Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau APTEEK KODUS AUTOS JA TÖÖKOHAS Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk-Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. APTEEK KODUS ...........................................................................4 2.APTEEK AUTOS ...........................................................................6 3. APTEEK TÖÖKOHAS ....................................................................7 3.1 Töökoha apteegi sisu ( esmaabikomplekt ...
õenduse õppetool KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat farmakoloogia aluste õppeaines SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal väga tihti juhtub nii, et mõne ravimi kättesaadavusest võib liialdamatult öelda sõltuvad tervis või isegi elu. Õigesti valitud apteek peab olema igas kodus ja iga inimene kas tava- või erakorralise situatsioonis peab oskama kvalifitseeritud esmaabi osutada. Individuaalne apteek e. koduapteek standardne vahendite komplekt, mis on mõeldud esmaabi osutamiseks kodutingimustes. Referaadis käsitletakse lähemalt, missuguste ravimite olemasolu on enam soovituslik ja missuguste reeglitega tuleb arvestada koduapteegi komplekteerimisel. 1 VAJALIKE RAVIMITELOEND Koduapteegi komplekteerimisel tuleb arvestada eelkõige pere iseloomuga kui palju perekonnaliikmeid on, mis vanuses ning millised nende peamised tegevusalad. Kodust apteeki pole mõtet ,,igaks juhuks" ravimitega üle koormata. Pigem ta...
Esmaabi mürgistuste korral Haapsalu Gümnaasium 10B Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb 1-3 aastaste laste seas, kes avastavad ennast ümbritsevat keskkonda. Levinumad mürgid: ravimid puhastusvahendid kosmeetika kodukeemia alkohol Sümptomid Iiveldus Oksendamine Unisus kõhuvalu Esmaabi Kannatanu tuleb välja viia mürgi toimetsoonist. Kui kannatanu on teadvuseta, siis tuleb ta panna küliliasendisse. Kiirabi saabudes või kannatanuga haiglasse minnes tuleb kaasa võtta pakendid, millest kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit. Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine Toimeta kannatanu värske õhu kätte. Hoidu ise mürgise aine sissehi...
ESMAABI KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu. Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas. Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus kuidas käituda, mida silmas pidada! Töötervishoid ja tööohutus www.riigiteataja.ee/akt/81146 Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine / Vastu võetud 13.12.1999 nr 82 Ettevõttes...
Elika Šaškina, O17-01 O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1 Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2 Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3 Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4 Seminaril arutame...
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Referaat Esmaabi - elutähtis oskus või möödapääsmatu vajadus Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD Esmaabi Mõiste...........................................................................................................................3 Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi. Esmaabi antakse kannatada saanutele või äkkhaigestunutele....................................................................................................................3 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab kannatanut mingil moel abistada............................
Apteek autos, tööl ja kodus Referaat Tallinn 2011 Esmaabipakk Igas kodus, autos ja tööasutuses peaks olema esmaabikomplekt, milles on esmaabi andmiseks vajaminevad esemed. Esmaabikarp peab olema kuiv ja puhas ning kõigil seal olevatel rohtudel peavad olema selged etiketid. Kasutatud vahendid ning katkiläinud kaitsekorgiga pudelid ja ampullid tuleb kohe uutega asendada. Autoapteek-iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente. Komplekt on vutlaris ja sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente, miinimumnõuded sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster ...
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengu...
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervi...
EPILEPSIA ehk LANGTÕBI Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire Nägemishäire lühike teadvuse kadu lõhna- ja maitse elamus K...
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis ...
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb. Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega). Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke. Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha. Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + ...
Hädaabinumbril 112 helista kui: · vajad kiiret arstiabi · on tulekahju või selle kahtlus · liiklus- või muu kannatanutega õnnetus · toimus plahvatus või selle oht · on tugev õhureostus · inimene on kusagile kinni jäänud · on ohtlik metsloom linnas · on pinnareostus · inimene on uppumas · toimus varing või selle oht · on gaasiavarii või -leke · veereostus HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT Mis juhtus: · Kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma , õnnetus jne.; · kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne; · kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne; · kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne; · kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha t...
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline ast...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-2 Krista makina KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat uurimis- ja arendustöömetoodikas Juhendaja: M.Surak Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Igas peres peaks olema väike esmaabikapike või -karbike vastavalt tema pereliikmete vanusele ja vajadustele. Kodust apteeki ei ole mõtet ravimitega üle koormata kuna need maksavad küllaltki palju ja aeguvad kiiresti. Varuma peaks ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes ja kindlasti peaks see sisaldama esmaabivahendeid. Kui peres on lapsed, nõdrameelsed vanurid või suitsiidiohtlikud täiskasvanud, tuleks ravimeid lukustatult kättesaamatus kohas hoida. Ravimid peaksid olema kaitstud päikesevalguse eest ja asuma kuivas kohas. Tuleb jälgida ka säilvusaega ja õiget annustamist. 1 RAVIMIKAPI SISU Järgn...
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised teg...
B.2.7. 1. Kui kaua kestab kliiniline surm väliskeskkonna temperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit toatemperatuuril. 2. Millises järjestuses kontrollitakse elusignaalide olemasolu või puudumist võimaliku südameseiskuse korral? Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda pool...
Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel...
ANAFÜLAKTILINE ŠOKK Kristel Kõiv Anafülaktiline šokk- mis see on? ● Tegemist on raske allergilise reaktsiooniga, mis haarab kogu keha. ● Kujuneb välja mõne sekundi või minuti jooksul. ● Võib lõppeda surmaga. Mis toimub organismis? ● Verre eralduvad keemilised ained, mille tulemusena laienevad veresooned. ● Vererõhk langeb ja hingamisteed ahenevad -> põhjustades hingamisraskust. ● Lisaks võivad tursuda keel ja kurk. ● Hapniku transport organismis väheneb -> hapnikuvaegus. Tunnused: Üldised tunnused: Raskematel juhtudel: ● Punetav sügelev lööve või ● Hingamisraskused; tursunud nahapiirkond; ● kahvatu või punetav nahk; ● punased sügelevad silmad; ● keele, kurgu ja silmade ● käte, jalgade ja/või näo ümber nähtav turse; paistetus; ● segasus, rabelemine; ● kõhuvalu, oksendamine, ● kollabeerumine ja diarröa. teadvusekaotus. Enaml...
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ...
Raskete kaotuste ja õnnetustega toimetulekuks vajame aega. Tavaliselt reageerime traumale ebatavaliste tunnete, mõtete ja käitumisega. Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis üldjuhul kindlad etapid või astmes. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras. Sokk Kriisireaktsioon algab sokiga, sokk on psüühiline kaitsereaktsioon inimese taluvuspiiri ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus ilmnevad üliemotsionaalsus või siis apaatia, ebatõelisuse tunne, ajataju-, mälu- ja mõtlemishäired, otsustamisi ja tegutsemisvõime vähenemine, südamekloppimine, hingamisraskused, värisemine jpm. Reaktsioonifaas Selleks võib kuluda 4-6 nädalat ning kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid: ängistus, hirm, viha, kurbus, süüdistamine, kuid võib esineda ka ohjeldamatu rõõm selle üle, et keset üldsit õnnetust endal õnnestus pääseda. Inimene kä...
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles 2. Surume haava kinni (steriilsus) 3. Otsime puhta sidemerull...
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada ...
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes; psühhoaktiivsed ained LSD, marihuaana põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks. Mürgid võivad: * sattuda organismi väliskeskkonnast, * vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust,...
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealist...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 ...
O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1. Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2. Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas...
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Ülerahvastumust maailmas saab võtta mitmeti. Ühelt poolt on see hea, sest kes meist ei sooviks saada lapsi ning kasvatada neist terved ja elujõus inimesed. Kuid alati ei ole see kahjuks võimalik. Arengumaades, kus paljudes riikides on meditsiin vähe arenenud ning tihtipeale raskesti kättesaadav, võib see viia inimeste surmadeni. Peamiseks probleemiks võikski lugeda just selle, arengumaade meditsiini. Tegelikkuses on see väga kurb teema, sest tavaline laps nagu mina, võib surra ka kõige lihtsamatesse haigustesse näiteks köha või nohu. Mina ei suudaks seda ettegi kujutada, et üldse võimalik surra sellistesse haigustesse. Arenenud maades on lihtne, lähed apteeki, ostad ravimi ning haigus on kadunud kui võluväel. Kahjuks arengumaades ei ole ravimid nii kättesaadavamad, samuti ei ole seal arste, kes ütleksid mis inimesel viga. Kes ikka sooviks näha oma last ...
Seminar 3 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Kunstlikult esile kutsutud kesknärvisüsteemi sügav pidurdusseisund, mis väljendub teadvuse ja tundlikkuse kadumises ning reflekside ja lihaspinge pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon. Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus. Hapnikupuudusel ajuturse, ajukahjustus, südame rütmihäired. 4. Millistel põhjustel ei kas...
PALAVIK Palavik on organismi KAITSEREAKTSIOON mingile ärritajale: - viirused, bakterid, nakkused - psüühiline erutus ( 37,2- 37,4 C ) - hormonaalse süsteemi häired ( näit.kilpnäärme probl. ) - immuunsüsteemi häired, (lastel ka pärast vaktsineerimist ) - valkude lagunemise tagajärjel ( ülitugev pingutus, esimene tugev päevitus jm.) Jaotatakse: Madal palavik- 37- 37,5 C Mõõdukas - kuni 39 C Kõrge - üle 39 C · Temperatuuri tõusmise korral toimib organism nii nagu külma ilma korral, ehk nahk muutub vereringe vähenemise tõttu kahvatuks, patsient hakkab külmetama ja värisema ning siis tuleks ta katta soojalt. · Palaviku alanemise faasis on tarvis soojuskadu suurendada ja patsiendil on palav ning ta higistab. Viiruse poolt põhjustatavate haiguste puhul tõuseb palavik äkki kuni 39,5 C ja alaneb 3-4 päeva pärast !!! · ületab 40 ilmnevad ajutegevuse häired, mi...
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tavaliselt on südamekodade ja vatsakeste töö koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline impulss, mis liigub siinussõlmest atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi vatsakestele. Ebanormaalselt kiire südametegevus võib olla põhjustatud erinevatest juhtesüste...
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? ...
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, valgala 289 km². See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku. Jõgi paikneb kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe lähteks olev madal Tõhela järv asub Männikuste külas, Tõstamaa alevikust 9 km loode pool. Enamikus pikkuses voolab jõgi suhteliselt hõreda asustusega ümbruses ja suuremad asulad jõe lähikonnas puuduvad. Jõgi su...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Üldisemat mürkidest..................................................................................................................................................4 Mürkainete kasutamine ............................................................................................................................................ 5 Mürkained ja nende toime organismile ........
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hä...
Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevane...
Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg ma...
SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad...........................................................................................................
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood................................
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEA...
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
Mis teadus on farmakoloogia ja mida see uurib?On teadus farmakonidest uurib ravimite toimet inim-ja loomorganismidele Nimeta ravimite klassifikatsiooni põhimõtted (5)! 1. Farmakoterapeutilised toimed 2. Farmakoloogilised toimed 3. Molekulaarne toime lokalisatsioon ja mehhanism 4. Keemiline iseloom 5. Päritolu Mille alusel ning kuidas jagatakse seedeelunditesse toimivad ained 2.jagatakse sekretsiooni ja motoorikat mõjustavateks aineteks Mis funktsioon on mao limal?kaitsefunktsioon Mis on ravim? Defineeri! Farmakon , mis on ette nähtud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Mis on ravimvorm?Defineeri! ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Originaalravim on:. on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut farmakoni sisaldav ravim, mille tootja on patenteerinu...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi ...
ESMAABI ISESEISEV TÖÖ 1. Mis on Euroopa Ravikindlustuskaart? Euroopa Liidu maades reisides on vaja et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. . Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus. 2. Kes võivad taotleda ravikindlustuskaarti? Kas ka Sinul on selleks õigus? Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kellel on pass või ID-kaart. Lapsele saab kaarti taotleda kuni 19. eluaastani ka lapsevanem või esindaja. Sündinud laps tuleb vanematel haigekassas arvele võtta ja vajadusel saab taotleda lapsele kohe Euroopa ravikindlustuskaarti. Jah ka minul on selleks õigus. 3. Kust ja kuidas saab taotleda Euroopa Ravikindlustuskaarti? Euroopa ravikindlustuskaarti ja sell...
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis ...
annaabi.ee 
