Anatoomia "kuseelundid" küsimused vastused Missuguste protsesside abil toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Ultrafiltratsioon ja sekretsioon Resorptsioon ja sekretsioon
1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,…
Nefron on neeru funktsionaalne piirkond, kus toimub uriini teke. 1,2 miljonit nefronit kummaski neerus. Sisesekretoossed funtksioonid: a) Produtseerivad erütropoetiine – hormoonid, mis reguleerivad erütrotsüütide teket. (EPO) b) Kaltsiitriooli süntees: soodustab kaltsiumi omastamist peensoolest verre, viimane aste – kaltsitriool – tekib just neerudes. c) Reniin – reniini mõjul käivitub RAAS-süsteem (reniinangliodensiinaldosteroon süsteem?) Uriini teket jagatakse kaheks: a) esmasuriini teke b) lõpliku uriini teke Need kaks protsessi kulgevad paralleelselt (samaaegselt, pideval, ööpäevaringlselt). Mehhanismi selgitamiseks on otstarbekas jagada protsess kaheks osaks. See ei tähenda, et ühe t Esmasuriin tekib glomerulis filtratsiooni teel. Veri filtreerub veresoonte päsmakesest kihnu õõnde. Ööpäevas läbib veri päsmakesi korduvalt. (Verd 5 liitrit, sh plasmat 3, vormelemente 2l) Kogu veri filtreerub ööpäevas umbes 60 korda
Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Järgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja ülenev peen säär ja ülenev jäme säär. Samas nimetatakse Henle
9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12. Nimeta erituselundkonna (neerudega seotud) elundid, nende ülesanded. 13. Kirjelda neere ja nende ehitust. 14. Kuidas tekib uriin? Mis vahe on tal esmasuriini või verega? 15. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 16. Mis on sülg, maomahl, ensüüm, vitamiinid, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis?
Neeruhaigused Loeng Mart Roosimaa Füsioloogia • Neerude funktsioonid Neerudes toimub filtratsioon • Päevas tekib ~180 L esmasuriini • Neerutuubulite läbimisel suurem osa filtraadist resorbeerub • Esmasuriinist resorbeeritakse 99% • 1% ehk ~1,8 L väljub uriinina Peamine regulatsioon sihtmärk: • Aldosteroo n
44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu: 150-200L 57. Kus toimub ovulatsioon: munasarjas 58. Katehoolamiinideks nimetatakse: adrenaliin ja noradrenaliin 59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks: suureneb insuliini konsentratsioon veres 60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on: hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine
Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd Neerudel on kaks kapillaaride süsteemi Neerude funktsioonid Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis Osmootse rõhu säilitamine Happeleelis-tasakaalu regulatsioon Jääkainete eemaldamine organismist Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon Vereloome regulatsioon Arteriaalse vererõhu regulatsioon Neerude verevarustus On hea verevarustus, et tagada rohke esmasuriini teke ja jääkainete eemaldamine organismist. Arvestades neerude kogu massi see on umbes 300g on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud. Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi osas see väheneb. Mõlemast neerust voolab läbi 1300 ml verd minutis. Neeru vereringet reguleerib neer ise seda nimetatakse autoregulatsiooniks. Uriini tekkimine Esmase uriini tekkimine: Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses
Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. (KIHNU VIRVE!) 2) Torukeste süsteem proksimaalsed väänilised torukesed. 3) Henle link (alanev ja ülenev säär) 4) Distaalsed väänilised torukesed 5) Kogumistorukesed, tulevad nefronitest ja koonduvad Uriin tekib nefronis ööpäeva jooksul pidevalt, eristatakse 2 järku, esmasuriini teke, lõpliku uriini teke. Need protsessid toimuvad parallleelselt, öösel tekib vähem, päeval rohkem. Esmasuriini teke: /Toob verd glomerulis toomasoon ehk aferentse, eferentse viib ära ehk viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid. Teine kiht on suurte rakkude kiht podotsüüdid, nende vahel ka avaused
saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga filtreeruvad vabalt kihnuõõnde ja moodustavad nn. esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg. Filtratsioonirõhk (F) on tekitatud järgmistest rõhkudest: F=A(B+C), kus A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes. Tänu neerusisestele regulatsioonimehhanismidele säilitatakse nefronis vajalik filtratsioonirõhk (20 mm Hg) ja
Vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale on: osmoos 13 Diureesi suurendavad hormoonid produtseeritakse südamekodades, neerupealises (nimeta näärmed ja 2 hormooni sõnadega) atriaalne natriureetiline faktor, kortisool Naise kusiti on ( nimeta pikkus ja mida ta ühendab) 2,5 4 cm ja kusepõit tupeesikuga. Filtratsioonirõhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererõhk veresoonte päsmakeses kahe arteri vahel (päsmakeste arterioolides) (nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) ja filtratsioonirõhku vähendavad valkude osmootne rõhk (onkootne rõhk) , kihnuõõne vedeliku rõhk. Selgita kusejuha ehitust ja talitust kusejuha seina lihaste kokkutõmbed soodustavad uriini liikumist neerudest kusepõide, ei lase tagasi valguda. (Silelihaseline toruke, mis edastab uriini kusepõide)
Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Neerude funktsioon: kehavedelike tasakaalu hoidmine organismis, ph regulatsioon, osmootse rõhu säilitamine, jääkainete väljutamine, arteriaalse vererõhu regulatsioon, vereloome regulatsioon, homoöstaasi tagamine. Esmasuriini tekib kuni ..... liitrit 24 tunni jooksul: 180 Esmasuriin ei sisalda suure molekulmassiga valke ja vere vormelemente, ei sisalda glükoosi. Lõpliku uriini hulk on ... ööpäevas: 1-1,5 liitrit Somaatiline närvisüsteem: teadlik ja tahtlik, reguleerib skeletilihaste tegevust, tsentraalne osa peaaju ja seljaaju. Vegetatiivne närvisüsteem: tahtele allumatu, jaguneb sümpaatiline ja parasümpaatiline. reguleerib siseelundite talitlust. Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum
1 vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk
jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin- Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon- aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk
Seetõttu on diureetikumide kasutamine olulisel kohal südamepuudulikkuse korral, hüpertoonia ravil, kroonilise neerupuudulikkuse jm. neeruhaiguste korral, aju- ja kopsutursete puhul, mürgituste puhul jne. Enamuse diureetkumide toimemehhanismi aluseks on vee ja mnede ioonide (Na+, K+, Cl-) tagasiimendumise takistamine neeutorukestes. Seda saab mjutada distaalsetes ja proksimaalsetes neerutorukestes ning Henle lingus. Neerupäsmakeste verevarutust parandades saab aga suurendada esmasuriini hulka. Olulisemad diureetikumide rühmad on: ·tiasiidid, ·lingudiureetikumid ja ·kaaliumi säästvad diureetikumid. Nad erinevad omavahel toimemehhanismi ja toime tugevuse poolest. Tugevatoimelised lingudiureetikumid viivad välja kuni 25% Na-ioonist. Keskmise e. mduka toimetugevusega tiasiid- diureetikumid viivad välja 5 -10% Na-ioonist. Nrgatoimelised K-säästvad diureetikumid diureetikumid viivad välja umbes 5% Na-ioonist.
vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE:
Igas minutis läbib neere 1,2l verd. Tunnis läbib kogu veri neere 14 korda. Veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saa seda filtreerida. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeruvad. Puuduvad ainult suuremad valgud ja vererakud. Esmasuriinis reabsorbeeritakse kõik ained ning need ained mida ei vajata eemaldatakse ning vajalikud ained jäetakse organismi. Neerudes tekib minutis umbes 125cm esmasuriini, 99% sellest reabsorbeeritakse, uriini tekib 1cm minutis. Veebilanss: Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini.
Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesekihnust. 99. Esmane ja lõplik uriin Neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast atreriaalsest verest filtratsiooni teel esmasuriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 100. Kusepõie asend ja seina kihid Asetseb väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel, limaskestas rohkesti
· Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi. Plasma läheb aga läbi. · Läbi ei pääse suuremolekuraarse molekulidega valgud- albumiinid ja globuliinid. · Esmasuriin on plasma miinus albumiinid/globuliinid. · Esnasuriinis on kõik mineraalsoolade ioonid, ka glükoos, aminohapped, uurea. · Ülejäänud osa, mis läbi ei lähe, lähevad viimasoonega tagasi vereringesse. · Esmasuriini ööpäevas tekib 150-180 L. 180:3L=60, (vereplasma kogu verest 3L) kogu vereplasma filtreerub ööpäevas 60 korda. · Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, peab filtratsiooni rõhk olema teatud suurusega. Filtratsiooni rõhk F: F = A (B+C) F = 70-(25+15)=25 mmHG · A-vererõhk päsmakese veresoones (70 mmHg) · B-vere plasmavalkude rõhk ehk onkootne rõhk (25-30 mmHg) · C- vedeliku rõhk kihnu õõnes (15 mmHg)
Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis Anuuria Täielik uriini puudumine Proteiinuuria Valgu esinemine uriinis Nüktuuria Öine sage urineerimine
• Naiste oluliseimad suguhormoonid: östroon ja östradiool (östrogeenid) - väiksem mõju kasvule. Suguhormoonid seiskavad kasvu ja luustavad luude epifüüsiplaadid. Suguhormoonide liiga varajane eritumine stimuleerib mõneks ajaks kiiret kasvu ja sugulist küpsemist, aga lõplikud kehamõõtmed jäävad väikemaks. NEERUD 32. Neerude verevarustuse eripära. Nefroni ehitus, filtratsioonirõhk (filtratsiooni soodustavad ja takistavad tegurid), esmasuriini teke, selle hulk ööpäevas. Neerude endokriinne funktsioon. Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteem. Neerude funktsioon 1. Neerud viivab organismist välja üleliigse vee, soola ja metaboolsed jäägid 2. uriini moodustamine, mille koostis pidevalt varieerub - see on oluline osa neerude poolt homöostaatilise funktsiooni realiseerumisel. 3. Hormoonide tootmine 4. Ainevahetusjääkide ja võõrainete (ravimid) väljutamine Neerude verevarustus
Vereplasma valgud, fraktsioonid, hulk- Valkusid on 65-80g/l, jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine 35-45 g/l ja globuliine 24-37 (+ fibrinogeeni 1,5-4,5) Vereplasma valgud kannavad neg.laengut ja käituvad hapetena. Omavaheline suhe- 1,2-2,0/l Vereplasma valkude ülesanded- Olulised vere ja kudede vahelises vee-ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk (kolloidosmootne/onkootne rõhk) keskmiselt 3,3 kPa. Sellest oleneb vere ja kudede vaheline ainevahetus ja esmasuriini teke neerudes. Võtavad osa ainete transpordist veres-albumiinidega on seotud kaltsium,rasvhapped,mõned ravimid. Globuliinidega kortisool,osa lipiide,rauda, vitamiiine. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonis- suur osa antikehi on globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad osa vere puhversüsteemist. Valgu molekulid on võimelised reageerima nii aluste kui hapetega ja võtavad osa vere happe-leelise tasakaalu säilitamisest.
ka sapiga soolde ja edasi väljaheitesse. Vähem tähtsad on eritumine sülje kaudu, higinäärmete kaudu, kopsude kaudu. Ravimid võivad erituda ka rinnanäärmete kaudu rinnapiima, seda tuleb jälgida imetavatele emadele ravimeid manustades. eritumine neerude kaudu - kogu vaba valkudega sidumata ravim (vesilahustuv aine või selle vesilahustuvad metaboliidid) jõuab vereringega neerukoores asuvatesse glomerulitesse ja imendub esmasuriini, mida moodustub 120 130 ml minutis, suurem osa sellest imendub tagasi. Sekundaaruriini moodustub vaid 1 ml minutis. Tagasiimendumisel imenduvad vereringesse tagasi kõik rasvlahustuvad ravimid, seetõttu on nende eritumine organismist aeglane. Mõningate ainete eritumist saab uriini pH muutmisega reguleerida happelised ravimid erituvad paremini aluselisse uriini ja aluselised ained erituvad paremini happelisse uriini.
Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Seega on selles peaaegu samad ained, mis vereplasmaski. Puuduvad ainult valgud ja vererakud, mis ei mahu läbi membraani avade. Seega eemaldatakse kehast kõik need ained, mis mahuvad nefronite (neerukehakeste) pooridest läbi ja mida hiljem tagasi ei imata. Toiduga võivad kehasse sattuda ka ained, mida neerud ei suuda eritada, sellised ained kuhjuvad kehas. Neerudes tekib minutis ligikaudu 125 cm³ esmasuriini. Ligikaudu 99% sellest imatakse tagasi. Seega tekib uriini umbes 1 cm³ minutis. Neerupuudulikkuse all kannatavad inimesed peavad ainevahetuse jääkide eemaldamiseks käima regulaarselt verd filtreerimas (vere dialüüsis). Neeruhaiged jälgivad ranget dieeti: vaid 0,5 l vedelikku päevas ja 30-40 g valku päevas. Selline väike kogus valku sisaldub juba ühes kanamunas. 3) Inimese veebilanss Tavaliselt saame me kuni 2/3 veest joogiga ja 1/4 toiduga. Teatud osa veekaost on
läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Ultrafiltraati tekib ööpäevas ca 160 liitrit. Ultrafiltratsioon põhineb vererõhul. Päsmakese kapillaarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillarides olevast vererõhust (70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed.
läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Ultrafiltraati tekib ööpäevas ca 160 liitrit. Ultrafiltratsioon põhineb vererõhul. Päsmakese kapillaarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillarides olevast vererõhust (70mmHg), vereplasma valkude osootsest rhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kõhuõõnes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk langeb madalamale kui 45mmHg, siis lakkab uriini teke ja sellel on eluohtlikud tagajärjed.
*Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. *Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 129.Milline alljärgnevatest kirjeldustest käib kusejuha, milline kusiti kohta? a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130.Millises diureesi faasis toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Resorptsioonifaas 131.Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket? Aldosteroon 132.Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone? Munandites 133.Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha 134
Jääkaineid üldiselt tagasi verre ei transpordita (väga minimaalsel määral) ja eritatakse uriiniga kehast. Sekretsioon. Tubulaarse sekretsiooni korral transporditakse ained ümbritsevatest kapillaarides toru valendikku. Ka tubulaarsed epiteelirakud võivad toota aineid, mida sekreteeritakse valendikku. Need eritatakse uriiniga välja. 3.2.1. Glomerulaarfiltratsioon: mõiste, mehhanism, regulatsioon, mõjutavad tegurid. Mõiste. Glomerulaarfiltratsioonil – esmasuriini moodustumine vere filtreerumise tulemusena läbi glomerulaarse kapillaari seina Bowmani ruumi. Mehhanism. Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose (tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib filtreeritud verd glomeerulist eemale. Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk
tulemusena päsmakese kapillaarides esmasuriin, mis koguneb Bowmani kihnu õõnde. Edasi läbib esmasuriin neerutorukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee, glükoosi, ioonide ja mõningate teiste ainete tagasiimendumine ning lõpliku uriini tekkimine. Esmasuriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Uriin tekib ainult siis, kui vererõhk veresoonte päsmakese kapillaarides on kõrgem kui 30-35 mmHg. Ööpäevas moodustub ligikaudu 100 l esmasuriini. Vee suure tagasiimendumise tulemusena neerukanalites moodustub 95-100 l esmasuriinist ainult ligikaudu 1,5 liitrit lõplikku uriini. Ainevahetuse lõpp-produktid ei imendu tagasi, vaid jäävad lõplikku uriini ja eritatakse sellega organismist täielikult. Glükoos, aminohapped jt. esmasuriini komponendid imenduvad verre tagasi vastavalt organismi vajadusele. Neerude talitlust reguleeritakse neuraalsel ja humoraalsel teel. Neerusid innerveerivad sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud
Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon – vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma valkude osmootsest rõhust (πo) ja vedelikuhüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes (P h) ning neerutorukestes. Esmasuriini tekib ainult siis, kui vererõhk päsmakese kapillaarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o onkootse rõhu ja kihnuõõne hüdrostaatilise rõhu summa. Seega saab filtartsioonirõhku (Pf) avaldada järgmiselt 2
*terve inimese uriinis glükoosi ei leidu Imenduvad tagasi: aminohapped, valk, kusiaine, nõrgad orgaanilised happed ja alused, vesi ja elektrolüüdid 3) Sekretsioon - vastupidine protsess resorptsioonile Neerude regulatoorsed funktsioonid: 1) Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon 2) Happe-leelistasakaalu regulatsioon Neerude verevarustus: Hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasuriini teke ja jääkainete eritumine organismist Kõige parem on neeru koore osas, säsis väheneb Neeru vereringet reguleerib neer ise - autoregulatsioon Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg; neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 220mmHg juures Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetsu Neerude hapnikutarve ja vajadus on suur; Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega
Veresoones rõhu ja neerutuubuli distaalses osas ioonide kontsentratsiooni langus vallandavad reniini eritumise. Oluline soodustav faktor on külmetamine reflektoorne veresoonte spasm. NEFROOS Nefroos (nephrosis)- neerutuubulite degeneratiivse iseloomuga haigestumine. Neerupõletike jaotamine nefriitideks ja nefroosideks on tinglik, kuna igas nefriidis on ka nefroosi elemente ja vastupidi. Nefroosi korral säilub päsmakestes esmasuriini filtratsioon ja tuubulites selle kontsentratsioonivõime. Kliiniline leid: · Albuminuuria, mis tingitud kapillaaride läbilaskvuse suurenemisest uriinis rohkesti valku ja kusesilindreid. · Esinevad ulatuslikud tursed, mille põhjuseks süvenev hüpoalbumineemia. · Erinevalt nefriidist ei esine nefroosi korral hüpertooniat, hematuuriat, lämmastikupeetust ja ureemiat. NEFROSKLEROOS Nefroskleroos (nephrosclerosis) esmane kortsneer e. primaarne nefrotsirroos.
oliline kogu organismi homeostaasi säilitamisel. Vereplasma valke on 65-80 g/l, mis jaotuvad albumiinideks (35-45g/l) ja globuliinideks(24-37 g/l), milles veel fibrinogeeni 1,5-4,5 g/l. Albumiinide ja globuliinidevaheline suhe on normaalsena 1,2/1-2,0/1. Vereplasmavalgud tagavad vere ja kudedevahelise vee-ja ainetevahetuse. Vereplasme valkude osmootne rõhk e kolloidosmootne (onkootne) rõhk on ~3,3 kPa(25mmHg). Kuigi onkootsest rõhust oleneb vere ja kudede vaheline ainete vahetus ja esmasuriini teke neerudes. Vereplasma valgudega, albumiiniga on seotud kaltsium, billirubiin, rasvhapped ja mõned ravimid, globuliinidega kortisool, türoksiin, lipiidid, raud, vitamiinid jm ained. Haigustekitajatele astuvad vastu globuliinide fraktsiooni kuuluvad immuunoglobuliinid. Verepalsma valgud tagavad ühe osa vere puhversüsteemist, valgumolekulide amino-ja karboksüülrühmade tõtt keskkonna reaktsioonist sõltuvalt võimelised reageerima nii aluste
kogumistorukestesse, mis väljuvad neerupüramiidide tipul. Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda tomasoont, milleks on neeruarteri haru ja sealt väljub viimasoon. 100) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. 101) Kusepõie asend, iseloomusta kuisepõie seina kihte Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele.
ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele
ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele
ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele
Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub. Vere vormelemendid ja keskmised ning suured proteiinimolekulid verekapillaarist ei välju. Üldiselt ei filtreeru molekulid, mille läbimõõt on suurem kui 4 nm. Katioonid filtreeruvad paremini kui laenguta ühendid ja viimased paremini kui anioonid. 2) Reabsorptsioonifaas. Nefronite torujas osas reabsorbeeritakse primaarsest uriinist vesi ja elektrolüüdid, glükoos ja aminohapped. Kokku väheneb esmasuriini hulk kuni 90 korda. Vääniliste torukeste üldpikkus ulatub 100 km-ni. Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme ületamisel veres) kontsentreeruvad vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni käigus. 73) Nahk ja tema funktsioonid, naha retseptorid. Nahk eraldab organismi väliskeskkonnast. Tema füsioloogilised funktsioonid:
filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on semasuriin. Ultrafiltraati tekib ööpäevas ca 160 liitrit. Ultrafiltratsioon põhineb vererõhul. Päsmakese kapillarides püsib vererõhk suhteliselt kõrge, kuna toomasoon on suurem kui viimasoon. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kappillaarides olevast vererõhust( 70 mmHg), vereplasma valkude osmootsest rõhust (onkootne rõhk on 25 mmHg) ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust ( 20 mmHg) kihnuõõnes. Esmasuriinu tekib ainult siis kui vereõhk pärsmakes kapillarides ületab vedeliku väljutamist takistavate rõhkude, s.o. onkotse rõhu ja kihnuõõne hõdrostaatilise rõhu summa. Kui vererõhk
Vähesel määral satub sinna albumiini, mis normaalselt hiljem verre tagasi imendub. Vere vormelemendid ja keskmised ning suured proteiinimolekulid verekapillaarist ei välju. Üldiselt ei filtreeru molekulid, mille läbimõõt on suurem kui 4 nm. Katioonid filtreeruvad paremini kui laenguta ühendid ja viimased paremini kui anioonid. 2) Reabsorptsioonifaas. Nefronite torujas osas reabsorbeeritakse primaarsest uriinist vesi ja elektrolüüdid, glükoos ja aminohapped. Kokku väheneb esmasuriini hulk kuni 90 korda. Vääniliste torukeste üldpikkus ulatub 100 km-ni. Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme ületamisel veres) kontsentreeruvad vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni käigus. 73) Nahk ja tema funktsioonid, naha retseptorid. Nahk eraldab organismi väliskeskkonnast. Tema füsioloogilised funktsioonid:
Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit. Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas.
Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit. Lõplik uriin – tagasiimendumine: esmasuriinist, mis liigub neerukehakestest neerutorukestesse, imenduvad mööda neerutorukesi verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest, seega neerutorukestest viiakse ümbritsevatesse verekapillaaridesse tagasi umbes 159 liitrit vedelikku ning lõpliku uriinina, mis on jõudnud neerutorukeste lõppu, sisaldades aineid, millest organismil on vaja vabaneda, väljutatakse umbes 1-1,5 liitrit ööpäevas.
annaabi.ee 
