Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus - sarnased materjalid

enno, ridala, igatsus, luuletuse, rele, rand, ndavate, masendav, lugedes, omaette, tunned, pevad, paigutus, laulus, lane, luuletustes, haruldane, reed, villem, tunnustama, ksinda, kodumaad, unen
thumbnail
5
doc

Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala

Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja.

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala

Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ernst Enno ja Villem G. Ridala lüürikavõrdlus

Ernst Enno ja Villem G.Ridala lüürikavõrdlus. Ernst Enno- lüürika on soe ja tundeküllane, igatuslik ning inimhinge sügavustesse püüdlev. Ernst Enno luules on palju sümbolismi, rahva- ja luulevorme, mis seotud hea kõlaga. Tema poeesiast võib välja lugeda rohkesti erinevaid sõnumeid. Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees... E.Enno luule meeleolud on tihti varieeruvad ,loovad kohati isegi tugevama looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Villem Grünthal-Ridala ja Enrst Enno

1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Ridala on eesti luules omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. Ridala oli Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Ernst Enno Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 8. juunil 1875. aastal. Tema isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed. Elu

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Villem Grünthal-Ridala elu ja looming

aastal sai mag. philos. kraadi. Helsingi ülikool ei võimaldanud Ridalal 1922 kaitsta eesti keeles doktoriväitekirja ning dr. philos. kraadi sai ta alles 1941 uurimusega ,,itämerensuomalaisten kielten yksikön nominatiivi objektin edustajana aktiivin yhteydessä" 1905. aasta revolutsiooni ajal vangistati Villem Grünthal-Ridala Saaremaal karistussalga poolt ja teist korda Läänemaal Risti jaamas. Pärast seda paigutati ta Tallinna Toompea vanglasse, kus ta tutvus Friedebert Tuglasega. Ridala vabastati 1906. aasta kevadel. Villem Grünthal-Ridala töötas 1910-1919 eesti keele õpetajana Tartus. Ta toimetas Eesti Kirjandust 1912-1914 ning kuulus toimkonda 1911-1925. 1914-1916 oli Üliõpilaste Lehe toimetaja. Suviti tegi ta keeleuurimismatku peamiselt Saare- ja Setumaale. 1919 saadeti ta Tartu ülikooli stipendiaadina end täiendama keeleteaduse alal Helsingisse. 1922 abiellus ta soomlanna Ida Emilia Hokkaneniga, kes on tõlkinud soome keelde Tammsaare ,,Kõrboja peremehe" jm

Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti kirjanikud: Gustav Suits, Ernst Enno, V.Grünthal-Ridala

Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Ernst Enno (8. juuni 1875 ­ 7. märts 1934) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest,

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suits, Enno, Ridala, Tuglas

"kaugus"; looming impressionistlik; luulekogu "Kauged rannad"(palju sonette); teda on nim ka saartelaulikuksrand, meri, linnud jms; esindatud kõik aastaajad Tuglas(1886-1971) Sündis Tartumaal. Õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linna-kool, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi

Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

" 4 3. Kirjanduslikud rühmitused ,,Noor-Eesti" 1905-1915 · Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest · 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe"

Kirjandus
407 allalaadimist
thumbnail
7
doc

E.Enno, K.A.Hindrey, K-E.Sööt ja J.Oro

kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 1923­1934 oli. · Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. · Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi. · Julius Oro on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele. · Luulekogud: o "Ööpäev" (1921) o "Meie kevad" (1922) o "Tahkuna" (1926) o "Aegna" (1929) o "Minu päev" · Lasteraamatud: o "Illi ja Pisi-täts" (1924) o "Jõuluõhtu" (1925) o "Üle Atlandi" (1929) o "Jahimees Juss" o "Karjapoiss Juks"

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
6
wps

Ernst Enno

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Jörgen Läänerand XI ü klass Ernst Enno Referaat Haapsalu 2009 Sisukord SISUKORD......................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................3 ..............................................................................4 MAAILMAVAADE JA LOOMING...............................5 ...............................................................................6 .................................................

Kirjandus
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ernst Enno

ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal.

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Opitzi ideed jõudsid Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu. Fleming peatus mitu korda Tallinnas üsna pikalt, kus ta suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad. Pulmalauludes olid kinnisteemad või järgisid kindlat struktuuri – igas laulus pühendati ühele teemale teatud luuletuse osad. Kohe I stroofis pöördutakse jumala poole: mainitakse eluõnne ja sündmuse raames ka jumalaidee. Ometi ei puuduta pulmalaulud sügavalt religioosseid teemasid, vaid pigem on pühendatud ilmalikke. Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist, kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine. Jüri kirjutas "Abruka lood", "Meretagune asi." Juhan Peegel - elab. Orisaarest. Eesti ajakirjanduse isa. Uurinud rahvaluule sõnavara(regivärss). Kirjutas ilukirjandust

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Anti barbarismi Kivikas, Kärner, edasi tegelikkusest vastu. Semper, Suits, deformeeritud pilt. Aleksander Tassa, Tuglas, Under Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Siuru luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus

Kirjandus
208 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

E.Enno luulekogu "hallid laulud"

Kirjandus I ,,Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine" E. Enno luulekogu "Hallid laulud" analüüs A) Ernst Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Valgutas, Rannu kihelkonnas Liivimaal ja suri 7.märtsil 1934. aastal. Ta oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ernst Enno iseloomustab see, et ta oli väga tagasihoidlik, heatahtlik ja väga kohusetundlik. Ernst Ennole meeldis väga olla looduses. Tema luuletused on väga masendavad ja kurvad. Kui Enno oli väike poiss, oli ta väga aktiivne, ta ei olnud tagasihoidlik vaid talle meeldis tähelepanu saada. Kirjutamine oli tema jaoks väga tähtis. B) ,,kui ometi.." T- ükskõiksus . PM- väga paljud on ükskõiksed teiste suhtes. S- see et inimesed poleks ükskõiksed ja hooliks üksteisest. ,,Suwi" T- armastus PM- kui ilus on armastus. S-suvi on nagu armastus. ,,Sügisel" T- üksindus. PM- sügis on sama hämar nagu üksindus.

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ernst Ennost

Kooli nimi Ernst Enno Elu ja looming Referaat Koostas: Sinu nimi 2010 Elulugu Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest,

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Kahtlemata on Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks tema ajalooliste seiklusromaanide seeria «Kolm musketäri». Romaanile on iseloomulik tormiliselt arenev intriig, pingeline dramaatiline tegevus, kerge, lihtne ja energiline keel, mis on kooskõlas sündmuste, episoodide ja juhtumuste hoogsa arenguga. «Kolme musketäri» kompositsioonilise külje määras ette kindlaks asjaolu, et ta pidi ilmuma ajalehes. Seetõttu pidi iga peatükk olema omaette tervik, kuid ka orgaaniliselt seotud kogu sündmustikuga. Dumas kirjutas iga peatüki nii, et eelneva peatüki finaal kujunes omamoodi alguseks järgnevale peatükile. Põhiallikaks antud romaani kirjutamisel oli ühe vähetuntud autori poolt kirjutatud ja 1701. aastal Hollandis ilmunud teos «Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten-leitnandi memuaarid, mis sisaldavad hulgaliselt Louis Suure valitsusaja era- ja salaasju».

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Ernst Enno

Suri 7. märts 1934 Haridustee Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea, kord korra järgi läeb. Kord korraks järgi mina, kord korraks järgi sa. Musttuhat ümber kordab, ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib, musttuhat sääse meelt. Sääsk, õnn ja sääse mõtted, kes oskab kõige keelt. Sääsk õnn ja mina, sina,

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Ernst Enno

Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

Kuulsamad jutustused: ,, Vari" (on külaproosa alusteoseid, on isiklik lugu mis on justkui tema lapsepõlve mälestused ja unistused), ,,Peipsi peal", ,, Käkimäe kägu" Luule ­ laguses ilmus ta luule kalendrites, olid iseloomulikud tolla ajastu luulele, järelromantilised ja ilutsevad salmikud, Kuid näitavad ka tema luuleannet. Joonistab oma luuletusters realistliku looduspilti, nätab sellega meeleolu, tunndeid, värsid on lihtsad ja loomulikud. Peale tema haigestumist avaldab vaid ühe luuletuse, see muutub väga tähendusrikkaks eesti kultuuriloos, see on ennustus tulevikust. ,, Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Tähtis koht on tema luules isamaluulel, mis põimub luuletaja isikliku saatuse teemaga. Liivi isamaa on midagi õnnetut ja armetut mitte nii nagu oli see koidulal. Kuid väljendab armastust isamaa vastu. Saatuseluules ­ kirjutab enda mõtteid ja tundeid, hirmud ja ängid, on kirjuatnud ka armastusluulet, looduseluulet. Liivon olnud läbi aegade üks

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

K.A.Hindrey, K.E.Sööt, E.Enno, J.Oengo

loodusluuletused ­ "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud ­ "Pimesikk" sõnamängulised luuletused ­ "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel ­ "Pahad lapsed", mõttekordus ­ alliteratsioon ­ assonants ­ kõlakujundid ­ Kasutatud kirjandus: "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons (30.03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis- igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904-1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja

Lastekirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

*see on tema viimane loominguline tõus *uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse *poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana - 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu - tema meelelaadi kujundasid: perekonnas valitsev kristlik vaim, pimeda vanaema käest kuuldud rahvapärimused, muinaslood ja laulud, sooveerse koduümbruse ilu ja salapära - algteadmised omandas kodupaiga koolis - 1886 – asus õppima Hugo Treffneri gümnaasiumisse, siis reaalkooli

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ernst Enno, Gustav Suits, "Siuru", "Tarapita"

Novell "Androgüüni päev", kus peategelane muutub poole novelli jooksul printsessist elunautivaks printsiks. Kuulsaim novellikogu Tugalselt on "Saatus". Ta on kirjutanud ka 2 romaani ja reisikirju. Kuulsaim romaan on "Väike Illimar" (1937). See oli mälestusraamat, rääkis autori enda lapsepõlveelamustest. Peategelane oli häbelik, tundeline noormees. Tuglas kirjutas ka marginaale, kus arutletakse lühidalt mõne elunähtuse üle. Ernst Enno On kuulus luuletaja, kes võttis Eestis esimesena kasutusele vabavärsi, aga on kirjutanud ka riimilist mõtteluulet. Pärit Tartumaalt. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Riias kaubandust. Töötas õpetajana ja hiljem koolinõunikuna. Tema lapselaps on kirjanik Elin Toona. Enno luuletused olid sümbolistlikud ja mõjutatud idamaisest filosoofiast. Ta uskus, et inimese eesmärk on ühineda kõiksusega, ennast arendada, et jõuda maailma harmoonia tunnetamiseni

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kirjandus 1905-1920

eesti kirjandusse pealkirjadega kuid Tuglas, välismaa kirjandust. ,, Noor-Eesti I", saagem ka Bernard, Nende kirjutised ,,Noor-Eesti II" eurooplast Linde, olid suunatud jne III, IV ja V. eks" J.Havik, eelkõige haritud V.Grünthal inimestele. - Ridala, Rõhutasid vormi. Aino Olid asjatundlikud Kallas, kirjanduskriitikud. Jaan Oks. Siuru 1917- Loomisjõu Gailit, Rõhutasid, et ,,Siuru I", Siuru 1919 d ­ see M.Under, looming tuleneb II" ja ,,Siuru III" olgu me Semper, inimese sisemistest

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti kirjandus 1905-1922

ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I ­ 1905 II ­ 1907 III ­ 1909 IV ­ 1912 V ­ 1915 Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala, Ainu Kallas, Jaan Oks 1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti ­ liikmeid oli 61 Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist. Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi I 1901-1905 ­ ettevalmistav, isamaalik, rahvuslik

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ernst Enno

Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks

Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ernst Enno kokkuvõte

Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu

Väikelaste kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Luulekogu analüüs Ernst Enno

MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896

Kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ernst Enno elu ja looming

aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat"

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

lugulauludest lastenäidenditeni, jutustustest eelistas Liiv isikustamist, võrdlust, metafoori,. tragöödiateni. Sajandivahetusel sai J. Liiv tuntuks Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. mahukate lüroeepiliste teostega, kusjuures ta Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on arendas välja allegoorilise lugulaulu. Tuntum neist koondatud kokku üle 300 luuletuse ja on kunstinõudlikult kirjutatud ,,Kõrbelõvi". Jakob luulekatkendi. L-i loodus-, isamaa- ja isikliku Tamm (1861-1907), pärines Nõo kihelkonna traagika luule on eriliselt siiras, tundesügav ning moonakaperest. J. Tamme varasem looming on rahvalik. Nagu proosas, nii ka lüürikas kaitses ta ilmunud kogudes ,,Ärganud hääled". Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J

Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ernst Enno

Ernst Enno sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Köödsa kõrtsis, Valguta mõisa kutsari perekonnas. Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu lähistel. Alustas haridusteed 8- aastasena Lapetukme vallakoolis ning pärast algteadmiste omandamist jätkas kooliteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia Polütehnikumis. Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno tütar oli näitleja Liki Toona (1910-1984). Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Ernst Enno elulugu

Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa".

Kirjandus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun