ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi,
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel
3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes .
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid
7. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone: Misiganes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes õige pea ebaõiglaseks. (Eesmärkide põhised printsiibid on õiglased vaid siis, kui jaotus on võrdne/ kui on 1% rikkaid vms.) Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma? Iseloomustage 8. Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele: Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks. Noziku arvates on kõik printsiibid (eesmärgikesksed, mallikesed jne) väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon
..mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise 7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet. filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 1."Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? uskumus, mis töötab"? Sõna "töötama" on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18
prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist?
empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid
.. a) peale suruda mingeid abstraktseid universaalseid õiglusprintsiipe, ning b) olla neutraalne pealtvaataja igasuguste "suvaliste" eluviiside suhtes Kuidas võiks Walzeri teooriat kritiseerida? Printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus Millistel motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma"
ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4
-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1. Argimõtte, tava-arusaamade, "kivinenud arusaamade", käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes!
Praktiline eetika jaguneb: rakenduseetika ja kutse-eetika. Rakenduseetika on eetika vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 19. Iseloomustage kaasaegse voorusteooria lähtekohti. Kaasaegse vooruseetika lähtekohad: 1. Deontoloogilise eetika kriitika. Väita, et tegu on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus erinevates olukordades, oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud
… kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Sokratese ja Jeesuse erinevus: - Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. - Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada.
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C
kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne. abstraktsus – filosoofia teisendab probleemid konkreetsest vormist abstraktsesse
· S on õigustatud uskuma et p · P põhjustab S-i uskumuse, et p 28.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil Kas leidub teadmiste juhtum, kus pole kas tõesust või uskumist või õigustatust? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus aga poleteadmist? Vabadus I? 29.Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsika – tahtevabaduse probleem 2) Eetika – vabaduse ja vastutuse vahekord 3) Esteetika – tsensuuri ja loominguline vabadus 4) Poliitikafilosoofia – puutumatuse ala 30.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. Negatiivne vabadus – kitsenduste, taksituste, piirangute puudumine. Positiivne vabadus – enesevalitsemine , autonoomia. Me pole päriselt vabad, kui jälgime pealgalt kapriise, tunge ja kalduvusi, vaid siis, kui meie elus valdab mingi moraalne seisund. 31.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele.
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist kõike nägema. Esimene lumi, ilus ilm
Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada.
Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust
Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust
Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja
Selle mõiste korralik definitsioon peaks näitama meile ilu kui inimliku kogemuse päritolu, asukohta ja selle koostisosi. Selle abil peaksime hakkama, kuidas ilu ilmneb, millised asjaolud/tingimused moodustavad objektis ilu, millised meile iseloomulikud iseärasused muudava meid ilu suhtes tundlikuks ning missugune suhe valitseb objekti põhilaadi ning meie vastuvõtlikkuse vahel 2. Millega S käsitluses esteetika tegeleb? Kuidas suhestuvad omavahel kriitika ja esteetika? Santayana käsitluses tegeleb esteetika inimese esteetilise vastuvõtlikkuse uurimisega ja uurib tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Kriitika ja esteetika suhestuvad omavahel. Paljud 18. sajandi autorid nimetasid ilu filosoofiat
, sest nad olid kullakarva, nagu heledast kullast, millele olid punakuldsed rõngad joonistatud." Tõlkija märkus: ,,Mõlema hobuse nimes esineb sõna 'rõngas' ring, bauge. Nimede tähendus tõlkes võiks olla 'Rõngakuningas' ja 'Rõngastega üle puistatu'." Sigrid Undset: Kristiina Lauritsatütar. 2. osa. Tln, 1989. (Tlk. Elvi Lumet) Kirjanduse interdistsiplinaarsus Kirjandus ja kunst Kirjandus ja muusika Kirjandus ja kunst Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
