Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, demokraat, hitler, majanduskriis, versailles, rahvasteliit, rahuleping, kunst, riigipea, armee, tsehhoslovakkia, maailmasõda, roosevelt, parlament, soovisid, peaminister, arvas, kommunism, kriisis, sakslased, hispaania, etioopia, erakonnad, liberalism, ümberkorraldusi, alasi, keisririik, kodusõda, maksud, tööpuudus, liberaalidAjaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4
2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa 1) Territoriaalsed muudatused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ..
Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid:
Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. 1. maailmasõja algus ja Saksamaa sõjaplaani (Marnei ja Tannenbergi lahingud) realiseerimine 1914. aastal, sõja mõju Eestile. Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku
Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit.
Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle
· TULI TASUDA SÕJAS TEKITATUD KAHJUD NING TEMA KULUL PIDI TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Inglismaa plaanid olid Prantsuse vägede toetamine rahaliselt ja maksimaalselt 70 000 mehe saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04
aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul.
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad
2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas Itaalia ühinemine – 1882. a
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks,
Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja
2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada
väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda vaatamata olemasolevatele kodanikuvabadustele. Tavaliseks muutusid streigid, töölismiitingud ja piketid, kokkupõrked politseiga. Sufrazetid asusid aktiivsemalt tegutsema, nende peamiseks nõudmiseks oli naistele valimisõiguste andmine. SAKSAMAA. 20. saj alguse Saksamaad iseloomustavad sõnad progress ja edu kõikides eluvaldkondades. Haridussüsteemi kopeeriti nii idas kui läänes, monarh, armee ja riigiaparaat olid autoriteetsed kõigi elanikkonnakihtide seas. Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt
kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): Peep Reimer 1
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused
GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel Austria-Ungari- tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu (lisaks Saksamaa toetus) Positsioonisõda ja tähtsamad lahingud Positsioonisõda- kaeviku sõda, kus tegevus toimub samas kohal pikemat aega Marne'i lahing- 5.-6. Sept 1914, milles inglaste poolt toetatud prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikusse, algas positsioonisõda. Lääneridel muutusteta. Ypres'i lahing- 22.aprill 1915, saksa väed kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased suutsid Sks tagasi lüüa. Palju vigastatuid, surnuid Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide
Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks.
liitusid SerbiaHorvaatiaSloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. 2. Pariisi rahukonverents ja Versaiiles'i rahuleping. tähtsamad sätted Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa
annaabi.ee 
