Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskust...
rolli ka õpetaja isiksus. Tema empaatiavõimel ning oskusel laste vahelisi suhteid korraldada on väga oluline roll, sest õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtuvad terved lapsed erivajadusega kaaslasesse. Kas neid tõrjutakse ja narritakse või vastupidi pakutakse vajalikku tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse ja näiteks ka mängudesse. Üheks näiteks sooviksin võtta õpiraskused, sest neid on kõige lihtsam on märgata. Kui minu õpilasel oleks düsleksia, düsgraafia või düskalkuulia siis teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei paluks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema,sest see tekitab lapses ebamugavust ning piinlikust ning see ei ole kaugeltki minu eesmärk, sest minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei küsiks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema, vaid prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on laps osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline
sõnu hääldatakse valesti, tähed on ebaselged, lugedes vahetavad tähed oma kohti, lugedes võib mõni rida või sõna vahele jääda, reavahetus on raske, read vahetavad oma kohta, lauseid on raske meelde jätta ning korrata, loetu mõistmine on raske, häälega lugemine on vastumeelne, esineb probleeme lugemisele keskendumisega. Kirjutamisraskused e düsgraafia: Arvutamisraskused e düskalkuulia matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähendusest arusaamise raskused; puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest; numbriliste sümbolite mitteäratundmine; raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises; raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised; raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus;
·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon) ·DSM IV (1992), DSM-V (2013) (diagnostic and statistical manual of mental disorders) * düskalkuulia arvutamisvilumuste häire (6%) lugemish rohkem, õigekirjah vähem. * vaimse arengu mahajäämus alates IQ 79/84 1943 a. Kanneri: kontakti puudumine, ebaharilikud liigutused ja kõne, rigiidsus, parem mälu 1944 a. Aspergeri: sobimatu käitumine, piiratud huvid, kesine intuitsioon, IQ variats, + sõnavara, motoorika Pervasiivete arenguhäirete algus 30-36 elukuul (2,5 3 a) Motivatsiooni nähakse tavakäsitluses umbes nagu iseloomuomadusena. Aga motivatsioon ei ole tegelikult
Lause 4-5 aastaselt Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. Motoorika spetsiifiline arenguhäire. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest. Õpivilumuste häirumine on kvalitatiivset laadi. NB
Sellistel lastel on raske osaleda liikumismängudes, joonistada, voolida, kujutlused hulkadest ei kujune. Koolis ilmnevad peamised raskused arvutamisel ja kirjutamisel, ruumikoordinaatide eristamisel. Esmase akalkuuliaga lapsed saavad küllaltki hästi aru kõnest, sh. metafooridest, vanasõnadest ja alltekstidest, raskused võivad ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L. Kosc kasutab nimetust arenguline düskalkuulia matemaatiliste võimete rakendamise hälvete tähenduses, mille taustaks on autori arvates pärilikud või kaasasündinud hälbed aju neis osades, mis on seotud matemaatiliste võimete arenemisega. Huvipakkuv on L. Kosci (tsil. C.. 1984 järgi) katse rühmitada arengudüskalkuuliat avaldumise järgi viieks vormiks: - Verbaalne düskalkuulia: ilmneb raskusena kasutada matemaatilist terminoloogiat. - Apraktilis-gnostiline düskalkuulia: ei suudeta loendada esemeid, kujutlusi, sümboleid.
b. Langeb üldine vaimne potentsiaal (NB! – IQ säilimisega!) c. Häirub ajupoolkeradevaheline koostöö, eriti keeruliste [sic!] ja uudsete [sic!] ülesannete sooritamisel. Näiteks uudne kahekäeline tegevus, „võõra käe“ sündroom, objekti identiteedi ülekanne ühest poolkerast teise. d. Vasak (keha-, ruumi-) pool iseseisvub kõnelisest juhtimisest: vasakpoolne anoomia, düspraksia (paraneb spontaanselt), düskalkuulia. e. „Mitteverbaalsete“ funktsioonide häire: osa-terviku sobitamine, näo soo hindamine, kahe käega block design. f. Tähelepanuhäire – eelkõige, kui on vaja tähelepanu rohkem kui ühele stiimulile korraga, sealjuures on häire suurem kui võrdlemine peaks toimuma ühe poolkera piires! g. Mäluhäire – pole päris selge, kas ikka on. 4
ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on ilmajäetus st lapsega ei tegelda, ei räägita, laps ei näe ega kuule midagi olulist, laps jäetakse infovaegusesse. Tõsised deprivatsioonijuhud võivad mõjutada intellektiarengut. 6. Spetsiifilised õpiraskused. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest. Õpivilumuste häirumine on kvalitatiivset laadi. NB
o Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole abi saanud Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 19 Spetsiifilised õpiraskused Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid. o Spetsiifiline lugemishäire e düsleksia o Spetsiifiline õigekirjahäire e düsgraafia o Spetsiifiline arvutamisvilumusehäire e düskalkuulia Need on ka kõik diagnoosid. o IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust. o Probleemid peavad tekkima lugema, kirjutama või arvutama õppimise alguses. o Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga. Spetsiifiliste õpiraskuste dünaamika o Eelkoolieas
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
õpivilumuse probleemid – raskusi riikliku õppekava omandamisega, enam poiste seas, 6-10% lastest; sageli muude häiretega koos õigekirjahäire – düsgraafia, ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
hingamislihaste töö üle. Düsleksia Arenguliselt ilmnev raskus lugeda soravalt. Häiritud on fonoloogiline töötlus, kodeerimine, infotöötluskiirus, visuaalse sümbolilise info kodeerimine (sh lühimälu protsessid), keeleline töötlus. Eristatakse 3 tüüpi: auditoorne, visuaalne, tähelepanust tingitud. Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega – düsgraafia (õigekirja häire: vahetavad kirjutamisel tähti, peegelkiri), düskalkuulia (arvutamise häire), ADHD. kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral. Kui kahjustus on tekkinud enne kõne omandamist (nt sünni-eelselt), siis afaasiat ei teki ja üldiselt suudetakse kõne omandada normaalsel tasemel. Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui ka sõnade tekitamine hoolimata sellest, kumb ajupoolkera on kahjustunud.
6. Kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni ülesandeks on tajutava ütluse simultaanne (üheaegne) analüüs. See on vajalik, kui ütluse mõistmiseks ei piisa sõnade mõistmisest ükshaaval (koera peremees; ring on ruudu all). Patoloogia korral kannatab grammatiliste konstruktsioonide mõistmine. Kõneloomes ilmneb samuti agrammatism ja vähesel määral puudulik sõnaotsing. Võib kaasneda optiline düsgraafia ja düsleksia, düskalkuulia. Lastel kirjeldatud kõnepuuet ei eristata ning seda vaadeldakse koos sensoorse alaaliaga. Perifeerne kõneaparaat koosneb kolmest funktsionaalsest (all)süsteemist: • Energiasüsteem ehk kõnehingamise süsteem. • Generaatorsüsteem ehk helide ja mürade tekitamise süsteem. • Resonaatorsüsteem ehk kõnehäälikute moodustamise ja prosoodika reguleerimise süsteem. 1. Kõnehingamine erineb märgatavalt tavalisest füsioloogilisest hingamisest:
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
