale juurde arvestama järgmised maksud: 1. sotsiaalmaks 33 %: 480 * 33 % = 158,40 2. töötuskindlustusmakse 1,4 %: 480 * 1,4% = 6,72 11 Ettevõte peab Siimu brutopalgalt kinni pidama järgmised maksud: 1. Kogumispensioni makse 2 % : 480* 2% = 9,6 2. Töötuskindlustusmakse 2,8 %, 480 * 2,8 % = 13,44 3. Tulumaks 21 %. Tulumaksu arvestamisel rakendatakse maksuvaba miinimumi, so summa, mille ulatuses tulu on maksuvaba. Praegu on maksuvabaks miinimumiks 144
Vigade parandamise võimalused Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist(must või punane-kirjutatakse negatiivne arv). KORRIGEERIMIS-JA LÕPETAMISKANDED Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud aruanded on: kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss. Ettemakstud kulud ...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised. Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide 28. juunil 20x1 tasuti sõiduauto kohustusliku kindlustuse aastamakse 100 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest.
seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Seda muutumist rahalises väljenduses kajastatakse kontodel. Konto on vahend majandustehingute arvestuse kajastamiseks. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks.
............................................................................................... 55 Lisa 7 Kasumiaruanne 20072009(kroonides) .................................................................................................
PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS, BILANSIMAHT EI MUUTU Andres Laar 2008 2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega 2 korda, bilanss õiget seisu mitte kunagi, bilanss on oletus! SEDA TA JUST ONGI JA PEABKI OLEMA! Andres Laar 2008 2007 BILANSI STUKTUURI NÄITAJAD Kapitali struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus või vastupidine suhe omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on
amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus.............................................................................................. 20 9. Kasumiaruanne..................................................................................................................22 10. Rahavoogude aruanne.....................................................................................................23 11. Rahavoogude aruande koostamine.............................................................................
8 Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega)............................................16 8. FINANTSARVESTUSED...............................................................................................16 8.1 Vajaliku stardikapitali hinnang................................................................................... 16 8.2 Investeeringute allikad................................................................................................ 17 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss)..............................................17 8.4 Prognoositav kasumiaruanne.......................................................................................18 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud.......................................................................... 18 8.5 Rahavoog (esimene aasta kuude lõikes)......................................................................20 9. RISKIKÄSITLUS ............................................
annaabi.ee 
