Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtjale iseloomulikud omadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ettevõtja, enesekindlus, enesekindel, saavutusvajadus, unistuste, unistavad, firmast, ettevõtlusega, iseloomuomadusi, unikaalne, valemiks, sihikindlus, ettevõtjad, olemuselt, ratsionaalsed, kukub, ohte, nagunii, alustama, igat, viidud, sammult, minnes, eneseteadlikus, tahad, teelt, eesmärgini, elukestev, ülaltoodud, olulisteks, loovustSisekaitseakadeemia ETTEVÕTJA OLEMUS. ETTEVÕTJA EESTIS Referaat Koostas: Tony Tsilk Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn 2015 Sisukord Olen ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?..............................2 Kas mina sobin ettevõtjaks?............................................................................... 3 Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused..................................................3 Saavutusvajadus.............................................................................................. 3 Initsiatiiv.......................................................................................................... 4 Enesekindlus................................................................................................... 4 Eneseteadlikkus....................................
MAJANDUSTEDUSKOND september 2013 Enesehinnang ettevõtjana vastused küsimustele NIMI õppejõud: Juhan Teder 1. Kas Sa oma isiksuseomadustelt sobid ettevõtjaks? Mis osas jah ja mis osas ei? Ettevõtjat edule viivaid iseloomuomadusi on erinevaid ja iga ettevõtja on oma omaduste kogumiga unikaalne. Mis puutub minusse, siis ma loodan, et mul on head võimalused ettevõtjaks saada, kuna kahjuks mitte keegi minu perekonnaliikmetest ega sugulastest ettevõtlusega ei tegele, seepärast on raske ette kujutada, mis on tegelikult äritegevus. Paljudest iseloomuomadustest võib esile tuua kolm, mis on pea kõigil edukatel ettevõtjatel: Saavutusvajadus, initsiatiiv, enesekindlus. Saavutusvajadus
2. Äriidee kirjeldus Järgnevalt asutakse kirjeldama äriideed, eesmärki ja vajalikke vahendeid, et eesmärgini jõuda. Enne toote kirjeldamist kirjutatakse lahti ettevõtte eesmärgid: - 1. aastal - 2. või 3. aastal - pikemas perspektiivis. 2.1. Toote/teenuse kirjeldus Siin kirjeldatakse millise toote või teenusega on tegemist. Kirjeldamisel tuleb keskenduda mitte ainult toote omadustele vaid eelistele, mida need omadused kliendile pakuvad. Kirja tuleb panna, mille poolest teie toode on unikaalne (kasutusmugavus, garantii, lai kättesaadavus, hind vms.) Kirjeldatakse ka üldiselt, kes oleks teie toote kasutajad (eraisikud, ettevõtted). Sihtgruppi kirjeldatakse täpsemalt äriplaani osas "Turg" 2.2. Tootmine Järgnevalt kirjeldatakse tootmist. Nagu tootegi puhul ei tohi ka tootmise kirjeldamise puhul minna liiga põhjalikuks. Tähtis on esile tuua oluline: - Millised hooned, ruumid, seadmed on vajalikud - Kirjeldage toote valmimise protsessi
ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea
Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
(täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis
see väiksema sissetulekuga tarbijatele, kvaliteetse kauba korral tuleb nõustuda suuremate kuludega. Ka ei ole võimalik meeldida korraga kõigile kliendigruppidele – ettevõte, kes seda üritab, kukub kiiresti läbi. Turule jäävad püsima need, kes keskenduvad konkreetsele kliendile ning seetõttu eristuvad teistest ettevõtetest. Valitud idee õigsust aitavad kinnitada turu-uuringud. Enamikes äriplaani kirjutamise käsiraamatutes eeldatakse, et tulevane ettevõtja ise viib enne äriplaani koostamist ja ettevõtte asutamist läbi turu- uuringu. Seda ei pea aga siiski reegliks lugema. Küsitluse läbiviimisel ei ole mõtet juhul, kui: 1) on juba olemas kellegi teise poolt läbi viidud samalaadse küsitluse tulemused; 2) tulevasel ettevõtjal ei ole teadmisi uuringute korraldamise põhimõtetest; 3) toode ja teenus on niivõrd uuenduslikud, et tarbija ei suuda küsitlusel anda adekvaatset infot;
Kliiniliste psühholoogide eeskujul usuvad motivatsioonipsühholoogid, et inimesi on võimalik nende käitumise reguleerimisel aidata. Seejuures pakuvad huvi erakordsed isiksused (kuulsused). Higgins (1997) arvab, et oluline on mõista inimeste enesele keskendumist, mis aitab inimesi eesmärkide saavutamisel (ehk püüdlusmotivatsiooni) & ohutude eest hoidumisel (ehk vältimismotivatsiooni) 7) Tahe Markus & Nurius (1986) on väitnud, et inimesed saavad oma unistuste kaudu luua uusi võimalikke minasid ning muutuda seejärel üheks neist, saavutamaks teatud eesmärki, muutumaks teistsuguseks inimeseks või tegemaks midagi sellist, mida nad kunagi varem pole teinud Tahte mõiste vihjab, et inimese tegevustnel & saavutustel pole piire, ent kategooria on psühholoogias väär, selle järele puudub vajadus, kõike sellele taandavat käsitletakse motivatsiooni eesmärkidega seonduvalt. 2
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6
Näiteks: kõige usaldusväärsem Eestis, ainuke tõsiseltvõetav oma alal kogu Baltikumis, kolm korda suurema käibega kui konkurendid ja mida iganes. Ta ütleb seda värvide, tüpograafia, paberi- ja trükikvaliteedi, visuaalsete viidete ja assotsiatsioonidega kultuuritaustast ja ala etiketist või traditsioonidest. 16. Mida tähendab mõiste "ärinimi" ja milline on selle roll reklaamis? Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõte tegutseb. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime, samas ei tohi ta aga sisaldada äriühingule viitavat lühendit või sõna. Talupidamisega tegelevatel füüsilistel isikutel on võimalus valida ärinimeks kas füüsilise isiku nimi (nagu eelpool kirjeldatud) või talu nimi. Juriidilistel isikutel on ainult üks ärinimi, kaubamärke võib aga olla mitu. Juriidilise isiku ärinimi peab sisaldama tüübi lühendit (AS, OÜ jne.) 17. Mida tähendab mõiste "kaubamärk" ja "kauba mark"
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu
Kümneaastaselt vahetas ta õpetajate soovitusel kooli ja asus õppima spetsiaalses muusikakallakuga koolis. Teise koduse keelega lapsele oli kooli- ja keelevahetus raske katsumus. Samuti tegi kohanemise raskeks õpilaste omavaheline terav konkurents. Esimesel aastal uues koolis oli poiss ka palju haige. Koos keeleoskusega are- nes enesekindlus, samuti on ta ümber olnud väga hoolivad täiskasvanud. Kuigi poiss oli ka varem lastekonkurssidel silma paistnud, on ta uues koolis õppides saavutanud rohkelt võite juba rahvusvahelistel konkurssidel. Andekus on indivi- Oma raamatus “Talendi areng läbi elu” tõdevad Van Lieshout ja Heymans duaalne potentsiaal (2000), et andekust ei käsitata enam kui kaunis stabiilset individuaalset
Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid. 7. Organisatsiooni skeemid, tööjaotus Organisatsiooni skeem on organisatsioonilise struktuuri e. Ülesehituse visuaalne esitlus. Skeem näitab peamiselt kahte asja: töö jaotamist komponentideks ja alluvussuhteid kas a. Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel. 8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses
8 Juhi mõiste käsitlemisel on oluline eristada juhti-omanikku ja juhti-palgatöötajat. Kumb juht ettevõttes tegutseb , sõltub enamasti ettevõtte suurusest ja organisatsioonilis-õiguslikust vormist. Samavõrra sõltub see ettevõtte tekke- ja arenguloost, mida omakorda mõjutavad väliskeskkonna tingimused. Väikeettevõttes tegutseb valdavalt juht-omanik, keda võib tema sisulist tegevust silmas pidades nimetada ettevõtjaks selle sõna otseses tähenduses.9 Nimelt on ettevõtja isik, kes loob ettevõtte (koondab töö ja kapitali ettevõtte alustamiseks), organiseerib ja juhib seda taotletava eesmärgi poole ja seejuures riskib paljuga (rahaga, reputatsiooniga jne). Juhid-omanikud (kapitali ja ettevõtte omanikud) on ühelt poolt huvitatud ettevõtte säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus
siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet). Kui ressursid on piiratud ja alternatiive palju, peab iga ettevõtja-ärimees teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
). Organisatsiooni keskkonna analüüsi tüüpilisim meetod on SWOT- analüüs (vt. lisa 1 tüüpprobleemide kohta), mille nimetus tuleneb inglise keelest: Tugevused (Strengths), Nõrkused (Weaknesses), Võimalused (Opportunities), Ohud (Threats). Sise- ja mikrokeskkonna huvigruppide ootustest ja huvidest organisatsiooni suhtes annab ülevaate tabel 1. Sama moodi nagu juht ja spetsialist on erinevad karjäärivalikud ning ametid, siis erinevad omavahel ka ettevõtjad ja juhid. Juht ja ettevõtja võivad, kuid ei pruugi olla sama isik organisatsioonis (väikeste ettevõtete puhul siiski tihti on omanik ka juhi rollis). Ettevõtte asutamine on alati seotud riskidega ning eeldab äriidee olemasolu. Juht ei pruugi olla nii riskialdis ja ettevõtlik, seega on olemas vähemalt kahte tüüpi juhte: juhid, kes on ka ettevõtte omanikud ja juhid kui palgatöötajad. Ettevõtluse dünaamiliseks mõjuriks on ettevõtlikkus, millest sõltub ettevõtluse
Mõistevara.) 12 MIS MEID MOTIVEERIB? · Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:aktivatsioonitase ja uni, nälg ja söömine, janu ja joomine, suguiha ja seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. Tahteakti genees
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted). Kui inimesel on kõrge enesehinnang, on tal kõrgem enesekindlus, parem tervis ja õnnelikkuse määr on kõrgem. Enesehinnangul on ka oma pimedam pool. - Kas kõrgem agressiivsus ja antisotsiaalne käitumine on seotud enesehinnanguga? Kas madal enesehinnang viib agressiivsuele ja antisotsiaalsele käitumisele? Ei ole ühtset arvamust ega seisukohta. Kõrge enesehinnaguga inimesed kipuvad teisi segama, vahele rääkima. Tajutud enesekontroll Mina-pilt jääb mõjutama sooritust. - Bandura, 2000, enesetõhusus inimese enda hinnang oma võimekusele
3).Motivatsiooni teooriad… 1. Aktivatsiooniteooria – üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 2. Humanistlik motivatsiooniteooria – üritab ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 3. Kognitiivne lähenemine – küsitakse, et millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus – seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. 4).Instinktide teooriad 5).Kognitiivsed teooriad 6)Õppimise teooriad: Biheivoristlik – käitumisse puutuv, lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. Kognitiivsed – üldpõhimõtteks on, et inimest käsitletakse olendina, kes kogub teadmisi ja kasut neid enda huvides.
abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. 4. Test - täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle
abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. 4. Test - täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle
tematk. Visualiseerimistehnikal ning metafooridel on tihti väga suur mõju nõustatavale – ta võib enda jaoks leida seoseid, tähendusi ja avastusi, milleni ta muude meetodite abil poleks (nii kiiresti) jõudnud. Visualiseerimist kasutatakse ka positiivsete sisenduste juhtimiseks (et võitu saada negatiiv- setest mõtetest ja hoiakutest). 3. Fantaasia rakendamine Fantaasia ergutamiseks võib nõustataval paluda kirjeldada oma unistuste päeva/tööd/elu. Abistavad küsimused: • Mida see fantaasia näitab minu väärtuste kohta? • Millised on erinevused minu fantaasia ja tegelikkuse vahel? • Kui suurt osa minu fantaasiast on võimalik ellu viia praegu ja kui palju sellest on teosta- tav tulevikus? • Kui mul ei ole võimalik saada seda kõike, kas midagi mu unistustest on siiski realiseeri- tav? • Mis on need tegelikud takistused, mis ei lase mu fantaasiatel teostuda?
Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik ja rahul. Ebaloomulik ehk ühiskondlik inimene eneseimetlus e uhkus, mure staatuse pärast, võrdleb end pidevalt teistega, vajab teiste tunnustust. Nt on vaja autot (tõlgendatav loomuliku vajadusena), kuid kui hakata vaatama, kellel on paremad autod, siis hakkab inimene võitlema selle nimel, et saada kallim ja uhkem auto. Rikutud ühiskonnas käib
Inimene ise määrab oma käitumist(vaba tahe),s.t on tingitud,kontrollitud eeskätt välistest tingimustest või sisemisest dispositsioonidest.Kuna inimesi on võrreldud loomadega,siis on terved koolkonnad uskunud,et uurides loomi,saab saadud teadmisi inimkäitumise seletamisel kasutada.Siiski neurobioloogilised ja aju-uuringud on tonud välja inimaju erilisust loomade omast.Loomade mõtlemine on perspektiivne.Kriminaalne käitumine on unikaalne,ainult inimesele omane käitumisviis,mis tuleneb inimese kontseptuaalse mõtlemise võimest. Kui rääkida kuritegeslikust käitumisest ning selle põhjustest,ei saa vältida üldisemat küsimust inimese käitumise determineeritusest,mis tähendab inimkäitumise põhjuste päritolu,olemust ja lokaliseeritust.Determineerituse korral on küsimus käitumise seletamisele orienteeritud.Kui käitumise põhjused on indiviidis endas,saab rääkida seesmisest,internaalsest käitumisest
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
annaabi.ee 
