Estrid-orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reageerimise tulemusena. Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd.- segatakse tahke j...
NARKOMAANIA NARKOMAANIA Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel õigusaktides sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid. TUNNUSED Soov ainet tarvitada Ärrituvus Unehäired Valud Psühhoos PÕHJUSED Probleemidega toimetulek Meelelahutus Katsetamine Kaaslaste heakskiit Mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud NARKOMAANIA RAVI JA REHABILITATSIOON Uimastisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku
ESTRID, AMIIDID. KEEMILISE REAKTSIOONI TASAKAAL, PÖÖRDUVUS, KIIRUS. 1. Kuidas saame karboksüülhapetest nende funktsionaalderivaate estreid ja amiide? Estreid saame kui karboksüülhapped reageerivad alkoholidega CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Amiide saadakse siis kui karboksüülhappes OH rühma asemel on -NH (aminorühm). 2. Kuidas antakse estritele ja amiididele nimed? Estrite nimetus antakse sarnaselt sooladele. Näiteks CHCHCOOCH metüülpropanaat. Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape liitega amiid. Näiteks CHCONH etaanamiid. 3
11.m Estrid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga. (R tähistab süsiniku ahelat) Nende üldvalemiks on R–COO–R. Estreid on võimalik saada happest ja alkoholist tugeva happe juuresolekul. Sellist reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks. Estrite nimetused tekivad sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega. Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad.
........... esterdamiseks Seda reaktsiooni nimetatakse ................................................................................................................ CH3COOH+ CH3OH= CH3COOCH3+H2O ................................................................................................................................................................ õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel Looduslikult saadakse estreid................................................................................................................. roosi õielehtedest, apelsinide ja sidrunite viljakoostisest, piparmündi lehtedest, palderjani juurtest. ................................................................................................................................................................ ....................................................................................................................
kiirust. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile. Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 4. Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses. Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele. Neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. 6. Sõltub reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. 7. Kui
Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses
5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) Keemilised omadused 1) Aromaatsed alkoholid Reageerivad leelismetalliga Oksüdeeruvad Annavad hapetega reageerides estreid Reageerivad alkoholidega -> annavad eetreid 2) Aromaatsed amiinid Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate hapetega Halogeenimine Sulfo- ja nitrorühma sisseviimine Amiinid oksüdeeruvad kergesti 3) Fenoolid. Fenoolil on omapärane lõhn, kristalne aine, värvitu On nõrgad happed Reageeruvad süsivesinike halogeenderivaatidega, annavad
Kordamisküsimused /Karboksüülhapped. Estrid. Rasvad . Seep/ 1) Osata kirjutada karboksüülhapete ja estrite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada estreid ja karboksüülhappeid. OH O Cl O O OH HO O O OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape +
süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud tekivad fotosünteesi reaktsioonil.6CO2 + 6H2O ---fotosüntees--------------------- C6H12O6(tselluloos-ehitus, tärklis- seemned, sahharoos) + 6O2 Estrid -COO- on ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholidega. Estrite teket nimetatakse esterdamiseks. Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Ühtedel taimedel on eeterlikke õlisid enam juurtes (palderjanil), teistel viljakoores (sidrunil, apelsinil), kolmandatel lehtedes (piparmündil) jne. Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ainedEstrite tähtsaim keemiline omadus on nende reageerimine veega, mille tulemusena tekivad taas estri lähteained karboksüülhape ja alkohol. Seda protsessi tuntakse estrite hüdrolüüsi nime all
Metaanhappe ester metanaat Etaanhappe ester etanaat Propaanhappe ester propanaat Butaanhappe ester butanaat ...jne. Estrite omadused: On vedelad või tahked ained, Ei ole mürgised Enamasti meeldiva lõhnaga paljud neis kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti, samuti taimede aroomiõlid On veest kergemad, Sageli narkootilise toimega, Reageerivad hästi veega = tekivad (lähteained) karboksüülhape + alkohol. Seda nimetatakse estri hüdrolüüsiks. Looduses sisaldavad estreid paljud taimed ( aroomiõlid roosiõli, apelsiniõli... ) Rasvad on glütserooli ja rasvhapete( C6...C20 ) estreid, kust on eraldatud vesi Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Vahad on pika C ahelaga (e. kõrgemate) alkoholide ja rasvhapete estrid. Taimsed vahad kaitsevad pealtpoolt taimede lehti, okkaid, vilju, varsi aurumise, tuule, tugeva vihma ja päikesekiirguse eest. Tuntuim vaha on mesilasvaha ( ehk müritsüülpalminaat ) mida toodavad mesilased kärgede ehitamiseks.
Luunja 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................3 Estrid..............................................4 Apelsiniõli......................................7 Kokkuvõte.....................................10 Kasutatud materjal.........................11 Sissejuhatus Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes näiteks apelsinikoores. Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel. Tänapäeval kasutatakse apelsiniõli mitmel otstarbel meditsiinis, kosmeetika tarvetes kui ka puhastus vahendina.
C6H12O6 fruktoos C6H12O6 + C6H112O6 -> nH2O C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel 3) Reageeri mineraalhapetega ja hüdroksiididega, kus 4 ja 5 C asendatakse metalli ja happega moodustavad estreid. 4) Käärimine a) C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 b) Füüsikalised omadused: tahked, kristallilised ained, magus, vees lahustuvad. Kasutamine: meditsiinis, tabletid, kondiitri tooted
taimeliik. Selle leviala on Euraasia. Taim eelistab niiskeid kasvukohti, näiteks sood, jõekaldad ja niidud. Eestis esineb palderjani sagedasti. Palderjani varre pikkus on 50-100cm. Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes enamasti 2-11 lehest. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sariõisik on suhteliselt tihe ja harunev. Õied on enamasti valged või roosad. Palderjan õitseb enamasti juunist augustini. Harilik palderjan on tuntud ka ravimtaimena. See sisaldab isovaleerianhapet, estreid, park- ja limaaineid. Palderjan toimib rahustavalt ja krampe leevendavalt. Taim aitab paljude närvisüsteemi haiguste puhul, soodustab und, ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus.
Õunhape Hüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH2COOH leidumine · Kukerpuu, pihlaka ja tuhkpuu viljad (3%) · Õunad, hapukirsid (~1%) · Nektariinid, vaarikad, sõstrad(0,5%) · Apelsinid, maasikad, viinamarjad (alla 0,25%) omadused · Värvuseta, kristalne aine · Sooli ja estreid kutsutakse malaatideks Kasutamine · Toiduainetööstus- Maitseainena(E296), kui ka konserveerimiseks · Kosmeetikatööstus- hambapastad, suuvesi, kehakoorimiseks mõeldud kreemides Viinhape 2,3-dihüdroksübutaandihape HOOCCH(OH)CH(OH)COOH Leidumine · Leidub kõige rohkem banaanides ja viinamarjades · Tekib viinamarjamahla käärimisel · Veini laagerdamisel (viinakivi) Omadused · Valge kristalne aine
Amiidi happeline hüdrolüüs ei ole pöörduv reaktsioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. o Estrite esindajaid Etüülatsetaati (etüületanat) ja butüülatsetaati (butüületanaat) kasutatakse polümeersete ainete lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid. Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu, on lõhnatud. Selliseid nimetatakse vahadeks. o Mineraalhapete estrid Estreid ei moodusta üksnes KHd. Ka anorgaanilistel, nn mineraalhapetel, nagu väävelhape, fosforhape, lämmastikhape, on funktsionaalderivaate, neist tähtsaimad on estrid.
Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos) OH rühmade tõttu reag hapetega estreid
CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O
..................................................................................... .................................................. ............................................................................................................... .................................................. 5. Mis värvi muutub lilla lakmuspaber happe lahuses? (1p) ................................................... 6. Iseloomusta lühikese süsinikahelaga alkoholide ja karboksüülhapete estreid (omadused, leidmine ja kasutamine) (4p) 7. Mis on amfoteersus? (2p) 8. Millised on aldehüüdide ja ketoonide üldised füüsikalised omadused ja füsioloogiline toime? (3p) 9. 0,8 mooli kaltsiumoksiidi pandi reageerima 1,8 mooli soolhappega (HCl). Mitu mooli ja mitu grammi kaltsiumkloriidi tekib? Millist lähteainet ja mitu mooli jääb üle? (5p) CaO + 2HCl CaCl2 + H20 10
Süsivesinike hulk kütuses jääb samaks võrreldes tavalise diisliga või väheneb pisut.Biodiisli omadused on väga sarnased koventsionaalse diisliga. Emissiooninäitajad on aga võrreldes konventsionaalse diisliga keskkonnasõbralikumad. Kuidas tehakse biodiislit Biodiislit saab valmistada värsketest või kasutatud taimeõlidest ja loomsetest rasvadest. Et toota taimeõlidest keemilisi ühendeid estreid -, siis tuleb need keemiliste reaktsioonide abil panna reageerima alkoholiga. Millest saaks biodiislit toota USAs toodetakse biodiisli peamiselt sojaoa õlidest. Euroopas kasutatakse aga ka teisi õlitaimi põhiliselt raps, mille seemne õlisisaldus on üle 40%. Soojaoal aga umbes kuni 20%.Potentsiaalseks tooraineks on biodiislile ka loomsete rasvade jäägid ja kasutatud küpsetus- (toidu-) õlid. Nad on odavam
Süsihape Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3. See on nõrk hape. Ta saadakse oma happeanhüdriidi süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) reageerimisel veega. Süsihape on kaheprootoniline hape, mille soolasid nimetatakse karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Ka süsihappe estreid võidakse nimetada karbonaatideks, kuid nende õige nimetus on süsihappe estrid. Tehniline tähtsus on süsihappe polüestritel, mida nimetatakse polükarbonaatideks. Süsihappeks nimetatakse mõnikord ka süsinikdioksiidi vesilahust, mis sisaldab väheses koguses süsihapet. Süsihappegaasi lahustumisel vees tekib tasakaalureaktsioon: CO2 + H2O <=> H2CO3 Puhast süsihapet on toatemperatuuril peaaegu võimatu saada. Teoreetilised
Alaneb üleminekutemperatuur (Tg) Alaneb viskoossus ja paranevad töötlemisomadused (liikuvamad, libisevamad, painduvamad) Suurenevad sitkus, plastsus (venivus), elastsus, külmakindlus Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade
Estrid (RCOOR) on karb.hapete ja alk. reeageerimissaadused. Füüs. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparmünt, seemnetes, viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega
· Happeid vaadeldakse kui süsivesinike, milles viimane süsiniku aatom kuulub karboksüülrühma. · Happe nimetus moodustatakse vastava süsivesiniku nimetusest, liites sellele sõna hape. HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 11. Karboksüülhapete SOOLAD ja ESTRID O · Estrite üldvalem: R1 COO R2 . R C OR' · Funktsionaalrühm: COO. · Karboksüülhapete soolasid ja estreid nimetatakse vastavate hapete järgi, asendades lõpu · hape liitega aat. Created by Riho Rosin 4 13666326165046.doc.doc HCOONa naatriummetanaat CH3COONa naatriumetanaat CH3COOK kaaliumetanaat CH3COOCH3 metüületanaat · Estreid võib nimetada ka happe- ja alküülradikaali järgi, lisades sõna ester. CH3CH2COOCH2CH3etüülpropanaat, propaanhappeetüülester 12
METANOOL JA MAALIM Metanool ehk puupiiritus on metüülalkohol valemiga CH3OH. See on värvusetu vedelik, mis lõhnab sarnaselt etanoolile. Metanool seguneb igas vahekorras veega, enamiku orgaaniliste lahustitega ning moodustab hapetega estreid. Metanooli ehk puupiiritust kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained ning karburaatorivedelikud. Metanooli müüakse ka niinimetatud salaviinana. Kuna metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Viimane suurem mürgitus leidis aset septembri keskel Tsehhis, kus hukkus selle tagajärjel 22 inimest ning kahjustusi said veel kümned inimesed. Tsehhist
Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne varuaine toite kaitse ligimeelitav bioregulatoorne biosünteetiline LIPIIDID 1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape). 2. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma : -Lihtlipiidid -Fosfolipiidid -Steroidid (kolesterool ja mitmed hormoonid) -Hormoonid (loomorganismide sisekretsiooninäärmetes) 3
*Lase veel keeta umbes 2 kuni 3 minutit, seejärel eemalda hõbedast ehe ning loputa see. *Lõpetuseks pühi hõbedat kuiva ja puhta riidega. Poleerimiseks võib kasutada ka spetsiaalseid riidelappe, mida müüakse juveelipoodides. Selline lapp annab ehetele eriti kauni läike. Meetod nr 4 Carnauba vahaga *Hõbedat puhastatakse ka carnauba vahaga. Keemilist koostist vaadates võiks proovida samade ainerühmade aineid. estreid ja karboksüülhappeid. *Pihusta toodet lauanõule, aja toode ühtlaselt laiali, oota minut ning eemalda mustus puhta lapiga. *Kui lauanõu on väga oksüdeerunud tuleb lasta tootel kauem peal seista ning vajadusel protseduuri korrata. *Kuna enamik lauanõusid on reljeefsed, sobib puhastamiseks kõige paremini frotee lapp. *NB! Kui soovid lauahõbedat söömiseks kasutada, on soovitatav need enne veega üle loputada.
etaandiooli polüester. Lavsaanist valmistatakse sünteetilist kiudu ja sellest omakorda mitmesuguseid tekstiilitooteid. Polüestrist tehismaterjale toodetakse hiigelkoguses. Nagu paljudki teisedki kunstlikud ained, on nad loodusele võõrad. Bakterid ja muud mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning seepärast polüestrid lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Nii aga saastatakse keskkonda kile, riide, anumate ja muude jäätmetega. On leiutatud ka polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toimel kiiresti, kuid need on esialgu veel kallid. Üks sellistest on 3-hüdroksübutaanhappe polüester. Mõned bakterid kasutavad seda estrit varuainena polüsahhariidide asemel. Märksa odavam on polülaktiid, mida oleks õigem nimetada polüpiimhappeks. See on samuti biodegradeeruv polümeer ning USA-s on tema tooraineks mais kiiresti uuenev ressurss. Maisist eraldatakse sahhariidid, kääritatakse piimhappeks ning see polümeeritakse katalüsaatorite abil
· Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Füüsikalised omadused · Alkoholid on veest kergemad · Tavaliselt vedelikud või tahked ained · C21 alates on alkoholid tahked ained · Alkoholid ei ole alused Keemilised omadused · Hapetega annavad alkoholid estreid · Alkohol on väga nõrk hape · Alkoholid oksüdeeruvad Keemilised omadused · Alkohol ei reageeri leelistega · Joodud alkohol hakkab samuti oksüdeeruma, etanoolist tekkiv etanaal põhjustab peavalu, südame pekslemist, seedehäireid ja üldse ja halba enesetunnet. · Alkohol võib käituda kui hape Füsioloogiline toime · Omavad narkootilist toimet ja võivad olla väga mürgised · Metanool imendub kergesti läbi naha ja põhjustab
hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Estrite esindajaid Etüülatsetaati (etüületanaat) ja butüülatsetaati (butüületanaat) kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, samuti tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse vahel ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse karastusjooke ja kondiitritooteid. Pika süsinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Neid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad sisaldavad vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad erituvad kihina taime lehtedele, et takistada liigset vee aurumist. Vahadest on enimlevinud mesilasvaha.
konservandina (E270). Ta on ka AHA hape, mida leidub hapupiimas, kuid piimhape tekib ka inimorganismis. E270 - Piimhape Kasutusala: vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused. Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Looduslikult saadakse estreid õlidena taimede estreid sisaldavate osade pressimisel ja ekstraheerimisel. Näiteks roosidelt roosiõli, viljakoortest apelsinidest, sidrunitelt, piparmündi lehtedest ja palderjani juurtest. Estrite üldvalem on RCOOR', kus R ja R' on süsivesiniku radikaalid, kusjuures R ja R' võivad olla ühesugused radikaalid. Estrid leiduvad taimede juurtes, viljandes ja juurtes. Füüsikalised omadused: meeldiva lõhnaga kergesti lenduvad vedelikud. Läbipaistvad ja vees hästi lahustuvad. Kasutamine: parfümeerias,
Funktsionaalrühmad Alkoholid- OH rühm, nimetuses ool lõpp, - Fenoolid OH-rühm, mis on seotud otse benseenituumaga Eetrid R-O-R Aldehüüdid RCHO -aal - Ketoonid RCOR -oon Karboksüülhapped COOH -hape Estrid Amiinid NH2 Aminohapped sisaldavad nii NH2 kui ka COOH rühmasid 19.2 Tunda struktuuri järgi ära lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; Halogeniidid Halogeniid on süsivesiniku küljes. Alkohol- OH Eeter- ROR Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga Aldehüüd-RCHO Ketoon RCOR Karboksüülhapped- COOH Amiin NH2 Amiid O // CH3CNH2 Ester 19.3 Nimetada lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; See peaks selge olema 19.4 Kirjeldada peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeniidide füüsikalistes Omadustes
// R C NH3 R C + NH3 R C OH + NH4 OH OH (Kikkas, H.) Amiidid happeline hüdrolüüs ei ole pöörduv reaksioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. Seepärast ei saa amiide valmistada happest ja amiinist (või ammoniaagist), nii nagu estreid happest ja alkoholist. (Kikkas, H.) Kasutusalad Amiide kasutatakse lahustina. nt. orgaanilises sünteesis N,N-dimetüülmetaanamiid ning N,N- dimetüületaanamiid. Paljud polümeerid sisaldavad amiidrühmi. (Saar, M.) Tuntumaid amiide on valuvaigisti Tylenol ja nailon (Atkinson, P.). 5 Kasutatud kirjandus 1. Tuulmets, A. 2002 „Orgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile“ 2. Tuulmets, A
jääga sarnased kristallid Saadakse: puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta alkoholi kääritamisel Kasutatakse: toiduäädikana Konserveerimiseks maitsestamiseks marineerimiseks lahustina lakkide värvide ravimite plastmasside mitmete orgaaniliste ainete nagu atsetooni valmistamiseks etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena etaanhappe sooli kasutatakse: umbrohutõrje meditsiin tekstiilitööstus värvimine Võihape ehk butaanhape Tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes Annab higile lõhna Koerad haistavad karboksüülhappeid Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape Värvuseta kristalne aine Hügroskoopne
Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. 3) Estri saamine: saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul). 6. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat). Dünamiit lõhkeaine. b) Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhape seguga. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat.
Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust? c) kuidas leida polümeeri lõigust monomeer? e) peab teadma kuidas tekib liitumispolümeer ja kuidas kondensatsioonipolümeer; VAATA TESTE ja TUNNIS TEHTUD HARJUTUSI VIHIKUST. MONOMEER – polümeeri lähtaine molekul. POLÜMEER – väga suur molekul, mis on tekkinud järjestikku liitunud monomeeri molekulidest.
o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R OH + HNO3 R NO2 + H2O o Nitroglütseriin plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid)
o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha – kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad – kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha – parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC – linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R – OH + HNO3 → R – NO2 + H2O o Nitroglütseriin – plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid)
aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). 1.2 Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O 2. Kasutamine 3.1 Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude
diisliga või väheneb pisut. Biodiisli omadused on väga sarnased koventsionaalse diisliga. Emissiooninäitajad on aga võrreldes konventsionaalse diisliga keskkonnasõbralikumad. · viskoossus 20 oC juures 7,5 · kütteväärtus 33,3 kJ/l · tsetaani indeks 49 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine Biodiislit saab valmistada värsketest või kasutatud taimeõlidest ja loomsetest rasvadest. Et toota taimeõlidest keemilisi ühendeid estreid -, siis tuleb need keemiliste reaktsioonide abil panna reageerima alkoholiga (enamasti kasutatakse metanooli). Glütserool (mida kasutatakse farmatseutilistel ja kosmeetilistel eesmärkidel), on biodiisli tootmise kõrvalprodukt. 2.2. Millest saaks biodiislit toota USAs toodetakse biodiisli peamiselt sojaoa õlidest. Euroopas kasutatakse aga ka teisi õlitaimi põhiliselt raps, mille seemne õlisisaldus on üle 40%. Soojaoal aga umbes kuni 20%.
CH3Cl + NaOH CH3OH + NaCl Klorometaan metanool Mitmehüdroksüülsed alkoholid Kõige tuntum ja kõige enam kasutatav neis on propaantriool(propaan-1,2,3-triool) e glütserool e glütseriin. On värvuseta, magusa maitsega, õlias viskoosne vedelik. Kasutatakse põhiliselt nahka pehmendava vahendina kosmeetikas ja lähteainena lõhkeainete tootmisel(nitroglütseliin - dünamiit). Nii nagu kõik alkoholid reageerib ka glütseriin hapetega ja moodustab estreid. Alkoholide esindajaid · Metanool CH3OH on tuntus ka puupiirituse nime all, kuna varem saadi seda puidu utmisel. Tänapäeval valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. Keemiatööstuses kasutatakse metanooli suurtes kogustes, ta on üks lahustite koostisosi. · Etanool(õlu, viski) C2H5OH etüülalkohol, tavakeeles lihtsalt alkohol või piiritus.
· Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene vesikeskonnas moodustavad fosfolipiidid erinevad struktuure(membraan, vesikulid, liposoomid). · Steroolide aluseks on steraanituum,mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid on võimsad moodustada rasvhapetega estreid(steriidid). Kolesterool on levinum looduses sterool. Leidub kõikide loomseterakumembraanide koostises, tagab membraanile läbitavauuse ja voolavuse.Taimerakus sama funktsiooni täidavad fütosteroolid. Katse 1.3.1 Rasvapleki proov. · Teooria: Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites. Kui näiteks kanda lippidi sisaldava lauhust paberile, ja aurustama vedeliku, jääb paberil rasvaplekk, sel kohal pabri läbipaistvus suureneb.
Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid ja liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk. Töö käik:
Mõned karboksüülhapped on mürgised või iseki väga mürgised, sest nad muutuvad organismis toksilisteks. Karboksüülhape on kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus, seda rõhutab nende nimetus. Hape dissotseerub siis, kui on võimalik prootonit üle anda mingile alusele.karboksüülhapped reageerivad ka endast vähempüsiva happe sooladega. Karboksüülhapped reageerivad kaltalüsaatoritr manulusel alkoholidega, moodustades estreid. Karbonüülrühmas on süsinik ja hapnik seotud kaksiksidemega. 1.3 KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSILISED OMADUSED Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksideme. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Süsinikahela pikndes tihedus kahaneb ning happed on veest kergemad. Korboksüülhapped võrdlemisi kõrge keemistemperatuurida vedelad või
Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma.
Ahel on heeliksikujuline
Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem.
Keemilised omadused
1. Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne. Igapäevases elus nendega suurt kokku ei puutu.
2. Vaba aldehüüdrühma ei sisalda, seega redutseerivad omadused puuduvad
3. Hüdrolüüsub
Tärklis dekstriidid maltoos (linnasesuhkur C12H22O11) glükoos
(-C6H10O5-)x (-C6H10O5-)n C12H22O11) C6H12O6
n
Müüdav
"kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma.
Ahel on heeliksikujuline
Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb
mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega
Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja
haralisem.
Keemilised omadused
1. Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid
kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne. Igapäevases elus nendega
suurt kokku ei puutu.
2. Vaba aldehüüdrühma ei sisalda, seega redutseerivad omadused puuduvad
3. Hüdrolüüsub
Tärklis dekstriidid maltoos (linnasesuhkur C12H22O11) glükoos
(-C6H11O5-)x (-C6H11O5-)n C12H22O11) C6H12O6
n
hübriidioonina, saksa. zwitterion). Lahuse elektrijuhtivus isoelektrilises punktis on minimaalne. Isoelektrilisest punktis suurema pH väärtuse puhul käitub aminohape anioonina, väiksema puhul katioonina. 3. Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid? Üldreaktsioonid, karboksüül ja aminorühmade reaktsioonid, kus karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid ja aminorühmad moodsutavad Schiffi aluseid ja amiide. Unikaalsed ehk külgahelate reaktsioonid, kus Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele ja mõned reaktsioonid on omased vaid kindlale külgahela tüübile. Ninhüdriin reaktsioon aminohapete detekteerimiseks ja kvantitatiivseks määramiseks. Meetodid: ioonvahetus-kromatograafia, kõrgsurve vedelik-kromatograafia (HPLC), gaaskromatograafia (GC).
CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH CH3 -- COOCH3 + H2O 6) hõbepeegli reaktsioon H-----COOH + Ag2O CO2+ H2O + 2Ag2 (metaan on üheaegselt aldehüüd kui ka karboksüülhape.) Karboksüülhapete reaktsioonidel võime me saada: estreid, halogeniide, amiide, sooli jt. Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid. Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge.Väikese ahelaga karboksüülhapped lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes lahustuvus väheneb. Füsioloogilised omadused: karboksüülhapped võivad olla sadu kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed. Esindajad: Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e.
Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) 3 METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena
annaabi.ee 
