Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsiaselts, ettevõtlus, osanikud, täisühing, osaühing, usaldusühing, aktsiakapital, aktsiad, hääleõigus, üldkoosolek, frantsiisileping, turundusmeetmestik, sünonüümid, organisatsioon, majandusüksuse, raamatupidamine, lahusus, bilanss, äriseadustik, võlaõigusseadus, töölepinguseadus, teguviisi, käive, müügimahtuid- puudub algkapitali nõue Usaldusühing - luuakse, kui ühel on raha, teisel äriidee - 2 osanikku: usaldus- ja täisosanik - täisosanik vastutab kogu oma rahaga, usaldusosanikul on piiratud vastutus - algkapitali nõuet pole - peab olema ühinguleping Aktsiaselt - algkapital jaguneb aktsiateks - algkapitali nõue 400 000.- - aktsia lubatud miinimumväärtus 10.- - aktsiad jagunevad 2-ks: eelis ja liht - aktsiaettevõttel peab olema 3tasandiline juhtimine üldkoosolek nõukogu juhatus Osaühing - algkapitali nõue 40 000.-, väikseim osa 100.- - osadeks jaotatud osakapital 3. Missuguste näitajatega iseloom ettevõtlust riigis? Ettevõtlust iseloom: 1) ettevõtete ja ettevõtjate kogu arvuga 2) % elanikkonnast, kus on ettevõtja 3) ettevõtete atv 1000 elaniku kohta 4
Ettevõtlusvormid ja nende erinevused Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral.
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus
Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu
tahavad alustada või juba tegelevad äriga. Võivad tekkida erinevad nüanssid ja siis, et mitte olla halvas asundis firma jaoks, peab pöörduda juristi poole. Nii ka Eesti seaduste järgi Eesti kodanikutel ja inimestel, kellel on alaline elamisluba, on õigus luua firmat. Vaid ennem, kui luua firmat, inimene peab tutvuda firma luuamise reeglitega, ehk vaadata kohustusliku kapitali määru (osaühing - 2 500; aktsiaselts - 25 000 ) ja vaadata juba olevate firmade nimekirja, et mitte kordusid nimetused. 5 6 Ettevõtlus Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on kasumi saamine kaupade tootmisest, teenuste osutamisest või vara
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest.
Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine - Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses - Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks.
Puudub põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. FIE-na tegutsedes kuulub kogutulu omanikule.FIE raamatupidamisega on võimalik toime tulla üksinda, kuid ettevõtte puhul on tihti vaja raamatupidajat, kes asjad korras hoiaks. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Samuti ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid FIE-ga ei sõlmita. Täisühing ja usaldusühing Täisühing(TÜ) Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..........................................................................
Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:
kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas teda võib usaldada, kas ta on nõutavad teadmised ja oskused. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul
füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu liikmed aga ei pea ise olema osanike või aktsionäride ringi kuuluvad isikud; 3) eraldatus oma liikmetest, mis väljendub nii eelpool mainitud põhimõttes, et juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele 4) iseseisev varaline vastutus, mis väljendub selles, et juriidilisel isikul tekkinud varaliste
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu · Mittetulundusühing · Sihtasutus Isikul on täielik õigusvõime ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta on iseseisev õigussubjekt. osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
deklaratiivne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne). Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine). 7. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja
ettevõtlusest 9% mittehuvitatud 79% Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut uuring ,,Eesti elanike ettevõtlikkus" KOKKUVÕTE Õpilane sai aru ettevõtlikkuse mõistest, mõistab ettevõtja tegevuse eripära ja oskab hinnata oma valikud ettevõtjana ja palgatöötajana. 4.2 ETTEVÕTE, ETTEVÕTLUSVORMID JA ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE Kas sõbra auto pesemine on ettevõtlus? Mis on ettevõte? Mis vahe on füüsilisel ja juriidilisel isikul? Kuidas alustada ettevõtlusega? Miks osa ettevõtteid on aktsiaseltsid ja osa osaühingud? Milline on ettevõtja vastutus? Miks kõigi ettevõtete peaeesmärgiks ei ole kasumi saamine? Kust ettevõtja saab abi ettevõtluses? Ettevõtlus, ettevõte, füüsiline isik, juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja,
omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 31 lg Seadus võib ette näha ka nõukogu olemasolu. Eristatakse juriidilise isiku juhtorganeid ja muid organeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu ning nende liikmeteks (erinevalt üldkoosoleku liikmetest) saavad olla vaid füüsilised isikud. 3) eraldatus oma liikmetest, juriidilise isiku vara ei kuulu tema asutajatele, kui ka selles, et
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS
püsivaks tegevuseks ning b) seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1) · ETTEVÕTE - on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661 ) ETTEVÕTTED liigitatakse: - õigusliku vormi järgi - omandivormi järgi - tegevusala järgi - suuruse järgi · Mikroettevõte 1-9 töötajaga · Väikeettevõte 10-49 töötajaga · Keskmine ettevõte 50-249 töötajaga · Suurettevõte - >250 töötajaga. Seaduses sätestatud äriühingute liigid on: - täisühing - usaldusühing - osaühing - aktsiaselts - tulundusühistu - teised seaduses ettenähtud äriühingud (ÄS § 2 lg 1) · Teised seaduses ettenähtud äriühingud on: - Euroopa äriühing - Euroopa majandushuviühing - välismaa äriühingu filiaali Kõik äriühingud ja FIE-d: - peavad olema kantud äriregistrisse - on raamatupidamiskohustuslased - tegevuse peamine eesmärk on kasumi teenimine Äriühingud eristuvad: - vastutuse määra (piiratud ja piiramata) - omanike osalemise määra - asutajate/omanike arvu
Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125); Osaühing: on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (ÄS § 135 lg 1) Aktsiaselts: on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1) Tulundusühistu: (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud
Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid,
kirikukellade valamine pärandatud saladused. Miinused Kõik peavad pereettevõttes töötama, ei ole võimalik palgata tööjõudu, on probleem järgmisele põlvkonnale ettevõtmise üleandmisega: a) ei ole kellele anda, b) ei ole tahtjat, c) tahtjaid on palju aga kellele. Üldjuhul on probleem puhkuseajaga, maailmas on palju uusi ahvatlusi e. võimalusi e. variante. OMANDUS 1) Ainuomandus 2) Partnerlus 3) Ühisettevõte 4) Aktsiaselts 5) Aktsiad 1) Omanduse loomisega seotud probleemid 2) Ettevõtte jaoks vajaliku kapitali suurus 3) Jagatava kasumi suurus 4) Võimujaotus ettevõtte juhtimisel 5) Ettevõtte eluiga ja vajadus järjepidevuseks 6) Omanike vastutuse ulatus 7) Seaduslikud piirangud omandivormile 8) Maksustamine 9 asutamisprobleemid vajaliku kapitali suurus
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel:
maa (võrreldes näiteks Saksamaaga, kus on palju rohkem üksikuid kaupmehi; Saksamaa maksusüsteem eelistab isikliku vastutusega tegutsevaid ettevõtteid; Eesti süsteem eelistab juriidilisi isikuid, kellel on palju vabamad käed) Ettevõtluskeeldu tahetakse lisada Karistusseadustikku üheks alapunktiks. ´37: AS + OÜ 230 Kaupmehed üle 6000 ´08: AS + OÜ (piiratud vastutusega ühingud) üle 96 000 (OÜ pea 90 000; AS - 5500) MTÜ: 18 000 Täisühing: 400 Üsalduühing: 800 Seos avaliku õiguse harudega: a) Seos haldus- ja finantsõigusega (vt. Registrite ja infosüsteemide keskuse funktsioonid, tegevuslubade väljastamine ja registreeringute tegemine; väärtpaberituru järelvalve Finantsinspektsioon poolt) b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus,
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).
omahinna tasemel soodusteenused, kui on saadud lisatulu. 10. Äritegevus suunatud esmalt liikmetele, 10. Äritegevus on avalik ja üldine, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientuur piiramatu. klientidele. 11. Investeeringud tehakse liikmete poolt 11. Investeeringud kasseeritakse ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride ulatuses. poolt aktsiate ulatuses. 12. Kõigil liikmetel võrdne hääleõigus - 12. Aktsionäri häälte arv üks liige, üks hääl; volinikel proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate proportsionaalselt teda volitanud liikmete kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel arvule. määrav. 13. Võim (strateegia kujundamine, 13. Võim kuulub aktsionäridele, kontroll) kuulub liikmetele, teenuste kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte. kasutajatele. 14. Esiplaanil liikmete-kasutajate huvid. 14
Teovõimet piirab ainult kohus! Kohus peab otsustama ja see pole lihtne. Enam ei saa näiteks nõuda abikaasapsühhiaatrilist ekspertiisi. · Teovõimet saab laiendada! Nt kui alla 18. Aastane tegeleb ettevõtlusega, siis kui firmal läheb hästi, siis võib kohus anda talle õiguse, et saab teha suuremaid tehinguid, kui seadus lubab. Näiteks tehinguid suurem summa ulatuses. Juriidiline isik Seaduse alusel loodud õigussubjekt. AS, UÜ, OÜ, täisühing, tulundusühistu. Mittetulundusühingud ja sihtasutused on eraldi seadused. Praegu tahtekase MTÜ kinni panna, kuna selle all tehakse salaja äri ja teenitakse kasumit. Optimeeritakse makse. MTÜ ei pidanud esitama aastaaruandeid, aga nüüd peab. Sihtasutusel on mingi eesmärk, mida ta täidab, ta pole äri. Tegevuse poolest äriühingud, aga eesmärgi poolest mitte. MTÜ-l ja SA-l ei ole võimalik eesmärgiks olla kasumi teenimine.
korvama täiendavad kulutused. Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua
annaabi.ee 
