Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jäätis, roosa, hüppab, hüppenööriga, poisi, jäätist, omastav, kaasaütlev, autoga, kaevab, jutuke, laused, pallid, pilved, triibuline, vaikseltJ. Liiv, L. Kõlar "Lumehelbeke" Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa, tasa. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 78) Lapsed matkivad lumesadu. A. Kumpas "Vihmavarjumäng" Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal) (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114) M. Pullerits "Vihmavarju laul" Vihmavari, vihmavari, varju annad, vihmavari. Mina vihmavarju all, vihmavarju peal on trall. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 12) R. Päts "Sajab, sajab, vihmake" Sajab, sajab vihmake, (lapsed imiteerivad vihmasadu) nukker minu meel. (vangutatakse pead)
UISK UISUD SUUSK SUUSAD KELK KELGUD TALV TALVEL MA SUUSATAN. TALVEL MA KELGUTAN. TALVEL MA UISUTAN. LUMEMEMM EI UISUTA. LUMEMEMM EI SUUSATA. LUMEMEMM EI KELGUTA. TA VAATAB JA VALVAB MAJA. TA EI KARDA. MA EI SAA ÕUE TULLA. MA OLEN HAIGE. TÖÖLEHT 16. ILM Töölehed 45aastastele SÕBER SÕBRAD PUU PUUD PILV PILVED MÄRG MÄRJAD PÕÕSAS PÕÕSAD VIHM SAJAB VIHMA. PUHUB TUGEV TUUL. PÄIKE PÄIKE PAISTAB. TÄNA ON ILUS ILM. TÄNA EI OLE ILUS ILM. KAS TÄNA ON SOE VÕI KÜLM? KAS TOAS ON SOE VÕI KÜLM? KAS ÕUES ON SOE VÕI KÜLM? TÖÖLEHT 17. LIIKLUS Töölehed 45aastastele PUNANE TULI SEISAN. KOLLANE TULI OOTAN. ROHELINE TULI LÄHEN ÜLE TEE. MIDA NÄITAB PUNANE TULI?
Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks. Liikusid edasi, venna janu läks suuremaks ja nägi vet täis hobusekabja jälge. Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks. Õde oli õnnetu ja hakkas nutma. Tuli kaupmees. Õde kurtis muret. Kaupmees lubas, et kui tüdruk talle naiseks tuleb, siis jäetakse kitsetall alles. Tüdruk läkski. Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuskaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna
Ka Martin oli Uku kukkumist näinud. Kohe helistas ta Uku isale ja kutsus abi. Miks hakkas Uku nutma? Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga? Milleks oli Martinil telefon kaasas? Miks hakkas Uku nutma? Milleks helistas Martin Uku isale? 4. Kuula mida ütlen neljanda pildi kohta. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Mida tundis isa? Miks oli isa ehmunud? Milleks läks isa Uku juurde? Mida tegi isa poisi haavadega? Miks peab haavu puhastama? 5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Kuidas sai Uku koju?
1-2.5). Kuigi morfoloogia ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse, ilmnes spontaanse kõne ülesannetest, et Laural on raskusi grammatiliste Tekstiloomeoskuse õpetamine 19 vormide kasutamisega. Agrammatismid ilmuvad kõnesse sagedamini siis, kui Laura koostab ütluse plaani ise. Testiülesannetest osutus nimisõna tüvevariantide (lisa 7, ül 2.1) (95%) ja osastava käände lõpuvariantide (95%) kasutamisel (ainsuse omastav, osastav, mitmuse osastav kääne) raskeimaks mitmuse osastav kääne. Laura kasutas käänet õigesti 14 korral 19st (74%). Vigadest esines viiel korral morfofonoloogiline agrammatism (noasid, tähesid, peasid, seasid, ukse). Uuringu vältel avaldus kõnes nii morfoloogiline agrammatism (selle lumenemmest pro sellest lumememmest), kui morfofonoloogiline agrammatism (aknat pro akent; õmbletakse pro õmmeldakse; noasid, tähesid), valdavalt esineb kõnes siiski morfofonoloogiline agrammatism.
roomamine, kõndimine, jooksmine, hüppamine ja ronimine. Nad suudavad samuti lüüa väikest palli edasi, veerevat palli püüda ja palli visata. 2-aastastele meeldivad näpumängud (nt ämblikumäng), litsuda ja pigistada savi, häält tegevaid instrumente raputada ja paberile kritseldada. Nad suudavad keerata/tõmmata ukselinki, purgikaant keerata ja nad on parandanud enda võimeid söögiriistu kasutada. · Rullib, roomab, hüppab, kõnnib, jookseb ja ronib.Suudab roomata läbi tunnelite, minna madalate takistuste üle ja alt läbi, turnib madalatel astmetel. · Meeldib liikuda jalgade ja käte peal, jäljendades mingit looma. · Joostes kukub tihti. Hakkab aru saama kuidas üks jalg ees joosta (galopp) · Ronides võib jääda kinni ja abi vajada alla saamisel. · Suudab toolile iseseisvalt minna · Hoides käsipuust kinni suudast trepist üles-alla käia ühe sammu kaupa. Suudab hüpata
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära. Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks. Välja minnes käskis Harri vennal kurgu hästi lahti teha ja külma õhku sisse hingata, et pisikud ära külmuks. Samuti käskis ta hõlmad lahti hoida. Ta tegi ise samamoodi, et pisikuid eemale peletada. Joonas viidi palavikuga koju, koju toodi ka Harri, kellel oli samuti palavik. Ema keetis lastele sooja teed. „Selles asi ongi, et vähe imesin ja jäätist polnud ka kusagilt võtta. Need kurgupisikud on igavesti vintsked sellid. Nendest nii lihtsalt lahti ei saa. Piisab sellest, kui kas või üksainus jääb elama. Poeb kuhugi igemesoppi 10 peitu, hakkab paljunema ja varsti on jälle suu paksult sugulasi täis“ ütles Joonas. Kevadõhtu. Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille
Osavõtjate arv: Vähemalt 6 Ettevalmistus mänguks: Mängijad on mänguväljakul laiali. Üks mängija( rebane) on väljaku keskel asuvas ringis ja istub maas(pea süles, ei näe ümber toimuvat). Mängujuhi käes on eralduslindid(võistkonna pluusid) uute rebaste jaoks. Mäng: Märguande peale hakkavad mängijad rebase ümber tiirutama, püüdes teda õrritada ja nö „äratada“. Üks mängijatest ( kes määratakse mängujuhi poolt) hüüab: „Laisk rebane, tule meid püüdma!“. Nüüd hüppab rebane püsti, mängijad jooksevad laiali, rebane ajab neid taga ( mäng toimub väljaku joonte piirides!) ning püüab neid puudutada. Tabatud mängijad muutuvad rebasteks, neile antakse mängujuhi poolt eralduslint või tehakse muudmoodi teistest eristavaks. Taga ajamine toimub 30sekundit( aega vaatab mängujuht), peale aja möödumist lähevad kõik rebased tagasi ringi(tukkuma). Uue hüüde peale toimub uus
2-53 käänet. Kui käändeid on üle 8, siis suur hulk ruumisuhete kaudu. Käände nimetus peaks olema esitatud põhilise funktsiooni järgi, kuid see on tihti raske. Käänded jagunevad nn grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantilisteks (instr, komit, lokatiivsed käänded). Käänete nimetused eesti keeles: nimetav nominatiiv osastav partitiiv omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7 seesütlev inessiiv saav translatiiv seestütlev elatiiv rajav terminatiiv alaleütlev allatiiv olev essiiv
11 õunapuu juurde. Kõik lapsed sööstavad õunte juurde, kuid meie tegelased seisavad. Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini-Martin sööstab õuna poole, kuid Joonas ja Martin püüavad ta viimasel hetkel kinni. Plaanitakse täna öösel võti varastada ja põgeneda. Plaan õnnestud ja jõutakse väravani. Järsku ümbritseb neid tuhandeid ruutereid, Mia ja see salapärane poiss. Poiss pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Poisi nimi oli Simmu. Simmu ja Mia seletavad poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi vaid selleks, et nendest sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Floriana kuningriigi müürid on juba üsna katki ja seisavad vaevu püsti. Maalt laste röövimist põhjendab ta nii: Floriana on ainus, kes seisab maa ja Ferimonti vahel ja kui nemad hukkuksid, siis tuleb Ferimont maale ja varsti on seegi rikutud. Simmu annab juhiseid, kuidas tehased kinni panna. Poisid
- - NB! NB! - ,- 2. - ,,, ,, , ,,, , . Omastav kääne. ? ? ? kelle? mille? kust? 1 . Funktsioonid. . Näited. 1.Kuuluvuse väljendamine. Õe raamat. ? Rahva ajalugu. ? . omastav. o . 2. Piiratud koguse,mõõdu,esemete hulga Limonaadi jooma. väljendamine
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes. Jaguneb: 1)laadivaheldus- *sarnastumine (lamba:lammas-t) *asendumine (selja:selga) *kadu (sea:siga) 2)vältevaheldus-vaheldub II ja III välde (põlve:põlve) 3) geminaadi vaheldus- muutub geminaat glusiil või s-üksikhäälikus(aita-n:aida-ta, poisi:poissi) Võrdled käändsõnade juures ainsuse omastavad ja osastavat vormi. A-tüvi (ainsuse omastav) lamba (tugev aste, sest siin on alles klusiil b). B-tüvi (ainsuse osastav) lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud). Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (ta-vorm) hüpa-ta (nõrk aste, üks p). sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t)
ja teadis raamatu sisu väga selgelt. Poiss imestas. Ta peagi mõistis, et see mees justkui loeks ta mõtteid. Mees teadis, et talle meeldib rändamine. Kui poiss mehe kohta lähemalt tahtis teada, tuli välja, et mees elab Saalemis ja on seal kuningas. Ta nimi on Melkisedek. Ta pakkus poisile, et too annaks talle kümnendiku oma lammastest ja siis mees õpetab, kuidas leida varandust. Poiss hakkas aga arvama, et see kuningas on ennustaja mees, ehk mustlane. Poisi silmi aga pimestas mehe kaelas rippuv asi, ja kui poisi silmad seletama hakkasid, siis nägi ta mehe joonistust, mis too oli maha teinud. Seal oli poisi terve elulugu. Isegi selle tüdruku nimi, mida ta ei teadnud. Ja ka mõned saladused, mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja
karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. ERNEST HEMINGWAY ’’VANAMEES JA MERI’’ Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast
päike paistab, et saab hobuse selga karata, siis saab suvel heina teha," öeldi Mihklis. Kui maretapäeval on kuiv ilm, siis tuleb hea sügis; maretapäeva põud on nälja ema. Metsa all läheb pimedamaks, päevad lühenevad. · Olevipäev (29.07.) Sel päeval tulevat tähed taevasse ja sündivat lumepilved. AUGUST - LÕIKUSKUU, KÜLVIKUU, RUKKIKUU · Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju. (,,Laurits hüppab lakke") Kui lauritsapäeval müristab või sajab äikesevihma, tegevat pikne sel aastal palju kahju. · Pärtlipäev (24.08.) Ütlus ,,Pärtel viskab külma kivi vette," tähendab, et veekogude vesi muutub külmemaks. Algavad hallaööd, päev hakkab lühenema. SEPTEMBER - MIHKLIKUU, SÜGISKUU · Ussimaarjapäev (08.09.) Rukkiussid minevat oma urgu. Kui sel päeval on tugev tuul, võib loota lühikest sügist ja pakaselist talve algust. · Madisepäev (21.09
Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab neiu ära viia isegi siis, kui naisel on saapad märjad. Roland hakkab minema. 2. stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. Tõuseb rahulikult üles. Roland väljub. Laura ja Osvald räägivad Rolandist. Osvald ei saa aru, et teine tema mees on, vaid peab ennast ise Laura tulevaseks meheks. Laura räägib loo, kuidas nad siia majja sattusid. Roland ei tahtnud sõbranna sünnipäevale autoga minna, kuna plaanis oleks olnud nkn juua. Seetõttu mindi häälega. Kolmanda autoga said siiamaani, kuni juht avastas, et tal jäid load koju ning pööras otsa ringi. Lubas tagasi tulla aga ei tulnud. Seejärel hakkasid vaikselt üht rada pidi minema, umbes 4km ning siia nad nõudsidki. Osvald imetleb naist. Ütleb lampi, et naisel on särgi all peenike kuldkett, mille otsas ripub kalake. Paus. Laura katsub läbi riiete. Naine ei saa aru, kuidas mees seda teadis
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
- Septembris-oktoobris õitseb kanarbikulehine aster (Aster ericoides) kõrgusega umbes 100 cm, väga väikeste õitega, diameetriga mitte rohkem kui 1 cm. See aster on ilus gruppidena istutades ja iseloomulik on rikkalik õitsemine. - Väga huvitav on ka madal aster (Aster dumosus), mis moodustavad peaaegu ümara põõsakuju kõrgusega umbes 50 cm, mille tõttu kasutatakse seda sorti tihti äärekaunistusena. Sõltuvalt sordist võib värvus olla valge, roosa, punane, kollane, lilla - helesinine või helelilla. · Kõige tihedamini kohtab meie aedades kõrgekasvulisi astreid, sellised nagu uusinglismaa, või nagu teda veel nimetatakse, ameerika kaunis aster (Aster novae- angliae), ja uusbelgia, või virginia õiekas aster (Aster novi-belgii). TÖÖLEHT MIS VÄRVI ON LILL? KIRJUTA LILLE KÕRVALE. MILLINE LILLE OSA ON PILDIL? (VARS, JUUR, LEHT, ÕIS) ................................
Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
OMADUSSÕNA 22 Määramata omadussõna 22 Mõned ebareeglipärased omadussõnad 22 Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 23 Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 24 Määratud omadussõna 25 Den / det / de + määratud omadussõna 25 Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30
Lisaks lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis, öeldistäide ja määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna kooli autoga. Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid. Seda millist ülesannedt fraas täidab (st kas tas on lauses aluseks, sihitiseks jne) oleneb milline on tema seos lauseöeldisega. Lausemoodustajad on oma vahel lauses grammatiliselt seotud. Neid seoses väljendatakse erinevates keeltes vägagi erinevalt. Kui eesti keel väljendab grammatilisi seiseid käände ja pöörde lõppudega, inglise keel aga väljandeab samu asju hoopis eessõnadega ja sõnade järjekorraga lauses
ühelt poolt elusaim ja originaalseim kunstide seast ja samas jõhkra kommertsliku ärakasutamise ohver (Hunt 2005:1). Kirjanduslike tegelaste kujulised mänguasjad ja tooted on laste hulgas väga populaarsed. Lasteraamatu kangelasest saab kaubamärk, mille abil turustatakse kõikvõimalikke muid tooteid. Selle nähtuse eredaimaks näiteks Eestis on Janno Põldma, Heiki Ernitsa ja Andrus Kivirähki kangelane Lotte, kelle abil turustatakse voodipesu, jäätist, sampooni, mänge jpm. Lastekirjanduse tegelased muutuvad objektideks, mis väljuvad ilukirjanduse raamidest. Kommertsialiseerumise üks vorme on näiteks Limpa-kampaania, mil A. Kivirähki raamatu ostuga kaasnes pudel limonaadi. Lasteraamatule on peale surutud turustamisnipid, mis peaksid tagama müügiedu ja köitma laiade masside tähelepanu. Lugejaküsitlused Eestis tõestavad, et lapsi mõjutab lemmikut valides kangelase tuntus.
Laps oskab asju meisterdada kahe käe koostöös, ta oskab kahvlit ja nuga korrektselt käes hoida samuti ka pliiatsit. Kuid kui poiss peab kuskilt äärepealt midagi võtma võtab ta selle suure jõuga, kui tuleb teisel lapsel käest kinni hoida siis pigistab ta teise lapse kätt ja see kehtib ka täiskasnud inimesel käest kinni hoidmisel. 2.1 Meetod ja protseduur Viisin poisiga läbi kaks erinevat tegevust. Esimesena tegin kõigi lastega koos ringis erinevaid harjutusi, et näha kuidas on poisi tasakaaluga, liigutused. Soovisin, et lapsed seisaksid ühel jalal, kuid nii kui ta jala põranda vastust ülesse tõstis, tundus et kohe kukub, kuid ta suutis tasakaalu hoida. Seejärel palusin lastel hüpata harki-kokku hüppeid, ka see tuli hästi välja. Viimaseks harjutuseks oli käte ette, seljataha, alla ja ülesse tõstmine. Seal hakkas poiss oma kätega vehkima, et teised pihta saaksid ja, et ta suudaks teisi lükata. Teiseks tegevusek, et näha kuidas on poisi käe oskustega
süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6.
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrgatus
Lilla on ühe palli võrra tagapool valgest pallist. Sinine on pruunist eespool, aga rohelisest pallist tagapool. Kollane on ühe palli võrra mustast tagapool. Roheline on lilla ja punase vahel. Valge on musta palli kõrval, aga kollasest eespool. Millises järjekorras on pallid liival? VASTUS: punane, roheline, sinine, pruun, must, valge, kollane ja lilla 17. Õues mängivad 7 ühevanust poissi ja 2 ühevanust tüdrukut. Kõigi vanused kokku on 80 aastat. Viie poisi vanuste summa on võrdne ülejäänud laste vanuste summaga. Kui vanad on poisid ja kui vanad on tüdrukud? VASTUS: Poisid on 8- aastased ja tüdrukud 12- aastased ( Et kõigi laste vanuste summa on 80 ja 5 poisi vanuste summa on võrdne ülejäänud laste vanuste summaga, siis 5 poisi vanuste summa oli 40. Järelikult ühe poisi vanus on 8 aastat. Et kahe poisi ja kahe tüdruku vanuste summa on 40 ja
hoida. Hiljem üritasid Lydia ja Krista Carmeniga vestlust luua , kuid Carmen vastas napisõnaliselt nagu ei oleks ta huvitatud. Ta vihkas neid. Järsku tundis ta jubetat peapööritust ja küsis kas ta võib minna ja oma emale helistada. Minut hiljem nuttis ta telefoni otsas emale asja selgitades. Bee tahtis Ericut, ta ei saanud enam mõtteid mujale. Emily mainis Beele , et Eric juhib jooksu. Jooks oli kuus miili, isegi Bee teadis, et see on liiga palju. Aga ta pidi poisi pärast minema. Üle jäänud rühm oli juba alustanud ja Beel läks neile järgi jõudmiseks natuke aega. Ta alustas kohe vestlust Eriuga. Pärast pika aja möödudes hakkas ta juba väsima, aga ta suutis oma hingamise endiselt korras hoida. Kui poiss lisas sammu lisas Bee ka. Ta tahtis Ericu kohta võimalikult palju teada saada. Jooksu rannal lõpetades oli ülejäänud grupp juba kaugele maha jäänud. Nad jooksid lõpusprindi võidu. Lõpuks vajusid nad mõlemad rannal kokku. Bee
25 *** See, kes vähekene sööb Hiiretips läks kartuleid keetma see ka mängib ja teeb tööd. Tipa-tapa kanale. Mitte tervislikult tea. Sidus kõrvad põlleks ette, Jätku saia, isu head! Pani panni tulele. *** Võttis kahvliks käpaküüne, Hüppab pall, jookseb pall, hakkas putru maitsema. Kuigi jalgu pole all. Sabaots läks sõlmest kinni, Jookseb pall, hüppab pall, Hakkas katuleid segama. Ja jalad on tal all. *** *** Mõmm mõmm, mõmm mõmm, Sill soll külm bassein, Naerab karjujõmm. kui sa hullad vees. Olen hirmus unine, Kurvalt, lõbusalt, kurvalt lõbusalt,
Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta. Vahendid. Mänguasjad. Käik. Õpetaja seletab lastele mängu ja näitab neile, kuidas tuleb osta üht või teist eset. Pöördudes „müüja“ poole, ütleb ta: „Andke mulle, palun, väike nukk punase pearätiga ja kollase kleidiga. Palju ta maksab?“ Õpetaja ise mängib müüja osa. Kauplusse tuleb Maie (tütarlaps hea väljendusoskusega): „Palun rohelises mantlis näärivana, seljas on tal kingituste kott ja kelk. Nägu on tal roosa, silmad sinised. Palju maksab?“ Õpetaja (müüja): „Lapsed! Maie jutustas nii hästi näärivanast, et ma kohe taipasin, millist näärivana ta osta tahab.“ Müüja osa kasutades aktiviseerib õpetaja kõiki lapsi: ühele esitab küsimuse, teist palub abistada raskustesse sattunud last, kolmandalt küsib, mida ta tahab osta. Variandid. Lapsed võivad instseneerida küll mänguasjade, toiduainete, mööbli, toidunõude jm. ostmist. 9. Kauplus Eesmärk
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
annaabi.ee 
