ta põeb mõnda rasket või eluohtlikku haigust ning tema mure või hirm püsib ka pärast seda, kui arst ta terveks on tunnistanud. Hüsteeria- liialdatud emotsioon Idealiseerimine- asjade liiga ideaalseks mõtlemine Kompendentsus- kui mingil alal oled tugev Korrelatsioon- nähtuste vastastikune sõltuvus e. suhe, mille tõttu muutused ühes nähtuses kutsuvad esile ka muutused teises nähtuses Negativism- negatiivne mõtlemine? Paranoia- negatiivse asja ettekujutamine Populatsioon- elanikkond Selekteerima- välja valima Verbaalne- suuline, sõnaline Visuaalne mälu- nägemismälu
Realismi ja abstraktsionalismi võrdlus Fred Moritz 12KM Mille poolest on realismi voolud sarnased? Kõik neli realismi suunda (Realism, sotsialistlik realism, impressionism ja uusrealism) annavad kunstina edasi silmaga nähtavat nii, nagu see on. Ei paisutata üle detaile ega anta juurde efekte. Kujutamisega ei laskuta naturalismi tasemele, antakse edasi hetkeemotsiooni. Elu kujutati tõepärasena, ehk pigem inetu kui ilusana. Arvestatakse tegelikkusega. Tähtis on hetkene aeg, mitte minevik. Realismi viljeleti Euroopas ja Venemaal. Mille poolest on realismi voolud erinevad? Realism: Mõnikord samastatakse naturalismiga, enamasti olustiku- ja maastikumaalid, kujutati tööstseene, lihtrahvast. Rõhk aktuaalsusel ja tänapäeval. Idealismi vastand. Sotsialistlik realism: Võetud kasutusele Venemaal. Nõuti proletaari ja parteiülistust. Võideldi formalismi, intuitivismi ja kosmopoliitsuse vastu. Levis sotsialistlikes riikides. Progr...
esimese päeva jooksul näivad nad olevat vähem tundlikud valu suhtes, kuid nende maitse- ja lõhnaaistingud toimivad täiel määral. Esimesed emotsioonid jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine.Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet, eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja
tahtnud lihtsalt peole minna. Mentaalne rotatsioon- eeldab manipuleerimist kujunditega. Kujundipööramine/keeramine oma Milliseid mentaalseid operatsioone on vaimusilmas. võimalik teha kujunditega? Visuaalne skaneerimine- objekti ettekujutamine ja skaneerimine. Nt kaardi ühest punktist teise liikumine. Propositsioon on väide, mis määratleb seose objekti ja selle Mis on propositsioon? Too oma näide. omaduse vahel, mille tõesust on võimalik hinnata. Nt. Laud on roheline.
Ei tohi vana aparaadi alt ära lükata, vaid jätkama aparaadi all oleva inimese raviga. Kui isikul on korraga tegutsemis ja tegevusestuskohustus, siis pigem jääda tegevusetuks. 4) Muus seaduses, rahvusvahelises konventsioonis või tavas ettenähtud õigustav asjaolu (§ 27 alt 2 ja 3) 3. Eksimus õigustavas asjaolus) (§ 31) (kui eksimus, siis tegu õigustatud, kontroll läbi, kui ei, siis ÕV). 1) Asjaolu olemasolu ekslik ettekujutamine (§ 31 I) 2) Asjaolu puudumise ekslik ettekujutamine (§ 31 II) III. Süü 1. Süüpõhimõte (§ 32): isik on süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu 2. Süüvõime (§ 33) 1) Süüdivus ja piiratud süüdivus (§-d 33 alt 1, 34 ja 35) 2) Vanus: vähemalt 14-aastane (§ 33 alt 2) 3) Joove (§ 36) ei välista süüd 4) Juriidilise isiku süüvõime (§ 37) 3. Süüd välistavad asjaolud
kaudu on auto mootorit võimsamaks tuunitud. Piaget tõi välja, et inimese teadvuses on võimalik eristada kolme erinevat skeemide liiki. Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine. Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, ettekujutamine, põhjus- tagajärg-seoste otsimine. Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. Kogu kognitiivne aerng toimub Piaget´i arvates erinevates etappides, mis on seotud inimese vanusega (vt. Mõtisklused/küsimused, Kognitiivse arengu etapid). Sensomotoorne (0-2 aastani) - tajutakse enda tundeid aga ei suudeta neid ühendada väliste esemetega. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad
Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe Mentaalsed representatsioonid staatilisest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske Konkreetsete operatsioonide periood: Suudavad arvesse võtta teise inimese vaatepunkti – läheb üle egotsentrism. Algklasside laps ei küsi sult, et katsuksid ta kätte, et tunneksid, kui valus tal on :D Suudavad korraga arvestada mitme tunnuse muutumisega – nt laps paneb kaalule erinevaid asju ja üritab kaalu tasakaalu saada Suudavad muutusi ette kujutada
tegevust. Mentaalne rotatsioon- eeldab manipuleerimist kujunditega. Milliseid mentaalseid operatsioone on Kujundipööramine/keeramine oma ÕO5 võimalik teha kujunditega? vaimusilmas. Visuaalne skaneerimine- (L5) objekti ettekujutamine ja skaneerimine. Nt kaardi ühest punktist teise liikumine See on seos objekti ja omaduse vahel, ja Mis on propositsioon? Too oma näide. seda saab hinnata Näiteks kui laud on valge või auto on õues. Mõistete struktueeritud klaster. Kes tuli uksest jms
vabaviskejoone taha, siis teise jala. Jalad on joone taga paralleelselt või viskekäepoolne jalg veidi eespool ja õlgadelaiuselt ning keharaskus on võrdselt mõlema jala päkal. · Et hästi vabaviset sooritada: - Visketehnika on sama kui ühekäe-ülaltviske puhulgi. - Keskendumine ja lõdvestumine. - Jala asetamine joone taha, viskeks mugava asendi sissevõtmine. - Viskekäe asetamine pallile, teine käsi toetab kõrvalt. - Vaade korvile. - Tabava vabaviske ettekujutamine. - Sügav sisse-välja hingamine. Kuna vabavise nõuab väga kõrgeprotsendilist tabavust, on igal viskel tugev psühholoogiline surve. Vise toimub ilma kaitseta ja tihtipeale otsustab see tasavägise mängu saatuse. Ettevalmistus peaks alati olema täpselt ühesugune. Ideaalis jalad asetsevad õlgade laiuselt paraleelselt, ühe liigutusega sirutuvad põlved, keha ja käsi. Hingamistehnika on väga tähtis, et tunda end mugavalt ja vabastada end pingest
t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? Baasvõimed Thurstoni (1957) järgi: 1) sõnaline arusaamine (võime aru saada sõnalistest analoogidest ja loetud lõikudest) 2) sõnavoolavus (võime opereerida sõnadega, sõnavaraga) 3) numeraalne võimekus (arvutamise kiirus ja korrektsus) 4) ruumiline ettekujutamine (näiteks võime kujutluse pöörata objekte) 5) assotsiatiivne mälu (võime meenutada sõnu või objekte, mis esinevad paaris) 6) tajukiirus (näiteks võime leida, kui mitu korda mingi konkreetne sümbol esineb leheküljel) 7) arutlus (võime lahendada aritmeetika või loogikaülesandeid) 5. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? C. Spearmani kahefaktoriline ja L. Thurstoni baasvõimete mudel
Baasvõimekused on: sõnaline arusaamine Õppimistingimuste loomisega sõnavoolavus numeraalne võimekus 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös? ruumiline ettekujutamine assotsiatiivne mälu Planeerimine, realiseerimine, reflekteerimine taju kiirus arutlus 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest?
tagasi. Et kasutada külgetõmbeseadust oma hüvanguks, tee sellest olemuslik harjumus, mitte ainult ühekordne ettevõtmine. Igal õhtul enne magamisjäämist käi mõttes läbi päevasündmused. Mängi uuesti läbi need sündmused, mis sind ei rahuldanud, aga nüüd juba sulle sobival ja soovitud moel. Raha saladus Raha ligitõmbamiseks keskendu jõukusele. On võimatu sinu ellu rohkem raha tuua, kui sa oled keskendunud selle puudumisele. Abiks on ettekujutamine ja enda uskuma panemine, nagu oleks see soovitud raha sul juba olemas. Mängi rikas-olemise mänge ja tunne end raha suhtes hästi; mida paremini end ses osas tunned, seda enam raha sinu ellu voolab. Kiireim viis raha oma ellu kutsuda on end just praegu õnnelikuna tunda. Tee endale eesmärgiks vaadata kõike, mis sulle meeldib, ja öelda sealjuures endale: ´´Ma saan seda endale lubada. Ma võin selle endale osta.´´ Sedaviisi muudad oma mõtlemist ja tunned end raha suhtes palju paremini
näol mitmesugused kõnemängud ning tänapäevagi lapsed kasutavad neid omavahelistes mängudes. Liisusalme teab ja peab neist lugu iga laps. Neid korrutatakse, jorutatakse, ümisetakse suurima mõnu ja rõõmuga. Liisutustes kohtame tihti olematuid või absurdseid tegelasi, keda seovad omavahel kummalised ja täiesti ootamatud seosed. Kummalised ja ootamatud on ka nende tegemised-toimetused. Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just pärismaailma kiiremini ja kergemini omaks võtta. Samamoodi on ka keelelise külje pealt. Erinevate grammatiliste vormidega mängimine, sõnade kokkupanemine ja lahtivõtmine, silpideks lammutamine, märkamatu üleminek ühest sõnaliigist teise- kõik see tugevdab ja tervendab lapse keeletaju. Liisutustel on palju ühist ka regilauluga. Regilaulu vormiprintsiibid (algriim, parallelism jne.) dikteerivad sageli sisu, mis loogiliselt võttes tavamaailma mallide järgi tegelikult ei kehti (.
mõõta. Rosengreni mudel: selleks, et indiviid hakkaks tegutsema, peab ta tajuma vajadusi kui probleeme ja teiselt poolt peab tal olema ka ettekujutus, et lahendus neile probleemidele on võimalik. > sotsiaalse struktuuri aspektid (arengutase, poliitilise süsteemi tüüp) ja indiviidi omadused (iseloom, sotsiaalne positsioon, elulugu) mõjutavad või kujundavad vajaduste kogemist. >> probleemide ja võimalike lahenduste ettekujutamine viib meediakasutuse motiivide formuleerimisele. Rosengren: inimene valib meediakanali sisu alusel ja kasutab seda nii, et see aitaks tal lahendada mingisugust probleemi. Alternatiivne käitumine e mingi muu tegevus meedia kasutamise asemel võib samuti lahendusi pakkuda, mõnikord isegi vahetumalt ja kiiremini. Näiteks inimese vajaduse sotsiaalse kontakti järele rahuldub sõbrale külla minemisega. Motiveeritud meediakasutusel võivad olla mõned sõltumatud mõjud indiviididele ja
2. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil: kuulamine, vaatlemine, matkimine, tegutsemine näidise järgi, võrdlemine, rühmitamine, adekvaatne reageerimine korraldustele, osalemine dialoogis, produktiivse tegevuse tulemusele orienteerumine, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine, oma välimuse ja õppevahendite korrashoid, omandatud praktilise tegevuse (toimingute) struktuuri ettekujutamine. Õpilased omandavad elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel: kontakt ja koostegevus täiskasvanuga (pedagoogiga), koostegevus klassikaaslastega, osalemine õpitud süzeemängudes ja dramatiseeringutes. 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid, materjali keerukust, abi
mõtteskeemid unikaalsed. Gestalt- tajume maailma juba valmis mudelite v skeemidena. Skeem: tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslike konstruktsioone. Skeemid näol on tegemist kogetud peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on olemas 3 erinevat skeemide liiki: sensomotoorsed skeemid (loogika eelsed), tunnetuslikud skeemid(eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine), verbaalsed skeemid (sõnade tähendus ja kommunikatsiooni oskus). Piaget' järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel- tasakaalustamine. 5. Mälu kolmeastmeline mudel ja õppimise kujutamine informatsiooni vooluna mälustruktuurides. Missugused on mälu mudeli põhilised alastruktuurid, neid iseloomustavad jooned
mediteerimistehnikad ja autogeenne treening. Autogeenne treening kujutab endast oskust tekitada raskus- ja soojustunnet jäsemetes, rütmilist hingamist ja südametööd, soojustunnet kõhupiirkonnas ning jahedust otsmikupiirkonnas. Autogeensel treeningul on nii rahustav kui ka mobiliseeriv vorm. Autogeense treeningu põhikomponendid on järgmised: lõdvestus, tähelepaupüsivus, ilma pingutuseta kasutatavate sõnastuste sisu ere ettekujutamine ja oskus rakendada sõnastusi ajal, kui ajurakkude erutuvus on vähenenud. Nii lihasest-psüühikasse- kui ka psüühikast-lihasesse-meetodid on head ja efektiivsed. On põhimõtteliselt ükskõik, kas sportlane keskendub eferentsetele kesknärvisüsteemi osadele (psüühikast lihasesse) või aferentsetele kesknärvisüsteemi osadele (lihasest psüühikasse). Õppides vähendama
võimalusi. See annab inimesele uusi mõtteid ja aitab näha muutuse võimalikkust asjad ei pruugi olla, nagu nad on. Alustada kliendi tasemelt, aktsepteerida seda ja siis rohkem vestelda, et vigane mõtlemine enam silma ei paistaks, kasutada näiteid tema elust; · rollimängu kaudu: analüüsida vigast mõtlemist - halbu tagajärgi, mis juhtub, kui... · dialektilise eituse kaudu teha valikuid kliendil alternatiividest, sh teistlaadi käitumise ettekujutamine/vahetamine · muutusega kaasneva ekistentsiaalse hirmu ületamine läbi tugeva motiivi 3.PÕHIMÕTETE ÕPPIMINE - läbi avatud arutelu (reflektsioon) väärtuste üle ja katsetamise. ST-ja roll: järgida Goldsteini kognitiivse humanistliku mudeli põhiprintsiipe: · teha sotsiaalabi kättesaadavaks (töökorraldus, eelarvamused) · sotsiaalsed jõud mõjutavad probleemilahendust ja seetõttu on vaja abivõimalust pakkuda samas keskkonnas
· heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). · Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. · Eneseusund. · Takistavate välismõjude ületamine. · Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. · Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). · Eesmärgiseisundi ettekujutamine. · Alternatiivse sihi teadvustamine. · Tegutsema ajendavate stiimulite toime. · Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). · Otsustamise paine ja risk. · Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. · Kahtluste uus esiletulek või ületamine. · Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3
Tahtepingutusi tingivad: heitlus võistlevate motiividega (oled valmis loobuma vähem tähtsast). Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. Eneseusund. Takistavate välismõjude ületamine. Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). Eesmärgiseisundi ettekujutamine. Alternatiivse sihi teadvustamine. Tegutsema ajendavate stiimulite toime. Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). Otsustamise paine ja risk. Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. Kahtluste uus esiletulek või ületamine. Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene
10. Tunnetuse viiside kombinatsioonid Inimesed toetuvad tunnetuslikele strateegiatele, et 1) õppida, 2) meelde jätta, 3) probleeme lahendada. Tunnetusstrateegia on eesmärgile suunatud tegevus. See on seotud oskuse sooritamisega kaasneva tunnetusprotsessi tagajärjel saadud informatsiooni töötlemise ja selle esitamisega. Holistiline või analüütiline tunnetusprotsess. Teabe edastamiseks on 2 võimalust: suuline ja imiteeriv liigutuse ettekujutamine. Kombineerides töötlemise (holistiline vr. analüütiline) ja esitluse (suuline vr. imiteeriv), saame tunnetusviiside kombinatsioonid. Tunnetuslik tegevus võib olla teadlik või mitteteadlik, efektiivne või mitteefektiivne, peale sunnitud/suunatud või vabatahtlik. Tunnetusstrateegiat ei saa kasutada enne, kui õpilane pole motiveeritud ning sihilikult valmis seda algatama ja kontrollima. Tunnetuse taktika on kohaldatud spetsiifilise ülesande jaoks. Nt
närvisüsteemi. Piage´ti puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas. Piage´t teooria: Skeem tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone. Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on kolm erinevat skemmide liiki: Sensomotoorsed skeemid- loogika eelsed, intutiivsed (kõndimine, ukselingi vajutamine, pudeli avamine jne. Tunnetusliku skeemid- eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine Verbaalsed skeemid- sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega Kognitiivne areg ei seisne mitte ainult uute skeemide arendamises, vaid ka juba olemasolevate diferenseerimises ja interegeerimises. Piage´t järgi toimub skeemide kujunemine kindlas järjekorras. Motoorsed, tunnetusliku ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on, seda paremad väljavaated on toimetulekuks erinevates situatsioonides.
-tööteraapia -suhtlemisteraapiad (aa, ..) -gestaltteraapia -ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) Mingi värk vahel... Impulsiivne käitumine Esmane ajend/vajadus motiivi järgimine või stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi tähenduse analüüs, toimingute tagajärgede arvestamine on puudulik või olematu. 28 Tahteline käitumine: Eesmärgi ettekujutamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede ettekujutamine ning võimalike tagajärgede teadvustamine / arvestamine toimingute planeerimine ja valik toimimine, tegevus. Kõrgemad vajadused kontrollivad madalamaid. Eesmärk võib olla ajas tunduvalt edasi lükatud. Tahteline isik võib võtta vastu otsuseid, mis võivad olla vastuolus mingite reeglitega jms-ga. Võimaldab teha ka endale ebameeldivaid asju. ......
seda, sest see on vaid enesepettus. Asju saab reaalses elus muuta vaid konkreetses hetkes. Kui inimene tugineb väga palju oma mälestustele ja hetke kontakt jääb kehvemaks, tekivad taju vead ja eksimise võimalus suureneb. Taju * Taju on psüühiline protsess mille käigus meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik tajupilt või tajukujund. Meeleorganitelt mõjuvad vahetult mingid objektid või nähtused (ehk ettekujutamine ega mälestused ei lähe arvesse). -) See tajukujund, mis inimesel tekib ei ole mitte kunagi reaalsuse täpne koopia, vaid ta on üks tõlgendus reaalsusest see on subjektiivne ja sõltub inimesest, kes selle tekitab. *) Pole midagi üllatavat kui kaks inimest märkavad erinevaid asju, sest nad keskenduvad erinevatele asjadele. -) Eksiarvamus on, et tajupilt oleks nagu väike kinopilt meie peas, vaid meie aju iga osa on
Erepunane toon ääritab meid füüsiliselt tugevalt punaste värvide läheduses kiirenevad südamelöögid ja hingamine. Soojenemegi sõna otseses mõttes üles, umbes samamoodi, kui seksuaalset erutust kogedes. Mis puutub härgadesse, on punase kanga mõju müüt, inimeste puhul aga mitte. Suhete algses kujunemises mängib kujutlusvõime keskset rolli. Üks suuremaid seksuaalse erutuse tekitajaid on teise inimese selliste kehaosade ettekujutamine, mida me ei näe. 38 Riided, mis vaid vihjavad kehale kangavoltide all, on palju erutavamad kui paljastavad rõivad. Pikk seelik diskreetse lõhikuga, mis toob aeg-ajalt sääre nähtavale, on mehele määratult ahvatlev. Samamoodi on kaunile kehale vihjavad meesteriided naiste jaoks palju seksikamad kui liibuv T-särk. Naiste pitspesu järel on kingad suurim fetis. Mehed, kes kurdavad, et nende naistel on liiga
Interaktsionistlik paradigma. Tegeleb eelkõige vahetult inimestega uurimisega, mitte tervikult ühiskonna. Selle alla paigutuvad mitmed voolud, teooriad. Nt: Sümboliline interaktsionism Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond Ameerika sotsioloogia algus. Põhiesindajaks George Herbert Mead (1863-1931). Uuris inimese isiksuse kujunemist. Lõi teooria isiksuse kujunemise kohta: rollide proovimine (role taking) mõttes ettekujutamine, kuidas teine inimene näeb; olulised teised (significant others), üldistatud teine (generalized other). Tähistavad isiksuse sotsialiseerumise protsessi. Fenomenoloogia- filosoofia vool, mis uurib seda kuidas inimesed maailmast aru saavad. 20saj keskel tuli ka sotsioloogiasse. Kõige tuntum teos fenomenoloogilises sotsioloogias on ,,Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" Berger & Luckmann (1966) maailm ei ole lihtsalt
Lapseea egotsentrism laps ei oska vaadata maailma teise inimese nurga alt, selle lause sõnasõnalises mõttes (ei võrdu egoismiga, on erinevad asjad). Laps lähtub isseenda positsioonist lähtuvalt. Selles seletuses on välja jäetud nt mälu aspekt. Avaldub ka laste omavahelistes suhetes, võidakse rääkida kumbki omast asjast ja ei hakata vaidlema. Mentaalsed representatsioonid staatilistest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske. On tehtud ka katseid, nt kass maskeeritakse koeraks, on raskest seletatav nähtus. Tihti ei saa lapsed aru, et maskeerimine ei too kaasa tegelikku muutust, uurijad pole osanud sõnastada õiget küsimust. III Konreetsete operatsioonide periood algklassiealised lapsed. Lapsed on ületanud oma lapseea egotsentrismi. Lapsed suudavad nüüd arevesse võtta ka teiste inimeste vaatepunkte. Suudavad arvestada korraga mitme tunnuse muutumisega.
e. Ütluse (sidusteksti) tähenduse ja mõtte mõistmine: samaviiteliste sõnade mõistmine, lausetähenduste seostamine, mõttelünkade tuletamine, teema ja allteemade määratlemine, peamõtte leidmine või sõnastamine, allteksti mõistmine, tekstis orienteerumine, teksti analüüsi strateegiate valdamine, uue (tundmatu) teabe leidmine, kirjeldatud objekti või sündmuse ettekujutamine (kujutluspilt, skeem) jm. f. Suhtluspartneri mõistmine: kuulamine, arusaamine ütluse sisust ning partneri kavatsustest ja motiividest, täiendava teabe küsimine, partneri rolli mõistmine, dialoogide mõistmine lugemistekstides, adekvaatne reageerimine partneri ütlustele (nõustumine, loobumine). g. Adekvaatne reageerimine suulistele ja kirjalikele instruktsioonidele. B. Kõneloomeoskuste kujundamine
teadmisvormid, omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel õppides. Need annavad aluse automatiseerunud oskuste 6 kujunemisele (kõnd, jooks, uksenupu pööramine, pudeli avamine jne). Tunnetuslikud skeemid – kujundite, mõistete ja mõtlemisvõime formuleerimise aluseks (eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg seoste otsimine jne). Verbaalsed skeemid – seostuvad sõnade tähenduse ja kommunikatsioonioskustega. Tegemist on teadvuse konstrueerimise katkematu protsessiga. Piaget’ järgi toimub see kindlas järjekorras. Kohanemine – akommodatsioon ja assimilatsioon. Eelnevad skeemid formuleeruvad teadvuses ja on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on seda paremad võimalused eri olukordades toimetulekuks. Pidevalt peame kokkupuutel
Teile viited paarile raamatule, millega tutvumist ma soojalt soovitan. 1. Norbert Wiener, Küberneetika ja ühiskond, "Loomingu" raamatukogu 1969, 45-47 2. R.Guter, J.Polunov, Abakusest raalini, Tallinn, Valgus 1980 ÜLESANDED 1. Paneme proovile Teie oskuse tegevusekeskselt mõtelda.Tegevuseks valime hommikuse kooli (tööle) minemise. Te teete seda ju päevast päeva. Kujutagem endale ette (muuseas, fantaseerimine ja ettekujutamine on programmeerimise juures väga tervitatavad iseloomuomadused), et Te valmistasite endale üpris nutika roboti ja otsustate saata roboti enda asemel kooli. Et Te ei taha minna teed näitama, siis peate robotile võimalikult täpselt seletama, kuidas Teie koolitee kulgeb - alustades koduuksest ja lõpetades koolipingiga. Seletus ise peab olema käskivas toonis ja selle algus ning lõpp võiksid olla näiteks järgmised: 1) Mine koduuksest välja.
Tegevus jaguneb impulsiivseks ja tahteliseks. Tahtelisel on voluntatiivne ja kognitiivne komponent. Tahe on mõeldamatu teadvustamiseta, asjaoludest teadaolemata. Impulsiivne käitumine: Esmane ajend/vajadus motiivi järgimine või stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi tähenduse analüüs, toimingute tagajärgede arvestamine on puudulik või olematu Tahteline käitumine: Eesmärgi ettekujuamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede ettekujutamine ning võimalike tagajärgede teadvustamine/arvestamine toimingute planeerimine ja valik toimimine, tegevus. Normaalse ja tsiviliseritud inimese puhul: · Kõrgemat vajadused kontrollivad madalamaid · Eesmärk võib olla ajas tunduvalt edasi lükatud · Võimaldab teha ka endale ebameeldivaid asju · Tahteprotsessid tulevad esile tüüpiliselt rasketes valikusituatsioonides ja (tähtsate) otsuste vastuvõtmisel.
paiskab keskkonda palju mutageene). Nähtavasti on evolutsiooni suund rasside segunemisele. Sotsiaalne evolutsioon. I. Isendite vaheline kommunikatsioon (algselt häälitsused, zestid, kõne). Paralleelselt kõne arenguga ka kõrvade areng (häälepaelte arenguga koos ka kõrvade areng). II. Abstraktne mõtlemine põhineb teist tüüpi signaalsüsteemil (esimest tüüpi signaalsüsteem toimub meele- elundite vahetul ärritamisel , nt sokulaadi lõhn, maitse), teist tüüpi signaalsüsteem on ettekujutamine sellest samast sokulaadist, inimestel on ka nn "loogiline mõtlemine". III omandatud info edastamine- see võimendab inimese evolutsiooni (info edasikanne on vertikaalne põlvest põlve, samas horisontaalne on ka praegu- internet). Seda sai siis teha kui oli piisavalt toitu, inimese evolutsioon sai paremini toimida siis kui hakkab arenema karjakasvatus jms. Religioon ja kunst oli ennem kui põllumajandus. IV religiooni kujunemine, kunst, kiri, teadus jne.
• Nägusid tunneb, kuid huultelt lugeda ei suuda. Case J.I. • Ajukahjustus autoõnnetuse järgselt V4 piirkonnas. Järeldused: • Värvitaju kadunud, nägemisteravus paranenud (eriti hämaras). 1. Nägemishäired on erinevad. • Võimatu ka värvide ettekujutamine. 2. Liikumise jaoks vajalik info ja äratundmiseks vajalik info töödeldakse lahus. • Värvusmälu kadumine. 3. Visuaalne kogemus on osadest põimuv tervik. • NB: kui inimene jääb pimedaks nägemisteede kahjustusest, siis värvide kujutlemine ega 4. Kuklasagarate talitlus on ebasümmeetriline. mäletamine ei häiru
. maatriks Siit saame juba kergesti leida -i enda väärtuse: Kui sooviksime leida -i väärtust, siis peaksime lihtsalt sama protseduuri läbi tegema, kasutades vektoreid vektoritest ja . Tulemuseks on: Sarnane meetod toimib ka kolmes, neljas, kaheksas mõõtmes, kuigi selle geomeet- riline ettekujutamine läheb muidugi järjest keerulisemaks. Teisisõnu saab determi- nantide abil lahendada ükskõik kui paljude muutujatega lineaarvõrrandisüsteeme. Saadud valemid on eriti väärtuslikud arvutitega töötamisel – nad annavad väga kiire ja vähemalt arvutite jaoks lihtsa viisi ka väga suurte lineaarvõrrandisüstee- mide lahendamiseks. Millal leidub Kolme muutujaga lineaar-
See kehtib üldjuhul nii ärkvel oleku korral kui ka unenäos ,,viibimise" puhul. Kui inimene millegi peale mõtleb või millegi üle endamisi arutab, siis on tal enamasti sellest ka mingisugune ettekujutus olemas. Ilmselt ilma ( näiteks visuaalse ) ettekujutamisega ei olekski võimalik nagu mõtlemine, arutlemine, loomine jne. Kui inimesel ei ole millestki ettekujutus olemas, siis enamasti ei saada sellest ka aru. Just visuaalne ettekujutamine on mõtlemise ja loomise lahutamatu osa. Ilma selleta ei oleks loomisprotsessid üldse võimalikud. See saab toimuda vähemalt ühel reaalsuse kvaliteedi astme baasil. Mõtlemist või loomist ei saa ilmselt olla ilma ettekujutamiseta. Teadvuse tekkeks piisab juba reaalsuse kvaliteedi esimese astme olemasolu. Kuid mõlema reaalsuse kvaliteedi astme puudumise korral ei teki inimesel teadvuslikku seisundit. Kui aga on olemas neist kahest vähemalt üks, siis esineb teadvuse seisund
See kehtib üldjuhul nii ärkvel oleku korral kui ka unenäos ,,viibimise" puhul. Kui inimene millegi peale mõtleb või millegi üle endamisi arutab, siis on tal enamasti sellest ka mingisugune ettekujutus olemas. Ilmselt ilma ( näiteks visuaalse ) ettekujutamisega ei olekski võimalik nagu mõtlemine, arutlemine, loomine jne. Kui inimesel ei ole millestki ettekujutus olemas, siis enamasti ei saada sellest ka aru. Just visuaalne ettekujutamine on mõtlemise ja loomise lahutamatu osa. Ilma selleta ei oleks loomisprotsessid üldse võimalikud. See saab toimuda vähemalt ühel reaalsuse kvaliteedi astme baasil. Mõtlemist või loomist ei saa ilmselt olla ilma ettekujutamiseta. Teadvuse tekkeks piisab juba reaalsuse kvaliteedi esimese astme olemasolu. Kuid mõlema reaalsuse kvaliteedi astme puudumise korral ei teki inimesel teadvuslikku seisundit. Kui aga on olemas neist kahest vähemalt üks, siis esineb teadvuse seisund
See kehtib üldjuhul nii ärkvel oleku korral kui ka unenäos „viibimise“ puhul. Kui inimene millegi peale mõtleb või millegi üle endamisi arutab, siis on tal enamasti sellest ka mingisugune ettekujutus olemas. Ilmselt ilma ( näiteks visuaalse ) ettekujutamisega ei olekski võimalik nagu mõtlemine, arutlemine, loomine jne. Kui inimesel ei ole millestki ettekujutus olemas, siis enamasti ei saada sellest ka aru. Just visuaalne ettekujutamine on mõtlemise ja loomise lahutamatu osa. Ilma selleta ei oleks loomisprotsessid üldse võimalikud. See saab toimuda vähemalt ühel reaalsuse kvaliteedi astme baasil. Mõtlemist või loomist ei saa ilmselt olla ilma ettekujutamiseta. Teadvuse tekkeks piisab juba reaalsuse kvaliteedi esimese astme olemasolu. Kuid mõlema reaalsuse kvaliteedi astme puudumise korral ei teki inimesel teadvuslikku seisundit. Kui aga on olemas neist kahest vähemalt üks, siis esineb teadvuse seisund
annaabi.ee 
