traditsioonilised. Paljusid laule lauldi ühe viisiga, see aitas laule paremini meelde jätta. Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA! Riimiline rahvalaul 18 saj. kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim ja värsside rühmitamine salmideks. Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. oKUULA! MUINASJUTT Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. Sageli ei olnud muinasjutud mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjuttude tunnused:
klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk, Nõiutud krevett ja Kuldkalake)...........................7 2.1. Sarnasused.............................................................
Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Folkloor Rahvajutud Lühivormid koosnevad : Rahvalaulud koosnevad : Muinasjutud koosnevad : Kõnekäänud Muistendid 1) regivärsiline rahvalaul Mõistatused Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid Rahvalaulud Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 järku: a) a) vanem ehk regivärsiline rahvalaul, kujunes välja
Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”; 1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”; 1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8
vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku, peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald
Tähtsamad esindajad kirjanduses - Voltaire (1694-1778), Jean-Jacques Rousseau (17121778), Charles de Montesquieu (1689 1755) Romantismi üldiseloomustus - 18. sajandi lõpp ja 19. Sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi - valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine. Üleminek mõlemas suunas on väga ähmane. Saab alguse vastuseisust klassitsismi vormirangusele ja valgustuse mõistuspärasusele. Ka umbusk kodanliku progressi suhtes.. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu. Mitmed autorid pöörduvad keskaja ja renessanssi poole, keskseks huviobjektiks saab
Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud.................................................................................................6 1.2. Ökoloogia ja käitumisökoloogia ning nende poolt kirjeldatavad tunnused loomadel. .7 1.2.1. Ökoloogia ja käitumisökoloogia olemus................................................................7 1.2.2. Välimäärajas kirjeldatavad andmed.......................................................................8 2. Metoodika....................................................
Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel.
*polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'',
folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. muinasjutuvajadusest väikelapseeas. · biblioteraapiline mõju lapsele
kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22
kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22
mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on... - lastele mõeldud teosed - täiskasvanute kirjandusest kohandatud tekstid - laste poolt tegelikult loetavad tekstid (õpik, aabits, aine kirjandus jne) - laste endi loodud tekstid (omalooming) - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes - kõik, mida lapsed loevad Lasteraamat annab mingisuguse vundamendi või paneb nurgakivi lapse tulevikule. Lasteraamatuid võib jagada: - muinasjutud (rahva- ja autoriseeritud) - fantaasiakirjandus - realistlikkirjandus - teaduskirjandus Lastekirjanduse juured pärinevad rahvaluulest. Lastekirjanduse piirjooned: - kuulub ilukirjanduse ja esteetika valdkonda - kuulub mitteilukirjanduse ja esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda - oluline tunnus, mis eristab lastekirjandust täiskasvanute kirjandusest: see kuulub väga selgelt kahte erinevasse süsteemi samaaegselt – kirjanduslikku ja pedagoogilisse
Rahvamuinasjutt Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Kunstmuinasjutt - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen)
* Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on. * Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on) * Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse 18. A. Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. “Mio, mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren
......................................................................................................................................9 Eno Raud..............................................................................................................................................12 R. Kipling.............................................................................................................................................15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud........................................................16 J.Kunder..............................................................................................................................................16 Heljo Mänd...........................................................................................................................................17 Andrus Kivirähk........................................................................................................................
sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud
sugulasrahvaste uurijad Johann Wiedemann, see selts aitas Kreutswaldil „Kalevipoega“ avaldada . • 1894 lood Etnograafia muuseum loojaks Oskar Kallas. • 1909 Tartus Eestirahva muuseum. • 1870 loodi „Eesti Üliõpilaste Selts“ kogusid materjali , esemeid, rahvaviise. Soome- Ugri rahvad Rahvajutud • Muinasjutt on väljamõeldis ehk vabafantaasia vili, mida jutustatakse huvi ja kaasaelamis rõõmu rahuldamiseks. • Muinasjutud on valdavas enamuses rahvusvahelised ehk laenatud • Eestit on peetud leviku lõpp punktiks, edasi siit ei ole levinud, kuid on saabunud nii läänest kui idast. • Muinasjutuga tegi algust Soome folklorist Anti Aarne • Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline
,,Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse." (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). ,,See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis." Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P
„Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse.” (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). „See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis.” Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5
ja ennast paremini mõista. Ilukirjanduslikud tekstid on näiteks romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus. ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. ilus esteetika põhikategooria üleva, traagilise ja koomilise kõrval. Ilus kutsub inimeses esile positiivse suhtumise. Ilusa tajumisega kaasneb esteetiline nauding. Ilusa mõiste on ajas muutuv: igal ajajärgul on oma iluideaal. Ilusa vastandnähtus on inetu. imemuinasjutt vt muinasjutt. impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid
oht, et kuna igale lapsele on oma fantaasiamaailm kõige armsam, võib teise laste fantaasiamängude kirjeldus neist mööda minna. (Müürsepp, Väljataga 1995: 85). Kõigi niisuguste kogu-perega-lastele kirjutatud raamatute ja laste endi loomingu kohta kehtib üldistusena, et sellistest asjadest on rõõm eelkõige tegijail endil mitte lugejal. 15 Lapsed ei hinda teiste laste kirjutatud jutte ja luuletusi ega joonistatud pilte eriti kõrgelt. (Urmet 2007: 585). Seetõttu vaimustab ka Sauteri lastepärane loogika pigem täiskasvanuid. Laste seas on väga nõutud realistlikud jutustused, mis pakuksid samastumisvõimalust reaalse elu situatsioonides. Parimaks teoseks selles vallas pean Sass Henno jutustust ,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma
möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebasse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku.
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest.
August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud."
Lohusuu eestlasest köstri poeg, töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, töötas Äksi pastorina. Pastorina järgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis hukka pietismi, taotles rahva haridustaseme tõstmist, sisukama kirjavara soetamist, kõnekeelt arvestava,a kirjakeele loomist, tõi kasutusse õ-tähe, rikastas keelt laen- ja uudissõnadega. 1795. aastal koostas esimese eestikeelse aabitsa ,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele", leidub ka ilmalikke jutte. Koolide jaoks koostas veel 1821. aastal ,,Luggemisse lehhed" ja matemaatikaraamatu 1823. aastal, koolmeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid ning sakslastele eestikeelsete esseede kogumiku. Omas ajas oli kaalukas Masingu rahvaraamat ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818) - eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Kultuurilooliselt on oluline Masingu ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825), vähese
Sai kriitika osaliseks, kuid leidis ka palju tunnustust. Pilet number 4 Saaremaalt pärit kirjaanike Peeter Süda Kärla pastor. ,,Väike vanavaranduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Oda lätsi allikad. Ookivi. Jakob Mändmets realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karu jäve piirkonda. ,,Küla"(1919), ,,Isa talus." Johannes Haavik tõlkis väga palju. E.A.Poe Õudus jutte. Ilukirjandusliku teose ,,Ruth" August Mälk Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. ,,Pidali tõbi" e leetra. Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra.(1938(9)), ,,Vatku tõbila," Peateos ,,Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 ndatel. ,,Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul Muhust pärit
ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi jms. Moraalsusele kutsuv, levitab religioosseid ideid, astub välja uskmatute vastu, manitseb oma olukorraga rahul olema. Valmid (54), jutud (35), mõistatused Helle grammatikast (124), vähemal määral toetub piiblile. Rahvakirjandusele iseloomulik: praktilised nõuanded küsimus-vastus kujul: mesilastepidamine, loomade ravitsemine. Valmid: lõukoer (võim, jõupoliitika), rebane (kavalus), harakas (lobisemine). Nende kaudu tutvus lugeja juba rahvaraamatu süžeega. Jutud: kodanlik ekeskkond kaubareiside, perekonnaeluga jne. Eri tegelased: Vana-Rooma gladiaatorid, keskaegsed nõiaprotsessid jne, aga ka külajutud. Pastorlikust vaimust läbiimbunud õpetlikkus: mõistab hukka pahed, veidi toetab kehtivat kurnamiskorda. Eeskuju on jumalakartlik, kaalutlev inimene. Jumal on olemuselt hea, aga inimene ei taipa jumalaarmu mõtet
laadi. Tegevustik toimub piiramise 10. aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega. Kõigest sellest räägitakse 15 700 värsis, mis on liigendatud 24 lauluks. Eepos loodud u. 8 saj. e. Kr Homerose poolt. Odüssekas: Samuti vaid 40 päeva otseselt hõlmav sündmustik, aga annab 12 000 värsis ülevaate Ithaka kavala kuninga Odysseuse koduteest pärast Trooja sõda. Sündmustik algab tegevuse keskelt ning eelnevaist sündmustest räägib Odysseus hiljem ise. Eepos algab ülevaatega kreeka kangelaste käekäigust pärast Trooja vallutamist. Edasi keskendub lugu Odysseusele, kelle kodutee on kestnud juba 10 aastat. Rännumees jõuab nende päevade jooksul koju ning karistab oma kodu rüvetajaid ning nime pilkajaid
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu. Rannatriloogia: ülesehituselt lihtsad, sündmustik suures osas etteaimatav, keel rahvapärane, sageli kasutatud murret, positiivne, igal inimesel on koht päikese all, oma hea sadam. 1935 "Õitsev meri" rannaküla traditsiooniline maailm ja põhilised tegelastüübid kõige ilmekamad 1937 "Taeva palge all" Tuisu kustas ei tea, mida elus teha, kuid kui vend Tui sureb, abiellub ta venna naise Tooniga 1842 " Hea sadam" mina-vormis, Juuljus ja koht elus, saab alevale, kuid viimasel hetkel jääb kodukülla. Kipri Taavi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
