Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõte riskianalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, vägivald, koolimaja, seadusandlus, haridus, riskid, vargused, tööjõupuudus, kvantitatiivne, riskijuhtimine, ühisgümnaasium, töövägivald, direktor, õppealajuhataja, õpilasele, rikkumine, mainet, praeguseks, töötasu, motiveerida, kiusamine, pädevad, meeskonnatöö, riietuse, sisekorraeeskirjad, tööseadusandlus, teavitamineHaldustalituse, it-talituse ja toitlustusosakonna toetavad teenused aitavad tagada kaasaegse ning meeldiva õpi- ja töökeskkonna. Tooted ja teenused Kooli praktikabaasides valmib palju erinevaid tooteid ning osutatakse erinevaid teenuseid. Praktika sooritamiseks on loodud õppehotell, - restoran ja salong, mis on avatud kõigile soovijatele. Õpilaste poolt valmistatud tooted (nt metalli- ja puutööd, maalritööd) kasutatakse suures osas ka koolimaja ja inventari uuendamiseks. Pakutavad tooted ja teenused: · Ruumide rent · Ehitus- ja remonditööd · Ilu- ja juuksuriteenused · Metallitööd · Autoremonditööd · Pagari- ja kondiitritooted · Majutusteenus · Pesumaja teenus · Puidutööd · Toitlustus · Lihatooted · Õmblustööd · Infotehnoloogia hooldus-ja arendustööd · Täiskasvanute koolitused Praktika korraldust reguleerivad järgmised dokumendid: 1
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
käesoleval hetkel kindel koolituste korraldamise kord, süsteem ja juhendid. Ettevõte on huvitatud koolituspõhimõtete kirjeldamisest, igapäeva töös nende kasutamisest ja arendamisest. 6 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted Uute teadmiste, arusaamade, oskuste ja hoiakute omandamisega seonduvad mõisted on Ruth Alas raamatus "Personalijuhtimine" (2001) välja toonud järgmiselt: Haridus laialdaste baasteadmiste ja oskuste süstemaatiline omandamine, mis aitavad inimesel elus mitmesuguste sotsiaalsete rollide täitmisega toime tulla. On suunatud rohkem isiku individuaalsete, kui ühiskonna vajaduste rahuldamisele. Treening põhirõhk on konkreetsel tööl või ülesandel, treenitakse tööks vajalikke oskusi ja vilumusi, saamaks juurde näiteks spetsialiseerumiseks olulisi teadmisi.
Ta on kahes tähenduses kommunikatsioon sissepoole: suhtlus organisatsiooni liikmetega (st sisemiste sihtgruppidega) ning info kogumine väliskeskkonnast, sisemiste otsuste hõlbustamiseks. Organisatsiooni edu seisukohalt on sisene suhtlus väliste sihtgruppidega heade suhete loomise ja hoidmise teenistuses. Entusiastlik, oma firmast lugu pidav ning hästi informeeritud kollektiiv on kahtlemata parem klienditeenindaja kui tüdinud ning oma organisatsiooni mitte usaldav töötaja. Organisatsiooni kollektiiv tuleb suhtluse seisukohast jaotada rühmadeks, kellega kommunikeerutakse eri kanalite vahendusel ning kellele mõeldud sõnumid on mõnevõrra erinevad. Jaotada võib sisemisi sihtgruppe erinevate kriteeriumite alusel olenevalt püstitatud eesmärkidest ning sõnumite iseloomust. 6
suurendada ei ole siiski veel täiel määral ära kasutatud. Euroopa ei ole enam suunanäitaja teadmiste ja andekate inimeste osas valitsevas ülemaailmses konkurentsis, samas kui kiiresti areneva majandusega riigid üha suurendavad kõrgharidusse tehtavaid investeeringuid. 2020. aastaks eeldatakse EL-s 35 % töökohtade puhul kõrghariduse olemasolu, praegu on kõrgharidus üksnes 26 % tööjõust. EL on teistest tagapool teadlaste arvu osas kogu tööjõust: ELis on 100 töötaja kohta 6 teadlast, USAs on see arv 9 ja Jaapanis 11. Teadmistepõhine majandus vajab inimesi, kellel on sobiv oskuste kombinatsioon: valdkonnaülesed pädevused, digitaalajastu oskused, loovus ja paindlikkus ning süvateadmised oma erialal. EHTE ülesandeks on püsida konkurentsivõimeline Euroopa Liidu haridustulul pakkudes jätkusuutlikult kvaliteetset haridust oma valdkonnas. Demograafilisest olukorrast tulenevalt on Eesti kõrgharidusasutused tulevikus suures osas
kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed rahulolematust tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega. töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis vähemalt suure osaga oma elust, ja ettevõttele võivad rahulolevad töötajad tähendada paremat tulemust, efektiivsemat tööd, edukust.Järgnevalt
Siseauditit võib ka teenusena sisse osta, sellisel juhul vastutab selle kvaliteedi eest asutuse juht. Kui org-s ei ole majanduslikult otstarbekas siseauditi funktsiooni luua, probleemiks võib olla ka objektiivsuse ja sõltumatuse tagamine, mis eriti on omane väiksematele org-dele. Siseaudit ei saa teha erapooletuid otsuseid, kui ta ise osaleb juhtimistegevuses või kui talle antakse mingid sellised õigused, mis tekitavad org-s huvide konflikti. Kui siseaudiitorina asub tööle sama asutuse töötaja, ei tohiks ta vähemalt kahe aasta jooksul auditeerida valdkondi, millega ta ise varasemalt seotud oli. Siseauditi töötajad ei või olla kaasatud juhtkonna kontrolliprotseduuride väljatöötamisse ega nende ellu viimisesse, küll võib siseaudiitor juhtkonna kavandatud abinõusid üle vaadata ja neid hinnata ning teha omapoolseid soovitusi. Seega võib tema tegevus olla nõustava iseloomuga, ettepanekute ja soovituste andmisel peaks ta pakkuma alternatiivseid lahendusi
juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt
8. Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske.
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
2) kinnitamised ja aktsepteerimised – (osakonnajuhataja võib alla kirjutada nt 10 000- kroonisele arvele, üle selle nt direktori allkiri, pidevad võrdlused plaaniliste või eelarveliste näitajate ja normatiividega); 3) varade kaitstus – tagada kaitstus, säilimine (nt kassa tegevus); 4) funktsioonide lahususe tagamine – kõigil on ettenähtud oma õigused-kohustused funktsiooni raames, iga töötaja peab neid teadma, kõik peab toimima nii, nagu juhid on ette näinud. Kontrollitegevused peaksid ideaalis andma juhtidele kindlustunde, et organisatsiooni juhtimine toimib kavandatult ning ebaõiged käitumised on välistatud või vähemalt piiratud. 4. Info ja kommunikatsioon Nõuetekohast infot tuleb identifitseerida, koguda sellisel kujul ja sellise aja jooksul, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid normaalselt täita. Arvestama ei pea üksnes sisemise
Vajadusel annab koordinaator nö neutraalse hinnangu eeskätt sooviga konkretiseerida teemat. Probleemsed on kõik teemad, mis kipuvad olema liiga üldised, kus konkreetne uurimisobjekt ei ole määratletud. Teemade valik on kümnenda klassi kevadel vajalik, sest on uurimistööde valdkondi, kus on võimalik just suveperioodil koguda vajalikku uurimuslikku materjali (eeskätt loodusteadustes). Oleme järginud põhimõtet, et igal õpilasel on juhendajaks Tallinna Reaalkooli töötaja, hea meelega oleme ka soosinud kaasjuhendajaid ja neid ka teatud määral aidanud leida eeskätt kõrgkoolidest. Kui õpilase kaasjuhendaja juhendab uurimistöö sisulist külge, oleme nimetanud Reaalkooli töötaja kontaktisikuks, kelle põhiülesanne on jälgida tähtaegadest kinnipidamist ja uurimistöö vormistamise nõuete täitmist kooli juhendi alusel. 23 VI I KOLLOKVIUM (KÄIVITUSKOLLOKVIUM)
1.1.3 Personali arendamine Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist, informatsiooni- ja koostöö koordineerimist, töötajate motiveerimist ja toetamiset, samuti õppimiseks vajalike materiaalsete ja tehniliste vahendite kindlustamist. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötajapoolne aktiivsus selles valdkonnas. See tagab töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. 2 Personali arengut soodustavad või pärsivad järgmised organisatsiooni ja selle keskkonna üldisemad tingimused. 1. Organisatsiooni ühiskondlik-sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund:
müüvate ettevõtetega, tooraine tarnijatega ja Eesti Töötukassaga). Kuna meie meeskonnas on inimesed, kes on mööblitootmise ja varustuskanalitega juba aastaid tihedalt seotud, siis kasutame nii materjalide hankimisel kui ka tehnoloogilistes küsimustes juba enda kogemusi ja asjatundlikkust.Käesoleval hetkel on firmas kokku 3 töötajat. Järgmisel aastal planeerime suurendada oma meeskonda veel 3 töötaja võrra. Kust mida tellida, otsustame vastavalt tellimusele. Kuna pakume eritellimuse töid, siis võib tekkida vajadusi, mille puhul on oluline just kiirus või kvaliteet, aga mitte hind. 1.3. Missioon, visioon ja eesmärgid Meie ettevõtte trump on kliendikesksus, firmasisene operatiivsus ning ladusus, innovaatilisus ja kvaliteet. Põhieesmärkideks on arendada oma tegevust ja tegutseda kasumlikkuse
maandamiseks või juhtimiseks. Riskide juhtimise eesmärk on võimalikult minimeerida kahju, mis võib tekkida identifitseeritud riskidest. Kuna üldine majanduskeskkond, õiguslik baas ja ettevõtte mikrokeskkond on pidevas muutumises on oluline rakendada tegutsemismehhanism, mis võtab arvesse riskide jooksva identifitseerimise käigus tekkinud muutused ning juhtida riske vastavalt nendele. Riski juhtimise protsessi käigus peab arvestama sellega, et võivad tekkida uued riskid. 3. Kontrolli tegevused Kontrolli tegevustena mõeldakse poliitikaid ja protseduure, mis aitavad tagada organisatsiooni juhtimist selliselt, nagu see juhtkonna poolt on kavandatud. Sellised tegevused tagavad, et organisatsiooni ohustavate riskide korral rakenduvad vajalikud meetmed. Kontrolli tegevus toimib organisatsiooni kõikidel tasanditel ja funktsioonides. Kontrolli tegevuste hulka kuuluvad (mis ei ole otseselt kontroll, küllaga kaudselt): 1
2.4.1.2 Administratiivne koolkond 25 2.4.1.3 Bürokraatia koolkond 26 2.4.2 Juhtimise neoklassikalised teooriad 27 2.4.3 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 30 2.4.3.1 Kvantitatiivne juhtimisteadus 30 2.4.3.2 Operatsioonide juhtimine 31 2.4.3.3 Infosüsteemidega juhtimine 31 2.4.4. Kaasaegsed ja postmodernistlikud juhtimisteooriad 31 2.4.4.1 Süsteemiteooriad 31 2.4.4.1
Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi
Kui esimene juhtimisstiil tekitab enamikus inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimise liialdamine võib kaasa tuua kaose. Parima tulemuse annab erinevate juhtimisvõtete ning konkreetsest töötajast ja olukorrast lähtuv tasakaalustatud kasutamine. Z teooria: William G.Ouchi Z-teooria on eraldi teooria, mitte XY edasiarendus. Sageli nimetatakse seda jaapani juhtimisstiiliks. Tähistab konsensuslikku otsustamist, individuaalset vastutust, informaalset kontrolli ja holistlikku huvi töötaja vastu. Töötajaile garanteeritakse pikaajaline töö + suhteliselt aeglane edasiliikumine karjääriredelil. See peegeldab osalusjuhtimise teooriat, kus osalevatel meeskondadel on kindlad rollid. Rõhk on vastastikusel sõltuvusel. Töötajaid usaldatakse, eeldatakse, et nad on lojaalsed, huvitatud meeskonnatööst. Need on tüüpilised Jaapani kultuurile, kus kõrgelt väärtustatakse harmooniat ja indiviidi allumist grupile. Paljudes firmades koheldakse töötajaid perekonnaliikmetena
Projekti ulatus....................................................................................................... 16 2.2. Tegevuste ajakava ................................................................................................ 17 2.3. Personali plaan ja ressursid .................................................................................. 17 2.4. Kommunikatsiooni plaan ..................................................................................... 20 2.5. Riskijuhtimine ...................................................................................................... 21 3. Teostus ja lõpetamine .................................................................................................. 23 3.1. Projekti käivitamise esmased tegevused .............................................................. 23 3.2. Projekti lõpetamise tegevused .............................................................................. 25 Lisad .........................
· Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus. · Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos. · Äriplaan peaks katma otstarbekat ajaperioodi. (Nt 1 aasta täpsemalt ja 2 aastat üldistatult). Arvestada ka laenu tähtajaga. · Ettevõtte juhtkond ja omanikud peavad olema usaldusväärsed. · Projekti teostatavusega seotud riskid peaks olema avatud. Laenu saamist raskendavad: · Puuduseks võivad olla äriplaani üldine madal kvaliteet, kehv vormistamine, ebakonkreetne äriidee, puudulik turuanalüüs, loogikavead, otsesed vead finantsprognoosides, prognooside põhjendamatus (,,arvudega mängimine"), ka liigne pealiskaudsus. · Alustavate ettevõtete puhul ajaloo puudumine, riskantsus. · Laienemisplaane ei toeta finantseerimisallikate äranäitamine vajalikus mahus.
õnnestub ning seda varem asub projektijuht mõjutama tippjuhtkonda vajalike ressursside eraldamiseks. Tabel 6 annab ülevaate ressursside hankimise keerukuse põhjustest. Tihti on projektijuhil vaja leida meeskonnaliikmeid, kellel oleks projekti sisu valdkonnas erialased pädevused ning lisaks valdaksid projektitöö alaseid pädevusi. Selliste töötajate leidmine on üldjuhul võimalik, kuid märksa keerulisem on motiveerida neid projektis osalema, saada konkreetse töötaja osakonna juhilt luba töötajat koormata lisaülesannetega ning luua tingimused, et töötaja projekti käigus ei seaks prioriteediks oma põhitööga seotud ülesandeid selliselt, et projekt oluliselt kannataks. Projekti ressursid (eriti inimressurss) ei ole fikseeritud suurus ning võivad ajas muutuda. Projektijuhi roll on hakkama saada muutuvate ressursinõuetega ning tekkinud probleemid lahendada loovalt.
reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: 1
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Millised on ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis on tulevikutöö? Kas ja kuidas see muudab tööõiguse kohaldamisala? ❏ Tüüpiline (ehk klassikaline) töösuhe - töösuhe, milles on töötajal üks kindel töökoht, tema ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping ning tema koormuseks on täistööaeg. ❏ Ebatüüpilised töösuhted - töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping, töötaja asub tööle osalise tööajaga, renditöö, kaugtöö, nõudetöö (Nõudetöö korral võib olla kokku lepitud minimaalne ja maksimaalne tööaeg, samuti võib tööaja kokkulepe puududa. NB! tänapäeval ei ole nõudetöö Eestis lubatud, kuid mõnedes riikides on nõudetöö juba kasutuses) jne. ❏ Tulevikutöö - töö, mille sisu ja selle tegemise korraldus on muutunud.
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
......56 III. Objekti käivitamine ............................................................................................58 3.1 Objekti raamat ................................................................................................59 3.1.1 Sissejuhatus ............................................................................................59 3.1.2 Info, lepingud..........................................................................................61 3.2 Uue töötaja vastuvõtt .....................................................................................63 NÄIDIS................................................................................................................66 ABIPERSONAL...............................................................................................66 Tagada II korruse puhtus ja kord.......................................................................66 Kordamisküsimused ........................
keskkonnale uus ja kujundab seda mingil määral ümber (innovatiivne). Passiivne - minnakse kaasa kujunenud olukorra ja tingimustega, püüdes selle raames leida turgu uutele ideedele ja kavadele. Hea kavandamise olulisteks osadeks on loominguline lähenemine ja uuenduslikkus tuleviku sihtide seadmisel. Kavandamise eelised: eesmärk, siht; terviklikkus; süsteemsus; kooskõlastatus; kontroll; riskid. Kavandamise puudused: ebatäpsus; asjatundmatus; kohanemine; iseregulatsioon; omaalgatus. Mida suurem on ettevõte, seda täpsemad on plaanid. Plaani järgi kontrollitakse tegevust, selle efektiivsust ja tulemuslikust eesmärgist lähtuvalt. Kontrollimine on olemasoleva võrdlemine kavandatuga. Eelarve koostamine toimub nii alt üles (alamorganisatsioonides enne) kui ka ülevalt alla. Mida täpsem on plaan, seda vähem on iseregulatsiooni ja omaalgatust. (Loeng) 2
tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste
Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel (TLS § 1 lg 1): - teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile - tööandja maksab töötajale töö eest tasu Allumine on töölepingu kese, kui alluvussuhet ei ole, siis on tegemist võlaõigusliku lepinguga (KL; TVL) – neil on võrdsed läbirääkimisvõimalused. Samas tänapäeval on töötaja palju parem ekspert kui tööandja, aga ikkagi peab olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju õigusi ja tagatasi, tööandja ei soovi seda. IT-spetsialist (ei ole põhitegevus, lihtsalt on vaja hallata süsteeme, kohal ei pea olema) – oluline on kui palju tööandja annab juhiseid. See võib olla nii
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
väljapääsud tulekahju korral jms. Olulisel kohal on teeninduskontseptsioonis ka sisekujundus ning planeering, mis peab klientidele edasi andma ettevõtte üldist korporatiivset identiteeti ning tagama võimalikult mugava keskkonna teenuse tarbimiseks. (Fitzsimmons, 1998, lk 125) Enne rajatise kujunduse väljatöötamist on oluline arvestada pakutava teenuse poolsete füüsiliste nõudmistega ning seadusandluse nõuetega. Seadusandlus määrab ruumides vajaliku valgustugevuse, ventilatsiooni jm vältimatud sisekujunduse faktorid. (WR Tolbert & Assosiates, LLC) On üsna selge, et hea kujundus ja paigutus muudavad teenust paremaks, meelitades ligi külastajaid, pannes neid end tundma mugavalt ning turvaliselt. Rajatiste kujunduse abil on võimalik mõjutada selliseid teenuste paketi komponente nagu privaatsus ja turvalisus, õhkkond ja heaolutunne. Kujunduses lähtutakse omakorda
planeerimine (planning); 3. täideviimine (executing); 4. kontrollimine (controlling); 5. lõpetamine (closing). Valdkonnad: 1. integratsiooni juhtimine (integration); 2. eesmärgi juhtimine (scope management); 3. aja juhtimine (time management); 4. kvaliteedi juhtimine (quality management) 5. kulude juhtimine (cost management); 6. inimressursside juhtimine (human resources); 7. infovahetuse juhtimine (communication); 8. riskijuhtimine (risk management); 9. alltöö juhtimine (procurement). Kombineerides neid protsesse ja valdkondi tekib omapärane maatriks, mis annab hea ülevaate projektijuhtimisega seotud üldistest ülesannetest. Tabel 1. Projektijuhtimise protsesside ja valdkondade maatriks (PMI 2000) Algatamine Paneerimine Täitmine Kontroll Lõpetamine Integratsioon • Plaani • Projekti plaani • Muudatuste
annaabi.ee 
