........................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................
Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada elustamisvajadus). Kannatanu seisundi hindamine Kannatanu seisundi hindamisel on kõige kiiremini vaja välja selgitada elustamisvajadus , st teadvuseta kannatanu puhul tuleb selgeks teha, kas ta hingab ja kas ta süda töötab. 4. Kuidas uuritakse teadvust või selle kaotamist? Teadvuse uurimine Kui inimene on kaotanud teadvuse või näib elutu, selgita välja, kas teda saab äratada või mitte. Uuri kannatanut järgmiselt. • Kõneta kannatanut valjult. Kui ta vastab küsimustele, siis on ta teadvusel. • Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa teda õlgadest. Kui ta vastab üksikute sõnadega või
vägivalla tagajärjel. Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma.
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja.
Soe aur/ külm aur/kuum vesi Sürteks/sulavõi Võõrkeha hingamisteedes Tunnused Järsult algav tugev köhahoog Pikenenud vilisev sissehingamine Kannatanu ei saa hingata Nägu muutub kiiresti sinakaks Esmaabi Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehaga ise hakkama. Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, siis proovi Haemlichi võtet. Kannatanu seisab või istub Seisa tema selja taha Pane oma käed ümber kannatanu Pane üks käsi rusikasse ja haara teisega sellest kinni Aseta oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole Tee seda 5 korda järjest
temperatuuridel (külmas vees uppumine-maksimum 45 minutit) pikeneb ja kõrgetel temperatuuridel lüheneb. Ainult kliinilise surma korral on elustamine efektiivne ja bioloogilise surma teket saab edasi lükata. Väldi paanikat ja hinda hädasolija seisundit tagades ka enda ohutus. Teadvuse kontrollimiseks räägi lapsega, näpista või raputa teda kergelt ning kui sellele reageeringut ei järgne siis on ta tedavuse kaotanud. Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist 15 südamemassaazi.
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
· Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI? · Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest · Meditsiinilist abi vajavat kutset tehes räägi võimalikult selgelt ja täpselt - kes vajab abi ABIVAJAJA kohta ütle ta sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ning kirjelda ta seisundit. Kui olid sündmuskohal juba abivajaduse tekkides, siis räägi ka, mis juhtus. Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi
Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3. Tee rõhkside (nii, et see avaldaks survet, kuid ei sulgeks verevarustust) 4. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. 5. Käsi ei tohi pausi ajal eemaldada rinnakult! 6. Kutsu abi 112 Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini Sokk Tunnused: Pulss on kiire (üle 100 löögi/min.). Esmaabi sokkis olevale Nahk on kahvatu, käed higised. inimesele: Kannatanu on kas rahutu või loid. Hingamine sage.
· Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud · Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul · Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse.
1) KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB VIGASTAMATA KAASTÖÖTAJAID VÕI KANNATANUID (süttimise või varingu oht jne.) 2) MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA 3) VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega) KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL 1) Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele teadvuseta inimene küsimustele ei vasta. 2) RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida.
· Lasteaed saadab väljasõidule asendusõpetaja. Kerge vigastus · Anna vajalikku esmaabi. · Informeeri juhtunust lapse vanemaid või hooldajat. · Vajadusel/võimalusel korralda vigastatud lapse transport koju. Raske, üliraske vigastus · Fikseeri olukord ja jaga tegutsemisjuhised kõikidele täiskasvanud saatjatele (esmaabi andmine, abi kutsumine ja informeerimine, tegelemine ülejäänud lastega). · Alusta vajalikku esmaabi andmist. · Helista hädaabinumbril 112 ja tegutse edasi vastavalt nende poolt antud juhtnööridele. · Informeeri toimunust lapse vanemaid või hooldajat ja lasteaia juhtkonda. · Jälgi, et keegi täiskasvanutest oleks pidevalt ülejäänud laste juures. · Vajadusel katkestatakse väljasõit ja korralda laste transport lasteaeda tagasi. Lapse, õpetaja surm · Alusta koheselt elustamist. · Fikseeri olukord ja jaga tegutsemisjuhised kõikidele täiskasvanud saatjatele (abi
Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi. ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on. KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus 1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber
Heimlichi võtet. Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu. Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest. Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 23 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMINE
pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu. Põhitoiduainete allergia: hingamissümptomid, soolehäired kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalud, rahutushood. Nahasümptomid: atoopiline dermatiit, nõgeslööve. Nõgeslööve: nahal eri piirkondades tekivad ja kaovad erineva suuruse ja kujuga sügelevad kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad:
TKKV õigused plakatid EA andmise ja viiside kohta. EA vahendite hulgas ei ole ravimeid. 1. Nõuda tööandjalt TTH nõuete rakendamist ja töötajatele isikukaitsevahendeid. Kertu AV11 4 1. Elustamine alustada kohe, kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga. võõrkehi. Lahasta ja vii kannatanu haiglasse. Kui lahast pole, seotakse käsi keha külge, jalg teise jala külge. - Ava hingamisteed, kalluta kannatanud pea taha ja tõsta alalõug ülesse. - Aseta käed kannatanu rinnakorvi keskele. Alusta kompressiooni e surumist. Suru nina
Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt; - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid; - ära katkesta kõnet ilma loata; - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, - kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III).
Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine, mis aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. 2002. aastast rakendunud rinnavähi sõeluuringu tulemusena on oluliselt kasvanud rinnavähi varajases staadiumis avastamine. ·Vigastused ja mürgistused Vigastussurmad vähendavad Eesti meeste keskmise eluea statistilist näitajat umbes kolme aasta võrra. Noortel on vigastused ja mürgistused peamiseks surmapõhjuseks, moodustades ligi 2/3 kõigist surmapõhjustest. Vigastuste teket soodustab ühelt poolt ohtlik füüsiline keskkond (töötingimused, laste mänguväljakud, maanteed) ja ebapiisav turvalisus inimest ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas (vaesus, inimeste-
...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................
vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid) mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum” mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt toimub ventilatsioon, perfusioon; hindame CO2, O2 sisaldust astrupis 1 O2 maskide erinevused Ninakanüül – patsiendi poolt saadav O2 kontsentratsioon varieerub sõltuvalt O2pealevoolust. Enim kasutatav
.................148 Elektriõnnetused ..............................................................................................149 Kuumarabandus ja kuumakurnatus .............................................................149 Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150 Ninaverejooks ...................................................................................................150 Mürgistused ......................................................................................................150 10. Massihävitusrelvad .............................................................................. 153 Tuumarelv ..........................................................................................................154 Tuumarelva kahjustavad mõjud ...................................................................156 Biorelv ....................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
Liikumine, kehaasend, termoregulat- Lihassüsteem Lihased, kõõlused sioon Gaaside vahetus vere ja väliskeskkon- Hingamissüsteem Kopsud, hingamisteed na vahel, pH regulatsioon Toitainete, laguproduktide, gaaside ja Südame-vereringe Süda, veresooned, veri hormoonide transport kehas, kaitse- süsteem
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust. Antud osa harud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Aju üheks peamiseks tööks on see, et ta loob endas ümbritsevast maailmast virtuaalse koopia, mis ongi oma olemuselt seotud teadvuse tekkimisega. Näiteks unenägude kogemused on kui aju loodud virtuaalreaalsused. Selleks, et seda teha, peab aju suutma informatsiooni kokku sõlmima, sest ajus on info ,,laiali killustatud". Näiteks objekti kuju, suuruse ja värviga tegelevad aju erinevad piirkonnad. Seda,
Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
