Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esitlus digitehnoloogias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2017, retsept, supp, suppi, esmalt, hakkliha, kartulit, porgandit, sibul, olemasolul, taldrik, kaaslasele400 g kalkuni rinnafileed või kanafileed (võid 1 sl sidrunimahla 1 dl majoneesi 1,5 tl karrimaitseainet 2 sl võid kasutada ka linnuhakkliha) 1 väike küüslauguküüs 1/8–1/4 tl jahvatatud tšillipipart 8 dl aedvilja- või kanapuljongit 1 sibul 1 sl oliiviõli soola-pipart 10 tilka Worcesteri kastet soovi korral 3 oksakest värsket koriandrit 2 küüslauguküünt
MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPTID
Supp on üldiselt soe soolane vedel toit. Seda valmistatakse tavaliselt koostisosi (liha, köögiviljad vm) vedelikus keetes. Leidub ka külmi või magusaid suppe. Hoolimata sellest, kas üritad kaalus alla võtta või lihtsalt oma tervist parandada, on supp selleks kõige käepärasem vahend hõlbus valmistada, täidab hästi kõhtu ega sisalada liiga palju kaloreid. Supp ei ole kunagi üksluine, See võib olla tummine või vedel, püreestatud või tükiline või kahe eelmainitud kombinatsioon. Kui soovid kaalus alla võtta on supp selleks ideaalne vahend, kuna see vähendab varjatud veepeetust, kontrollib söögiisu, stimuleerib ainevahetust ning kiirendab rasvade
SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.Itaalia köök...............................................................................................4-6 1.1.Itaalia õhtusöök......................................................................................7 2.Retseptid 2.1.Kiire pastasalat......................................................................................8 2.2.Minestrone supp....................................................................................9 2.3.Jänes punases veinis............................................................................10 KOKKUVÕTE............................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................12 SISSEJUHATUS Itaaliast üldiselt rääkides, peab mainima muidugi nende köögikultuuri. Täiesti vapustav.
Idee Kellele : meie pakume toitu koolis õppivatele, kes on vanuses 16-40. Lisaks nendele käivad seal veel inimesed, kes töötavad või elavad seal läheduses. Miks: selleks et toita inimesi. Selleks et kogemusi saada. Selleks et harjutada. Selleks et eksami läbi saada ja et saaks järgmine aasta edasi õppida. Selleks et pakkuda teistsugust toitu. Mida: Chilli con carnet/ keedetud riisi- Meeldivalt terav ja tomatiline hakkliha roog. Hiina kapsa- kurgisalatit- Roheline ja värske, meeldivalt suvine salat. Lõhesuppi- Mõnusalt koorene, vitamiini rohke lõhesupp. Kihilist heeringasalatit- kergelt sinepiline, kihiline salat Seenesalatit- Mõnusa metsa tundega, kevadine seenesalat. Kartuli-lillkapsa vormi- Vitamiini ja värvirohke tervislik vorm. Astelpajukissell kohupiimavahuga- meeldiva koosluse ja maitsega suviselt värskendav magustoit.
rulli ja süüa sõrmede vahelt. Kindlasti aga sõltub söömisviis ka söögikoha tasemest, mistõttu võõramaasel on mõistlik võtta eeskuju kohalike käitumisest. Järgmine käik on esimene pearoog ehl primo piatto, milleks kõige sagedamini on hästi kõhtu täitev pastaroog. Pasta tähendab taignast tehtud, kusjuures taigen tehakse alati kõvanisust. Pastaroogi süüakse tänapäeval kahvliga, spagettide puhul tuukse lauale lisaks ka lusikas. Pearoa kohta võib mõnikord täita ka supp. Teine pearoog ehk secondo piatto on enamasti üsna kasin ja koosneb vähesest lihast, kalast või linnulihast ilma lisanditeta. 6 Retseptid Kiire pastasalat Mis meil vaja on? 2 dl Rainbow pastat 1 sl õli 200 g salaami vorsti 1 punane paprika pool pikka kurki 200 g herneid Kaste: 100 g 10% hapukoort 3 sl majoneesi 0,5 tl soola veidi suhkrut veidi rohelist sibulat Retsept
sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. köögi iseloomulikuks jooneks on laialdane juurviljade (kartul, sibul, kaunoad, spinat, mitmesugused kapsad, tomatid, baklazaanid, seller, petersell, lehtsalat) kasutamine. populaarsed on vitamiinirikkad spargel, artisokid, porrulauk. juustusid kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamiseks. juustu pakutakse alati ka enne magusroogasid. kasutatakse palju kitsepiimajuustu. iseloomulik on veini, konjaki ja likööri kasutamine toidu valmistamise protsessis. reeglina vein keedetakse, ja selle tulemusena annavad nad toidule omapärase maitse ning lõhna.
Roogade valimise juures mõtle sellele, millega või kuidas muuta roog värvilisemaks ja seeläbi ka isuäratavamaks Kasuta julgesti Praktilise kulinaaria õpikut, erinevaid retseptiraamatuid, õpetajaid, oma konspekte 8 KALKULATSIOONIKAART JUHEND KALKULATSIOONI KAARDI JUURDE Otsi sobiv retsept, vajadusel kohanda seda Mõtle sellele, et inimene suudab ära süüa korraga 600- 700 gr toitu, seega oleks mõistlik arvestada eelroale 100- 150 gr, pearoale u 400gr, järelroale100- 150gr Sul on vaja toit valmistada kahele inimesele, jälgi seda retsepti vormistamise juures Reeglina on retseptid raamatutes mõeldud neljale Kokkuleppeliselt on retseptiraamatutes netokogused Kaalud peaksid olema 0 või 5 lõpulised (0,015; 0,020 kg)
paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. · Lihast on esirinnas veiseliha, vasikaliha, sealiha ja lambaliha. Kasutatakse kanaliha, hane, parte ja kalkuneid, metslinde, võimalusel hirvi ja jäneseid. · Kala kasutatakse värskelt, soolatult, suitsutatult. Lõhe, heeringas, jõevähk ja kaaviar tuuralt on delikatessid. Mune
Teenindusosakond Talis Kõiv KOKK KUTSEEKSAM Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2009 2 SISUKORD: 1.MENÜÜ...................................................................................................................................4 2.KALKULATSIOONIKAARDID............................................................................................5 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega........................................ 5 2.2 Mozzarellaga täidetud ja paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega....7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADMED, TÖÖVAHENDID JA SERVEERIMISVAHENDID...........................
veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega.
2 praktiliselt. Töö käigus on vaja leida vajalikud seadmed, koos põhjendustega. Leida lahendused ruumide ja tööpindade hulgale ja vajalikud seadmed paigutada ruumide vahel. Lisaks leida kogu köögi summaarne elektritarbimine. ANDMED Tüüp: asutuse sisene söökla Sööjaid: 200 inimest Söögiaeg: 11.00 – 13.00 Tooraine: juurvili koorimata, liha väikesetükiline Menüü: toorsalat, 2 suppi, 3 praadi, magustoit ISEPÜSTITATUD ÜLESANNE Püstitasin iseendale ülesande, mille käigus jagan ära, kui palju teatud sööki tuleks valmistada. Lisaks on juurde märgitud ka kogused. Supi portsjon on 300 gramm, prae portsjon 550 g, taimetoidu portsjon 490 grammi ja magustoit 200g. Sööjate arvud on jaotatud nii, et osad söövad kolme käigulist lõunat, osad 2 käigulist ja osad söövad 1 käigulist lõunat. 1.supp – 50 inimest, 2.supp – 50 inimest 1. praad – 50 inimest, 2
1. Supipuljongid (Kasutatakse erinevate suppide valmistamiseks) 2. Konsomeed ehk selged puljongid (Kasutatakse iseseisva eelroana, Lisandik pannkoogid, pirukad, soojad võileivad) 3. Kontsentreeritud e. Kokku keedetud e. Redutseeritud puljongid (fondid) Kasutatakse kastmete jm. Maitsetamiseks 4. Puljongikuubikud, puljongipulbrid 5. Prantsuse puljong vesi KÖÖGIVILJAPULJONGID · Porgand, kapsas, pastinaak, selleri- ja petersellijuuri, kaalikas, naeris, peet, sibul, porru · Valmistamine o Pese, koori, tükelda köögiviljad o Külma vette, kiiresti keema, riisu vaht o 10 15 min. Enne valmimist maitseained o Kurna, vajadusel jahuta kiiresti LIHAPULJONGID · Veise-, vasika-, sea-, linnu-, ulukilihast ja kontidest · Valmistamine o Külma vette, kiiresti keema o Riisu vaht o Edasi keeda madalal temperatuuril (tasasel tulel)
Kastmeks pakume sidruni-karri kastet, mis on huvitava ning meeldivalt hapuka varjundiga. Kastet pakume ka oma taimetoidu juurde, milleks on kaalikavorm kartuliga. Kaalika- kartuli vormi kasuks otsustasime just seetõttu, kuna kaalika toite ei pakuta just kuigi tihti koolis ja vorm on magus-soolaselt hea maitsega. Supiks otsustasime valmistada tomatipüree supi, ka seda pole kuigi tihti märganud kooli menüüs ja see supp maitseb suurepäraselt. Supile annab peenemaitselise varjundi sinna lisatud värske basiilik. Selleks, et tuua meie menüüsse väheke eesti köögile omast maitset, valmistame magustoiduks kamavahu, millele lisame juurde maitseid elavdava maasika toormoosi. Esimeseks segatud salatiks valisime tuunikala salati köögiviljadega. Tegu on kevadiselt kerge salatiga ning selle salatiga on ka kala valdkond meie menüüs esindatud.
ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3-4 tundi). Enne keemise lõppu lisatakse maitseained sool, sibul, vürtsid. Liha tõstetakse leemest välja, tükeldatakse. Keeduleem kurnatakse, lastakse koos tükeldatud lihaga uuesti korraks keema tõusta, kallatakse vormidesse jahtuma. 3 ). Kiluvõileib on 20. sajandi Eesti köögi traditsiooniline suupiste. Tavaliselt kasutatakse selle valmistamiseks musta leiva viilusid, millele määritakse või (või munavõie) ning asetatakse vürtsikilu filee(d), soovi korral ka keedumuna viile, majoneesi, maitserohelist jm. 4 )
Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid,
kuldne. VIHJE: Koogitaina sees suhkrut ei ole, kogu magusus tuleb täidises olevatest õuntest ja neile maitse järgi lisatud suhkrust. Fotol olev kook on tehtud paradisiiõuntest -- seepärast on see nii ahvatlevalt punane! Hollandi Õunakook Tainas: 300 g nisujahu (5 dl) 200 g külma võid 125 g suhkrut (1,5 dl) noaotsatäis soola 1 muna Täidis: 3-4 suurt haput õuna 100 g suhkrut 30 g heledaid rosinaid 30 g tumedaid rosinaid 1 tl jahvatatud kaneeli 2 sl riivsaia Valmista esmalt tainas. Sega jahu ja sool, lisa suhkur ning haki juurde või. Lisa lahtiklopitud muna (jäta umbes 1 sl munasegu koogi määrimiseks). Sõtku tainas ruttu ühtlaseks ja pane külmikusse. Valmista täidis. Koori õunad, eemalda südamik ja tükelda. Loputa rosinad. Sega õunad, rosinad, suhkur ja kaneel. Määri 24 cm lahtikäiv koogivorm võiga. Rulli 2/3 tainast õhukeseks ja vooderda sellega koogivormi põhi ja servad. Puista peale riivsai, kata õuna-rosinaseguga.
Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi Islandi köök lambaliha, toorjuust, kala, süüakse merelinde ja nende mune, soolatatud lambavorst, hapendatud hailiha
6. Loetle, milliseid maitsetaimi tunned? Basiilik, tüümian jne. 7. Mis on maitsesoolad? Too näiteid. On maitseainete segud sooaga. Nt: pitsamaitseaine, karri, kalamaitseaine jne. 8. Kuidas maitseaineid säilitatakse? Jahedas kuivas suletud kapis. 9. Millal toitu maitsestatakse? Lisatakse toidule, kas enne kuumtöötlemist, selle ajal või järel. 10. Milliste maitseainetega maitsestatakse lihatoite? Aed-liivatee, majoraan, piprarohi, lavendel, köömned, sibul jne. 11. Milliste maitseainetega maitsestatakse magusaid toite? Kaneel, vanill, nelk, aniis, piparmünt, meliss, tsitrusviljade koore, alkohoolsed joogid. 12. Kuidas toite maitsetatakse? Enne kuumtöötlemist , selle ajal või kuumtöötlemise järel. 4. PULJONGID JA SUPID. 1. Kuidas suppe liigitatakse? · Keetmiseks tarvitatud vedeliku järgi · Valmistamise tehnoloogia järgi · Serveerimise temp. Järgi · Põhimaitset andva toiduaine järgi 2
vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked, millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada, lisada tükeldatud sibul, passeerida klaasjaseks. Lisada punane vein ja kuum vesi, et liha oleks ½ vedelikus. Liha hautada nõrgas kuumuses, suletud nõus (1,5-2 tundi). Praetud veiseliha Veiseliha, sinep, pipar Valmistamine: 1. Veiselihast lõigata 2-3mm paksused viilud. 2. Viilud tampida haamriga peenemaks. 3. Määrida sinepiga ja maitsestada pipraga. Praadida mõlemalt poolt. Hautatud veiseliha Veiseliha, õli, sibul, porgand, kontsentreeritud tomatipasta, lihapuljong, sool, must pipar
Ploomid (4 keskmist) Kuivatatud ploomid (4 keskmist) Rosinad (4 spl ) Mandariin (2 keskmist) Päevalilleseemned (1 spl) Seesamiseemned (1 spl) Kõrvitsaseemned ( 1 spl) Mandlid (10 tk) Avokaado (1/8) Pähkel (15 tk) Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener LÕUNA-/ÕHTUSÖÖK Kana-aedviljavokk 350g kanafileed, tükelda 2 porgandit 1 suurem paprika ½ brokoli, õisikutena ½ lillkapsast, õisikutena 1 väike suvikõrvits Väike tšilli kaun (1-2 cm tükk) 2 küüslauguküünt Praadimisel palmi-/kookosrasva või võid Meresool, pipar Serveerimiseks salatilehed Joogiks: tomatimahl Valmistamine: haki tšilli, ja küüslauk väikesteks tükkideks. Kuumuta kana pannil kaane all rasvas ja lisa tšilli ja küüslauk. Pruunista kergelt ja eemalda pannilt. Lisa rasvainet ja pane pannile kõigepealt porgandi- ja selleriribad, sega
Talvel oli vaid kaks kindlat söömaaega. Vajadusel pakuti vahepeal ka oodet, vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti hommikuti enne tööleminekut linnupetet, hammustati mõni suutäis leiba. Vanasti usuti, et kui hommikul tühja kõhuga lindu nähakse või kuuldakse, siis see võib tuua surma, haigusi, vigastusi, pahandusi või muud õnnetust. [] Päeva peamist, õhtusööki ei keedetud igal õhtul, vaid 1-3 korda nädalas. Selleks oli siis supp või puder. Leibagi küpsetati suurem kogus korra nädalas või harvemgi. Eriti kiireks ajaks küpsetati lausa mitme nädala varu ette. Siis kulus ka seisnud tahket leiba vähem. Värsket pehmet leiba sai ainult pühade ja pidude ajal. [] Kindlaks oli kujunenud ka päevane peatoidu rütmiline vaheldumine, mis paikkonniti kõrvalekalletega oli üle Eesti üsna ühetaoline. Kahel päeval nädalas, tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti putru
2.1 Menüü Arvesse võttes kui tähtsat rolli toit mängib Hiina kultuuris, ei ole üllatav, et hiinlastel on välja kujunenud tugevad tradtsioonid toidu väärtustamisel. Üldtuntud tõde Lääne kultuuris on meile õpetanud, et traditsiooniline toidukordade järjestus on eelroog, põhiroog ja magustoit. Hiinlastel lähenevad toidu pakkumisel täiesti teistest tõdedest. Toidukord võib küll alata supiga, kuid seda võib ka pakkuda samaaegselt põhiroaga. Suppi loetakse rohkem joogiks, kui söögiks ja on tihti ainukeseks vedelikus mida söögikorra juurde tarvitatakse, ka suppi süüakse pulkadega, leem juuakse peale. Põhiroad on valmistatud alati suupärasteks kogusteks ja neid tuukase lauda korraga ja palju. Reegel on see, et igaüks võtab endale oma kohataldriku peale ise, tihti ei kaeta isegi serveerimislusikat, vaid igaüks tõstab endale pulkadega (chopsticks).
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse säilitamiseks) Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks
võib hoida ka +2-+6C juures. Külmutatud liha säilitamistemperatuur on -18C. Külmutamine ja seejärel sulatamine halvendavad paratamatult liha kvaliteeti, mistõttu tasub seda pigem vältida. Samas on külmutamine hea moodus liha pikemat aega säilitada. Liha külmutamisega viiakse temperatuur liha sisemuses -18C-ni. Nii külmas keskkonnas ei arene enamik mikroorganisme ja liha säilib pikemat aega. Liiga liigselt pikal säilitamisel rääsub esmalt rasvkude ja siis muutub kogu liha toidukõlbmatuks - seega tuleb ka külmutatud liha puhul järgida säilivusaega. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks. Parim temperatuur selleks on 0-+2C. Liha võib sulatada ka tavalises toatemperatuuril või külmkapis, millest eelistada tasub viimast. Külmkapis +6C juures säilitab liha rohkem mahlu kui kiirsulatuse puhul. Sel juhul tuleks arvestada sulamisajaks umbes 6 tundi 500 g liha kohta,
aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. MUISTSED KOMBED Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma perele hoopiski jätku leivale
(Jääb tukkuma) Nõid: Hee, tegin ainult nalja. Pean sulle midagi tasuks andma, kuna sa nii viisakas oled. Kannata veidi, tahan sulle sellise supikese keeta, mis sul eluaeg meeles seisab. (Helistab kellukest) Taimed siia jalamaid! Supijuured, te lollpead! Keeda keeda - katlakene, liigu liigu leemekene, podise podise potikene. Nii, nüüd on supikene valmis. Hakka sööma, poiss, supp on valmis. (valab kaussi) Jakob: Kus ma olen? Nõid: Hakka nüüd sööma. Jakob: Aitäh! Nõid: Söö, söö, siis on sul kõik, mis sulle minu juures meeldis. Ning osavaks kokaks pead sa saama, aga taime ei pea sa kunagi leidma. Ja orjama pead sa mind! Orjama! Niki ja Naki süütavad viiruki. Nõid käib sellega ümber poisi. III VAATUS Jakob (ärkab, aevastab
piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatooted Teraviljatoodete grupist on soovitav süüa 8-13 portsjonid, kusjuures rukkileiba peaks olema pool 4 portsjonid, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eeslase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi) ja mikrotoitained (mineraalained ja vitamiinid). Parim on rukki täistera- ja lihtjahust leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid (fosfor, magneesium, raud, tsink) ja seemnekestad (kliid) koos nende külge jäänud idu- ja toiteosakestega ning ka suure osa vitamiinide ja mineraalainetega.
Muud diabeedivormid on LADA (latent autoimmune diabeet in adults), MODY (maturity-onset diabeet in the young), sekundaarne diabeet, mitokondriaalne diabeet ja neonataalne diabeet. . ( www.diabetes.ee) Kuidas diabeet diagnoositakse? Diabeet diagnoositakse kas tühja kõhu veresuhkru, suhkrukoormus- või HbA1c- testiga. Enne tühja kõhu veresuhkru ja suhkrukoormustesti peab olema 12 tundi söömata. Suhkrukoormustesti (GTT) puhul tehakse esmalt vereanalüüs, nn. tühja kõhu veresuhkru näit, pärast seda juuakse suhkrut sisaldavat jooki ja veresuhkrut mõõdetakse uuesti 2 tunni möödudes. HbA1c (nn keskmise suhkru analüüs), mida mõõdetakse samuti vereanalüüsiga, ei eelda eelnevalt söömatust. Alljärgnevas tabelis 1 on toodud vere suhkrunäitajate viitelised normid. Nõrgenenud glükoositaluvus ja suurenenud glükoosi emissioon on diabeedi eelastmed.
Tomat või midagi muud söö palju tahad Kanafilee toorelt kaalutud 50 käelaba sõrmedeosa Pruun riis, Bosto, keedetud 120 6 spl kuhjaga Seesamiseemned 5 1 spl Oliiviõli 15 2-3 spl 4.variant Kartuli-hakklihapada/kartuli-hakkliha supp Kurk söö palju tahad Küüslauk söö palju tahad Delikatesshakkliha toorelt kaalutud 60 2 spl kuhjaga Kartul 175 1 suurem Sibul söö palju tahad Hapukoor, 20% 10 1 tl
000 0.000 0.000 8 roheline jahvatatud pipar 0.000 0.000 0.000 9 muskaatpähkel 0.000 0.000 0.000 värske maitseroheline 10 (petersell, murulauk) kg 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.315 0.630 Mise en place: 1. Pese ja tükelda lillkapsas väiksemateks õisikuteks. 2. Puhasta sibul ja tükelda kuubikuteks. Valmistamine 1. Kuumuta sibul ja lillkapsas võiga keskmisel kuumusel umbes 5 minutit. 2. Lisa nisujahu ja kuumuta kergelt läbi. 3. Lisa soojendatud vesi, sool, sega hoolikalt. 4. Keeda tasasel tulel, pidevalt segades, kuni lillkapsas on pehme. 5. Püreeri kuumakindlas blenderis kuumalt, et kreem jääks hästi siidine. 6. Vala supp uuesti potti, lisa rõõsk koor ja kuumuta keemiseni. 7. Maitsesta muskaadi ja pipraga. Serveerimine: 1. Temperatuuril 65 °C 2
Roakäigud grupeeritakse: eelroogadeks, pearoogadeks ja järelroogadeks ning neid pakutakse alljärgnevas järjekorras: Külm eelroog – külmad suupisted kalast, lihast köögiviljadest, seentest, munadest ning salatid, võileivad, pirukad, küpsetised; Kuum eelroog – soojad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest, munadest ning soojad salatid, võileivad, pirukad ja küpsetised; Supp või puljong – selged puljongid lisanditega, püree- ja kreemsupid, köögiviljasupid; Külm või kuum kalaroog – külmad või kuumad kalasuupisted; Pearoog – liharoog lisanditega; Kuum vaheroog – kuumad suupisted kalast, lihast, köögiviljadest, seentest; Aedviljaroog – kuumad suupisted köögiviljadest; Kuum järelroog – soojad magustoidud; Külm järelroog – tarretised, kreemid, pooljäätised;
annaabi.ee 
