Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks
Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 34 3 Sissejuhatus Lydia Koidula on üks Eesti kuulsamaid luuletajaid ja kirjanikke. Ta oli patrioot ja ta elas 19. ja 20. sajandil. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Ta isa nimeks oli Johann Voldemar Jannsen. Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid. Ma tahan teda paremini tundma õppida. Ma loodan teada saada, mida kõike ta on oma eluajal suutnud korda saata ja milline inimene ta oli. 4 Lapsepõlv Vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma
4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusromantism. 18.Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused. Vastused 1. Eestiaineline kirjandus teosed, mis ei ole eestikeelsed, kuid kirjutavad Eestist, eestlastest ja siinsetest kommetest. 2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" 1227. a
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees
luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikult 1867) ning jutukogud "Eesti Postimehe Õhtukõned", "Peruamaa viimane Inka", "Martiniiko ja Korsika" jm. Koidula kirjutas ja lavastas "Vanemuise" Seltsis näidendid "Saaremaa onupoeg" (1870), "Kosjakased" (1871) ja "Säärane Mulk" (1872). Suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldati postuumselt. Pseudonüümi Koidula soovitas Lydia Jannsenile C. R. Jakobson (1867). Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti esimesel laulupeol 1869 esitati laule tema sõnadele, ta ise jäi peokülalistele meelde "kui ilmutus kõrgemast maailmast". Koidula abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Tegi
Fr.Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa" Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool, mille nimega taheti tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel Rahvusliku liikumise lõhenemine 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen (Sünninimi: Jaan Woldemar Jensen) Referaat Koostaja: Robertallan Tuisk Rühm: IT 14E Juhendas: Hilja Kattago Tallinn 2015 1 SISUKORD Sisukord....................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................
Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen, eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik, on kõigile eestlastele tuntud ennekõike Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen
Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks RL juhtfiguuriks kujunes Pärnus tegutsev koolmeister Johann Voldemar Jannsen. Tema algatusel hakkas Eestis 1857. a ilmuma esimene eesti perioodiliselt ilmuv rahvuslik ajaleht Perno Postimees. 1. juunil 2007 püstitati Pärnu kesklinna Rüütli tänavale Jannseni kuju,
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM JOHANN VOLDEMAR JANNSEN referaat 10b klass Juhendaja: õp. Aida Tender Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 Elulugu.....................................................................................4 Looming.....................................................................................7 Perno Postimees........................................................................
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine
Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju. Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina. Eluajal oli ta Venemaal, Soomes ja Saksamaal vaieldamatult tuntuim eesti literaat. Aimeteosed K populaarteaduslik almanahh ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" jätkas Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni.
Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga?" ( S.Õispuu 1992 ) 3 2.RAHVUSLIKU LIIKUMISE TEGELASED 19. SAJANDIL 2.1Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) (Foto 1. F.R.Kreutzwald ) 1857. aastal ilmus Fr.R.Kreutzwald kirjutis "Kalevipoeg". Sellest sai tõeline silt eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Rahvuslikus liikumises kerkis Kreutzwald kõige rohkem esile oma
liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks.
Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus.
..........................................................................................................................11 Sõnade autorid......................................................................................................................21 Laulude sõnad.......................................................................................................................30 3 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on väga tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud rütmid, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga erksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar rütmi punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja võimas. Laul ise sündis nii, et ühel õhtul palusid ,,Koidu" mehed Lüdigul neile lipulaul luua ja
taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas
* suleti tähtsamad ajalehed Kultuur Majandus *1906.a loodi Tartus esimene * loodi mitmed ühistud: maasika- , piima-, maaparandusühistud. eestikeelne gümnaasium. *1902.a asutati esimene Eesti pank. *1907.a loodi Eesti Kirjanduse Selts. * 1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum 2.1 Kultuuritegelased Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 13. juuli 1890 oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti
elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, "Kalendritegija kimbus" (1846). Esimeses jutustab Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, ta viljaikalduste põhjustest ja hoiata. kaastöö Rosenplänteri "Beiträgelega". Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" tõlge rootsi- 2. J.V. Jannseni (1918-1890) saksa keelest ilmus 1822 "Beiträges" - Jannsen Johann Voldemar, eesti rahvusliku rahvausundisse soome muinasjumalad. liikumise tegelane ja ajakirjanik. Üks tuntumatest Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Voldemar Jannsen. Jannseni tegevus rahvuslikul Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa eelärkamisajal ja ärkamisajal. J. oli pärit Vändrast. luuleteostele
Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula..............
Mitmed koguduste laulukoorid muutusid ilmalikku repertuaari harrastavateks lauluseltsideks (Palamets, Hillar 1994:6). Teated mitme koori korraldusel toimuvatest laulupidudest jõudsid Baltimaadele eelkõige Sveitsist ja Saksamaalt. 1857. aasta suvel tulid baltisaksa meeskoorid kokku Tallinna, kus toimus mitu päeva kestev laulupüha. 202-mehelise ühendkoori esinemine jättis kuulajaile väga tugeva mulje (Palamets, Hillar 1994:6). Johann Voldemar Jannsen asutas ärkamisajal eestikeelse ajalehe Perno Postimees (Kaarlep 2007:42). Ajalehes kirjutas ta Tallinna laulupühast, kus ta tutvustas peo korraldust ja soovitas eestlastelgi toimunust eeskuju võtta. 1861. aasta suvel oli baltisakslastel Riias kuus päeva kestev laulupidu. Nii Tallinna kui ka Riia laulupeol oli kohal ka Jannsen. Peod olid talle väga suureks eeskujuks. Ta soovis ka eestlastele pidu korraldada (Palamets, Hillar 1994:6-7). Eestlastele on pärisorjusest vabastamine väga tähtis
................................29 Kokkuvõte.........................................................................................................................30 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 31 4 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14.(26)juulil 1841. a. ning suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Ta on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna-ja kultuuritegelane. Publitsist-poliitik, pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes
majateenijatena, vabrikutöölistena või talus päevalisena) (Peterson 2006: 8). Mõistagi polnud tasu töö eest teab mis suur, sest palka maksti ju soo järgi. Linnanaistel olid paremad võimalused hariduse saamiseks. Tihtipeale tegidki vaesemad suviti taludes kõvasti tööd, et talvel kooliskäimise eest maksta (Peterson 2006: 8). 9 2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK Lydia Koidula (kirjanikunimi), sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsembril 1846. aastal Vana-Vändras. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille alla kuulusid ka saun, laudad ja ait maja ja selle ümbrus oli väga ilus. Vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydial oli õde ja neli venda ning ta oli
traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad
40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E
12. ,,Kalevipoeg": a) ,,Kalevipoja" genees (see on 19. saj algusest alanud pikem protsess, kes ja kuidas seda kujundasid?), b) ilmumisaastad (alg-,,Kalevipoeg", akadeemiline, rahvaväljaanne), c) lühidalt sisu. 12 Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast.
Valgustus ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada. Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. V. Jannsen... Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Willmanni ,,Juttud ja teggud" - Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma. St manitseb olema
ESIMENE ÄRKAMISAEG, 1860.-1885. AASTA Eeldused: ● Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal XIX sajandi alguses; ● 1860ndate aastate seadused: ○ talude äriseks ostmine; ○ liikumisõigus; ○ külaühiskonna majanduslik ja kultuuriline areng. ● Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas. Eesmärgid: ● Talurahva olukorra parandamine; ● Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile. Ettevõtmised: ● 1857. aasta- Pärnu Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid; ● 1870. aasta- rahvuslik teater; ● 1869. aasta- I üldlaulupidu; ● Põllumeeste seltsid; ● 1872.-1893. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ● Aleksandrikooli liikumine. Juhid: ● Konservatiivne suund: ○ Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta; ○ Jakob Hurt, 1839.-1907. aasta. ● Radikaalne suund: ○ Johann Köler, 1826.-1899
Seaduslikku abiellu M. temaga ei astunudki. Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
