Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-11 Annifriida Arge TERVITAMISE JA ESITLEMISE ETIKETT Lühireferaat Juhendaja: õp. Anne Rand Kuressaare 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1.Tervitamine....................................................................................4 1.1 Hüvastijätmine.........................................................................6 2.Esitlemine.............................................................
TERVITAMINE JA ESITLEMINE Mis on tervitamine • Komme või rituaal • Millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel
noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või paremat käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades.
Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist.
Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI OSAKOND Ärieetika ja -etikett iseseisev töö Koostas: Liina Tera Juhendaja: Maris Tigas Tartu 2013 1 2 1.Vestluse etikett 1.1 Tutvustamine ja tervitamine · Tuleb püsti tõusta · Vaadake silma · Naeratage · Öelge oma nimi · Andke kätt · Esimensenatervitab ruumi siseneja · Esimesena tervitab positsioonilt madalam (noorem vanemat) · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem (vanem enne) · Võrdsel postitsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Esimesena tervitab noorem inimene vanemat, mees tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1.2 Hääl, toon · Rahulik
1. Sissejuhatus.........................................................3 2. Vastu- ja kaastervitamine..........................................4 3. Külaliste vastuvõtt ja saatmine..............................................................5 4. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad...........................5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................6 2 Sissejuhatus Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Tervitmine on lihtne rituaal, kui omavahel kohtuvad inimesed, kes kuuluvad ühte kultuuriruumi. Nüüdisaegses piirdeta maailmas puutume aga kokku ka inimestega, kelle tervitamiskultuur võib meie omast sootuks erineda.
Konflikti situatsioonid tervitamisel või tutvumisel Kunagi vanal ajal oli tervitamine enesest mõistetav, alati mööda minnes tervitati ja sooviti töötegijale jõudu .Möödunud sajanditel polnud nii palju ja suuri linnu nagu tänapäeval, külad olid väiksemad ning neid oli palju vähem. Praegu saab ühest asulast teise jalgratta, rongi või autoga üsna kiiresti. Vanasti pidi päevade kaupa rändama või ratsutama, enne kui jõuti järgmisse asustatud punkti. Kuna võõraid käis seetõttu harva, võeti neid vastu seda suurema südamlikkusega.
omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte põhiväärtused ja filosoofia. Ametiprotokolli alaliik: äriprotokoll (normid ja käitumispõhimõtted äriilmas). Etikett Étiquette (est hic questio ) Tänane tähendus: mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Täpsemalt: kuidas kirjutada kirju, tervitada,rõivastuda,esitleda, olla hea pererahvas külaliste ja hea külaline pererahva jaoks. Diplomaatia Riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine Osa riigi välispoliitikast ja välispoliitika peamine vahend (teised vahendid: nt. sõjaline jõud, spionaaz) Bilateraalne diplomaatia kahe riigi vaheline suhtlemine Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia
näpunäiteid: · Kuidas jätta endast positiivne mulje · Kuidas luua positiivne imago(eraldi näpunäited meestele kui naistele) · Mida peab teadma bürooetiketist · Mis teeb ärivestlused ja läbirääkimised edukaks · Kuidas olla meeldejääv ja mõjuv telefonivestluses ja ärikirjas · Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, öelge tutvustuseks oma nimi (kas ees- ja perekonnanimi
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ....................................................................
Naised tohivad püksegi kanda, aga nende pea, kael ja käsivarred peavad olema kaetud. Kui teie rõivad tunnistatakse vastuvõetamatuteks, siis võib moseeteenija teile pikka rüüd laenuks pakkuda. Alati on hea teha moseele väike annetus. Ärge minge moseese palvuse ajal ega reedeti, mis on moslemite püha päev. 5 3. ÄRIPRAKTIKA, ETIKETT Tööeetika on sügavalt juurdunud, aga aeg ei ole asi, mille pärast Ajatunnetus türklane muretseks. Ärikohtumise puhul oodatakse teilt (punktuaalsus) punktuaalsust. Tiitlid on väga tähtsad: kõige kõrgemad( näiteks asepresident) nimetused kuuluvad tavaliselt tähtsamatele, juhtivatele ametikohtadele ja neid ei tohiks kasutada nii kergekäeliselt kui
(proua). Nagu Prantsusmaal ja ka ülejäänud kontinendil, peab Belgias alati kasutama perekonnanime koos austava pöördumisega, kuni belgia kolleegid ei tee ettepanekut eesnime kasutamiseks, hoolimata sellest, kuidas nad kellegi poole pöörduvad. Belgia lastelt oodatakse, et nad oleksid täiskasvanutega vesteldes aupaklikud ja mitte üleliia jutukad, ning sageli tervitavad nad täiskasvanuid suudlusega, samuti jätavad seesuguselt hüvasti. Juhuslike kontaktide puhul (näiteks kelnerite ja müüjatega), kasutatakse vastavat austavat nimetust. Väga tähtis on tervitada inimesi tööl, kauplustes, restoranides päevase kohase tervitusväljendiga. 3.9 Kellega, millal ja kuidas toimub tutvustamine Kui ollakse koos võõrastega ja kolmas osaline pole teid kellelegi tutvustanud, siis erinevalt kontinendi teistest riikidest on Belgias sobiv end ise teistele tutvustada (koos käepigistusega)
.........................................................13 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine..........................................................................13 3.2.1 Käsivarrebarjäärid...............................................................................................14 3.2.2 Jalabarjäärid.........................................................................................................15 3.3 Kohtumine ja tervitamine....................................................................................... 15 3.4 Lahkumine................................................................................................................17 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi..............................................................................17 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED.............................................................19 4.1 Inimene ja suhtlemine...................................
? Pealkiri asub vasakus veerus, 8,5 cm plangi ülaservast. ? Tekst türkitakse kaks rida pealkirjast allpool. ? Allkiri. ? Koopia(d): jaotuskava käskkirjal. ? Viisad (käskkirjal). 3) Sekretäri suhtlemisetikett külastajatega. · Sekretär on firmas esimene isik, kellega külastaja kokku puutub. Seega on ta firma ,,visiitkaart". Külastaja sisenemisel on sekretäril mõni hetk aega, et lõpetada pooleliolev töö ja tervitada. · Auväärse külalise saabudes tõuseb sekretär tervitamiseks ja väljub laua tagant. Sekretäri näoilme, estid, poos ja hääl peavad väljendama viisakust kohtumisel, huvi kuulamisel, vastutulelikkust suhtlemisel ja taktitunnet kriitika puhul. Suhtlemisel peab jääma mulje, et külaline on teretulnud. Tuleks hoiduda küsimustest: Mida te soovite? Mis teil vaja on? · Kui aga siseneb ärritunud klient, tuleb talle pakkuda kõigepealt istet ja paluda olukorda selgitada.
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?..............................
..................................................................................................... 16 3.1.2 Läbirääkimised.............................................................................................................. 16 3.1.3 Ärikohtumised ja võõrustamine.....................................................................................17 4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED............................................................................... 18 4.1 Tervitamine...........................................................................................................................18 4.2 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine................................................................18 4.3 Kingitused.............................................................................................................................18 4.4 Zestid.................................................................................................
riigid, kellel puudub juurdepääs sellele kuumale infovahetusele, jäävad ilma tõsiseltvõetavatest eelistest. Väga oluline on välispartneritega suhtlemisel ka teada kuidas erinevad rahvused mõistavad vaikimist. Vaikimist võib tõlgendada mitut moodi. Ameerika, saksa, prantsuse, lõunaeuroopa ja araabia äritegelased võtavad vaikivat reaktsiooni oma äriettepanekule negatiivse märgina, kirjeldab Lewis (2003, lk 23). Üksteisest niivõrd erinevates maades nagu USA, Peruu ja Kuveit on vestlus kahepoolne protsess, kus partner võtab jutujärje üle sealt, kus teine selle pooleli jättis. Suurbritannias või Saksamaal kestab vahepealne vaikus kaks-kolm sekundit, Kreekas või Kuveidis veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Ei Jaapanis ega Soomes võrdsustata vaikimist suhtlemisraskustega, vaikus on hoopis üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, vaikusehetked vestluses arvatakse olevat
Esmakontakti Tuttavate puhul ei taju me enam tema ootel ärritab klienti kõige rohkem, kui kontakt jääb saavutamata. Esmakontakti soodustab eelnev info ettevõttest, reklaam, erisusi. Ka seda, et firma töötajad telefonisuhtlus, ettevõtte üldine väljanägemine, teenindajate lahkus, välimus, aga ka otsene kontakt, nagu tervitamine, vannuvad valju häälega kliendi naeratus. Teenindaja ei tohiks unustada, et saavutada tugev juuresolekul, ruum on koristamata positiivne esmamulje, saab seda teha ainult ühel korral! Selleks aitab kaasa järgmine tegutsemine: Tervita, loo silmside, "small vms. ei tajuta tuttavate inimeste ja talk", ole positiivne. Pea meeles, et kõige olulisem sõna on
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Nende oskuste illustreerimiseks on ära toodud väljaande puhul. Mu eriline tänu kuulub Jude Bowenile, Amy Jarroldile ja Marianne Lagrange’ile. hulk juhtumikirjeldusi. Suur tänu ka teile, Jennifer Crisp ja Wendy Scott, iga väljaande kujunduselementide eest. 4. peatükk vaeb tõhusa õpetamise aluseid ning toob välja vastavad põhiarusaamad ja os- Ma tänan professor söör Tim Brighose’i raamatu esimese väljaande lahke ja suuremeelse arvus- kused. Jällegi on tõhusa õpetamise aspektide, omaduste ja oskuste illustreerimiseks esitatud tuse eest (Times’i hariduseteemalises lisas). juhtumikirjeldused. Palju tänu ka neile teistele kriitikutele, kes end kannatlikult sellest raamatust läbi närisid ning 5
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Mõistate?" ,,Mõistan," vastas Indrek imelises elevuses, sest millegi pärast valdas teda nagu üliinimlik õnnetundmus. ,,Mõistan, härra Maurus," peate vastama, õpetas direktor. ,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Sellepärast ikka -- Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja. Aga pidage, pidage! Kuhu me teid magama paneme? kuhu me teile ruumi leiame? Jah, viisakas, aupaklik. Ladina keel ja viisakus, need valitsevad härra Mauruse majas. Ladina keel! Roomlane armastas ruumi, tema armastas palju ruumi. Härra Maurus õpetab küll ladina keelt, aga ruumi tal niipalju ei ole kui roomlasel. Herr Ollino, Herr Ollino! Kust leiame selle roomlasele ruumi? Kuhu võib ta oma kasti panna?" Direktori hüüdele avanes suures toas uks, mis oli esiti lukus, ja sealt ilmus keskmist kasvu, kuid rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
ühtse kujundusega töö valdkonnas. Ta oli varem projekteerimis-ja tarnelepingud Portugali Telecomi ja UEFA Euroga aastal 2004. Hiljuti anti Isilda Pelicanole ülesanne kavandada ja toota ametlik UEFA Euro 2008 ühtne vorm, mida kasutatakse Austrias ja Sveitsis. Tema firma, Isilda Pelicano Design e Moda Lda, asub Lissabonis. Teda peetakse üheks Portugali kõige eristatuimaks moeloojaks, Isilda Pelicano alustas oma karjääri aastal 1992 ning sellest ajast peale on tema iga aastaaja etikett olnud nimekaim.Nahk ja luksuslikud kangad jning segu klassikalisest trahvi ridadest ja julge puudutus avangardi, Isilda erinevad stiilid peegeldavad elegandse, paindliku ja iseseisva naise garderoobi. Isilda unikaalne lähenemine moele-ja ühtsele kujundusele on toonud talle tähelepanuväärset imetlust. Ta oli varem võitnud Smirnoff Fashion Award ja on sageli Portugali ajalehtedes ja ajakirjades. Hiljuti valiti Isilda "Parimaks Nais isikuks Moes - 2006" lugejate poolt Portugali
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr
tenniseväljakust möödudes hetkeks katkestama, et küsida päikese käes peesitavalt mr. Carmichaelilt (kelle kollased vidukil kassisilmad tundusid nagu ehtsal kassil peegeldavat liikuvaid oksi ja mööduvaid pilvi, ei reetnud aga seesmistest mõtetest või tunnetest vähimatki), kas ta vajab midagi. Ta tajus mrs. Ramsay’ga seoses paljusid asju, eriti midagi, mis teda teadmata põhjustel erutas ja häiris. Ta oleks tahtnud, et naine näeks teda talaaris, mingis protsessioonis. Dotsent, professor – ta tundis end kõigeks võimelisena ja nägi end juba –, aga mida vaatas mrs. Ramsay? Üht plakatit kleepivat meest. Kael õieli, sest ta oli lühinägelik, luges mrs. Ramsay valjusti, et need “külastavad siinset linna”. Missugune hirmus töö ühekäelisele mehele, hüüatas ta, niimoodi redeli otsas kõõluda! – kaks aastat tagasi oli viljakoristusmasin kuulutuse kleepija vasakust käest ilma jätnud. “Lähme kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
