· Haridus ja Teadusministeerium Hariduse andmine on riigi järelevalve all (alus: PS § 37). Haridusja teadusministeerium või haridusja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (PGS § 48 lg 1) teostab järelevalvet kooli õppeja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Järelevalve läbiviija õigused on sätestatud kõigi haridusasutuste liike (Eesti Vabariigi Haridusseadus § 3 lg 2) reguleerivates eriseadustes: http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Riiklik-jarelvalve
otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid käsitlevad valdkonnad: avaliku teenistuse õigus, munitsipaalõigus, keskkonnaõigus, sotsiaalõigus, majandushaldusõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, maksuõigus jne. Kõikides eriosa reguleerivates seadustes on ühiseid haldusõiguslikke mõisteid, põhimõtteid ja probleeme, mida eriseadustes ei korrata, vaid need läbivad põhimõisted ja mõtted moodustavad haldusõiguse üldosa eseme. Haldusõiguse allikad Õiguse allikas on õigustloova tegevuse vorm, mis sisaldab õigusnorme. Nt seadus ja määrus on vorm. Primaarsed allikad: Õiguse kirjalike allikate hierarhia e normipüramiid. 1. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik kord, mille normid on ülimusliku juriidilise jõuga ja aluseks teistele õigusnormidele, olles aluseks
kohustus rakendada neile antud võimu õiglaselt ning erapooletult 1) riikliku järelevalve teostamine korrakaitseseaduses ning muudes seadustes sätestatud alustel ja korras käesolevast seadusest tulenevate erisustega;" 2) järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle; 3) teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine; 4) kinnipeetud isikute saatmine; 5) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras; 6) süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras; 7) karistuse täideviimine seaduses sätestatud juhtudel ja korras; 8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel
Kriminaalmenetlus – kord, kuidas tehakse kindlaks, kas inimene on toime pannud kuriteo ja kas tuleb vastutusele võtta; sammast kannab kohtuvõim. Karistuse täideviimine – toetub täitevvõimule. Teine liigitus on karistusõiguse jagunemine põhi ja haru karistusõiguseks. Põhi karistusõigus on see, mis sisaldub karistusseadustikus, seal sisalduvad omakorda kuriteod ja väärteod. Üheski muus seaduses kuritegusid pole. Väärteod (haru karistusõigus) sisalduvad eriseadustes, nt narkoseadus, liiklusseadus. Katse hoida neid ühes seadustikus ei toiminud, ei tea kunagi, millal on mingeid osi muudetud ja eemaldatud jms. On mõistlikum hoida sisuline regulatsioon koos sanktsioonidega. Kolmandana jaguneb üldosaks ja eriosaks. Pärineb u 18. Sajandist. Üldosa näeb ette kriminaalvastususe alused ja piirid, eriosa seob konkreetse teo karistusega. Eriosa ei tohi laiendada vastutuse piire. 1.6. Karistusõigusteadus Skeemikogumik lk 10.
ole sätestatud teisiti. Registerpandi esemed on: registrisse kantud ja avalike andmetega ja seaduses sätestatud korras peetavad Asjad, Õigused, Asjade kogumid (kommertspandi ese) *Mõttelist osa asjast või õigusest saab pantida Vaid siis, kui see on kaasomaniku osa Ühisomandis olevat asja saab pantida vaid tervikuna Registerpant võidakse seada täpsemalt (registerpandi ese): Riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid (registrid sätestatud vastavates eriseadustes, nt patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus jne):-Patendid- Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid-Sordid-Mikrolülituste topograafiad- Geograafilised tähised Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register) Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse.
Politsei ja Piirivalveametis on umbes 7000 ametikohta, millest 6000 on põhitöö ja 1000 administratsioon PPS-st tulenevalt on politsei täpsed ülesanded (PPS § 3) 1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita; 2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras; 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine; 4) otsingu ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel; 5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine; 7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras;
ee/akt/129122011190?leiaKehtiv#para16 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072017006?leiaKehtiv#para47 korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud 2) keda on karistatud vangistusega, 1) spetsialistina kuni 55-aastaseks saamiseni alusel ja korras olenemata karistusandmete kustutamisest 2) juhina kuni 60-aastaseks saamiseni 2) dokumentide ja tegevuslubade 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja või süüdistatav korras 4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna eest avalikust teenistusest vabastatud ja asjade korraldamine teenistusest vabastamisest on möödas vähem 4) otsingu- ja päästetöö tegemine ning kui aasta merereostuse avastamise ja likvideerimise 5) kes saab pensioni, töötasu või muud
määratlemisega. Haldusteovõime langeb üldjuhul kokku tsiviilteovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 järgi on teovõime täisealisel isikul ja isik on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kuid üksnes ea järgi haldusteovõimet määrata ei ole õige. Kui vastavad eriseadused annavad alaealistele iseseisvaks kasutamiseks haldusõiguslikke õigusi või panevad neile peale isiklikke haldusõiguslikke kohustusi, siis on ka nemad neil juhtudel teovõimelised. Järelikult eriseadustes ettenähtud juhtudel ei vaja alaealised seaduslikku esindamist. Haldusõigussuhete sisu ja liigid Haldusõigussuhete sisu saab määratleda tema eseme kaudu. Esemeks on kõik see, millele suhe on suunatud või mida ta mõjutab. Selleks võivad olla teatud käitumine, vara, soodustused jne. Haldusõigussuhete spekter on väga lai ja mitmekesine, mistõttu puudub ka nende korrektne tüpoloogia. Võib öelda, et haldusõigussuhete esemeks saab olla kõik see, mis on õiguslikult lubatud.
Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed. Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Haldusorgani pädevus Üksikasjalikumalt sätestatakse avaliku halduse ülesanded eriseadustes ning nende alusel antud määrustes. Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina, võib asutuste puhul rääkida ka sisepädevusest. Selle kohaselt määratakse halduse siseselt haldusmenetluses tegutsevad isikud, kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides.
kordset töötasu. 17. Puhkus, selle liigid, kestvus ja selle andmise kord Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune. Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus alaealistel, laevapere liikmetel, haridustöötajatel jne. Töölepingu sõlmimisel tasuks läbi rääkida puhkuste pikkus, sh lisapuhkuse võimalus. Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul. Rasedus- ja sünnituspuhkus.
Teatud regulatsioonid on ka olemas, on olemas ka seadused, mis panevad KOV-dele teatud ülesanded (nt ühistranspordi seadus), ülesandeid võib täita ka eraõiguslik isik, kuid KOV peab tagama nende täitmise. 2. Sotsiaalse julgeoleku tagamine vanuritele, invaliididele, haigetele ja töötutele garanteeritud elamismiinimumi tagamine. Suurte perekondade abistamine. Leidub PS §28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile nt toitjakaotuse korral. Samuti ka täpsustatakse eriseadustes ravikindlustus, sotsiaalabiseadused. Ohtu ei tohi sattuda isiku füüsiline eksistents. Siia alla kuulub ka turvalisuse kaitse kuritegevus, haigused. 3. Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine kõigile tuleb kindlustada võrdsed võimalused nt haridus, kultuurile jne. Nt riik peab üleval raamatukogusid, muuseume. 12 4
14. Põhiseaduse § 10 järgi kehtivad Eestis demokraatliku õigusriigi põhimõtted. See tähendab, et Eestis kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis […]. Ka haldusõiguse valdkonnas aktsepteeritakse Euroopa õigusruumis üldisi õiguspõhimõtteid. Haldusõiguse printsiibid on haldusõiguse eri valdkondades kehtivate reeglite üldistus, mis on riigiti väljendatud erinevates õigusallikates (nt kodifitseeritud haldusmenetluse seadustikes, eriseadustes, kohtupraktikas). Euroopa õigusruumis on haldusõiguse printsiipidena üldiselt tunnustatud näiteks järgmised põhimõtted: õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus, mittediskrimineerimine, õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkus ja tõhusus. Üha enam on mitmed haldusõiguse printsiibid - hea halduse kesksed põhimõtted - leidnud tunnustust ka põhiseaduslike printsiipidena. Hea halduse
Strateegiline keskkonnamõju hindamine. Eesmärgiks on integreerimispõhimõtte elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis. 23 21 Keskkonnaalane vastutus Materjal: Õpik lk. 224 232. Keskkonnaalasteks süütegudeks Eesti õiguses on: kuriteod karistusseadustiku 20. peatükis väärteod karistusseadustikus ja keskkonnaalastes eriseadustes Tsiviilvastutus (keskkonnakahjude hüvitamine) Keskkonnakahjude hindamine on keeruline: * kuhu tõmmata piir keskkonna lubatava mõjutamise ja kahjustamise vahel * keskkonnakahju rahaline hindamine on keeruline * põhjuslik seos tegevuse ja kahju vahel pole enamasti üks-ühene ning ulatub tihti suure ajalise või ruumilise vahemaa taha Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ
andmed.Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; ärisaladust sisaldavad andmed. Haldusorgan Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Haldusorgani pädevus Üksikasjalikumalt sätestatakse avaliku halduse ülesanded eriseadustes ning nende alusel antud määrustes. Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina, võib asutuste puhul rääkida ka sisepädevusest. Selle kohaselt määratakse halduse siseselt haldusmenetluses tegutsevad isikud, kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides.
PUHKUS 8.1 Puhkuse kestus Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas puhkuse kestuses kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune. Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus (35 kalendripäeva) alaealistel, töövõimetuspensioni saavatel töötajatel, laevapere liikmetel. 8.2 Puhkuse ajakava Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, võttes arvesse töötajate mõistlike soove. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne aegumist.
jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid). Nimetatud juhtudel on töösuhte tähtajalisuse
õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuriteo ja väärteo erisus seisneb teo raskusastmes. Kuriteokoosseisud on kodifitseeritud, see tähendab sisalduvad kõik KarS eriosas. Väärteokoosseisud ei ole kodifitseeritud ehk asetsevad eriseadustes. 20. Omavoliline sissetung. - valdaja tahte vastane sisenemine, tungimine võõrasse hoonesse jm. St pole tema nõusolekut. Sissetung on sisenemine objektile mitteettenähtud viisil.Avaliku rahu vastane süütegu - väärtegu. Kaitstav õigushüve - isiku kodu. Kodu on puutumatu. 1. Valdaja on olenemata valduse õigusliku aluse olemasolust isik, kes teostab tegelikku võimu hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle ning kellel on ka tegeliku võimu teostamise tahe. 2
). VT. 5. KÜSIMUS! 15. Politsei põhiülesanded Politsei ülesanded sätestab Politsei ja piirivalve seaduse §3 (1) Politsei pädevuses on: 1) riikliku järelevalve teostamine seaduses sätestatud alustel ja korras käesolevast seadusest tulenevate erisustega; 2) järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle; 3) teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimine; 4) kinnipeetud isikute saatmine; 5) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras; 6) süütegude menetlemine seaduses sätestatud alustel ja korras; 7) karistuse täideviimine seaduses sätestatud juhtudel ja korras; 8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning teiste riigi ametlike külaliste ja siseministri poolt käesoleva paragrahvi lõike 3
töövaidlusorgan Maakohus AVALIKU TEENISTUSE SEADUS (ATS) Kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning seaduses sätestatud juhtudele riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele. Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes säetstatud erisustega. ATS Riigi (ametiasutused KOV üksus ) Ametnik Töötaja Teostab avalikku võimu (ei ole Avaliku võimu teostamist toetav seotud avalikuga ül täitmisega) töö
kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. TLS ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumide direktorid, kõrgkoolide rektorid). Nimetatud juhtudel on töösuhte tähtajalisuse eesmärgiks tagada ametikohtade täitmine
LITSENSTILEPING Intellektuaalse omandi kasutamine on kokkuleppe küsimus (v.a vaba kasutamise erandid), st kasutaja peab saama õiguste valdajalt selleks kirjaliku loa ehk litsentsi. Eesti õigusaktides on nimetatud kolme liiki litsentse: lihtlitsents, ainulitsents ja all-litsents. Vastavalt lepinguvabadusele võib litsentse nimetada ka teistmoodi, nt arenduslitsents, lõppkasutuslitsents, vabavara litsents jms, kuid vaidluse korral võetakse aluseks ikkagi võlaõigusseaduses ja eriseadustes sätestatu. Õiguste andmise võimalused tarkvara näitel Arvutiprogramme kaitstakse autoriõigusega sarnastel alustel nagu kirjandusteoseid. Kuigi teatud juhtudel võib tarkvata olla ka leiutis, tehakse Eestis selge enamik tehingutest tarkvaraga tuginedes autoriõigusele. Kuna autoriõiguslik kaitse ei laiene ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad programmi elemendid, on tavaline, et lepingud sisaldavad ärisaladuse hoidmiseks konfidentsiaalsussätteid.
See võib toimuda kolmel juhul: 1) põhiseaduse § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse
See võib toimuda kolmel juhul: 1) põhiseaduse § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes. Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist õigusliku vaidlusega, mis lahendatakse haldusorganisatsioonis. Haldusorgan või ametnik teostab sellisel juhul jurisdiktsioonilist funktsiooni. Reeglina on siin tegemist alternatiivse võimalusega, s.t. isik võib pöörduda ka otse kohtusse. Kui isik ei ole nõus haldusorgani poolt vastuvõetud otsusega, on tal õigus edasi kaevata kõrgemalseisvale organile või kohtusse, kohaliku omavalitsuse
Kõik teised saavad. (Töötukassa seaduses ja haigekassa seaduses kuskil kirjas et ka need ei saa minna pankroti.. see on pigem seadusandja praak). Ainus kolmas isik peale võlausaldaja ja võlgniku, kes võib teatud erijuhtudel pankrotiavalduse esitada, on nantsinspektsiioon. Seda käsitletakse võlausaldaja pankrotiavaldusena. Tuleneb erisätetest vastavates eriseadustes: kindlustusseltside suhtes (tuleneb kindlustustegevuse seadusest) krediidiasutuste suhtes (tuleneb krediidiasutuste seadusest) 8 1.3 Ajutise halduri määramine Esitatud pankrotiavaldus läbib kolm kontrolli 1. Avalduse formaalne kontroll (kas esitatud õigesse kohtusse, kas TsMS nõuded täidetud jne)
töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine kuni 5 aastaks (3-2-1- 15 96-02; 3-2-1-28-15) renditöö puhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas - kuni 5 aastaks ajutiselt äraoleva töötaja asendamine tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalused on ette nähtud ka eriseadustes (riigimuuseumi juht, etendusasutuse loominguline juht, töötaja jm) (TLS § 9) Eestis väga vähe, umbes 8%. Lepinguvabaduse piiramise koht seadusandja utleb, millal saab sõlmida tähtajalise lepingu. Kui leping on sõlmitud kolmeks aastaks, aga inimene koondatakse peale aastat, siis tegelikult peaks tööandja tasuma 2 aasta saamata jäänud töötasu. Töö iseloom peab olema ajutine. ELi direktiiv keelab sõlmida järjestikkuseid tähtajalisi lepinguid. Sellisel juhul peaks
- Saare, K. Esindusorgani liikme käitumise omistamisest eraõiguslikule juriidilisele isikule seoses vastutuse küsimusega. Juridica X/2003, lk 673-683. 3.5. JURIIDILISE ISIKU ASUTAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 3.5.1. Juriidilise isiku asutamine Kaks süsteemi: - avaldamise normatiivne süsteem; - loa süsteem. TÜ ja UÜ: ÄS §-d 82-84. Tulundusühistu: TÜS § 4-10. MTÜ: MTÜS §-d 5-11. SA: SAS §-d 5-15. 3.5.2. Juriidilise isiku lõpetamine vt TsÜS §-d 39-40 ja vastavaid sätteid eriseadustes. Kaks lõpetamise viisi: 1) vabatahtlik; 2) sundlõpetamine lõpetamise otsustab kohus, kui on olemas TsÜS §-s 40 toodud alused. Lõppenuks saab lugeda juriidilise isiku, kui ta on registrist kustutatud. Eristada tuleb järgmisi staadiume: 7 likvideerimisest teatamine; 8 võlausaldajate nõuete väljaselgitamine; 9 vara realiseerimine ja võlausaldajate nõuete realiseerimine; 10 alles jäänud vara tuleb jagada õigustatud isikute vahel
Finantsinspektsiooni pädevusalas. See erineb suuresti kehtivatest tegevuslubade lahenditest, mis on kasutusel krediidiasutuste, kindlustusandjate, investeerimisühingute ja fondivalitsejate puhul ja kus tegevusloa fookus on eelkõige kapitaliseerituse tagamisel (koos vastava pädevusnormistikuga Finantsinspektsioonile) (nt krediidiasutus, kindlustusandja) või asuvad tarbijale suunatud tegevusnõuded Finantsinspektsiooni pädevust reguleerivates eriseadustes (nt fondivalitsejad, investeerimisühingud). See 29 Antud juhul ei tuleks tegevusloanõuet käsitleda vormilises mõttes, vaid see peab hõlmama sisulisi nõudeid ja järelevalvehinnanguid nendele. See omakorda eeldab õigusloome tegevuses sisenemispiirangute, tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste jmt läbimõtlemist. 55
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud Mittetulundusühing: on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. (MTÜS § 1 lg 1); ... Eriliigid eriseadustes nt. kirikud ja kogudused, ametiühingud ja erakonnad Sihtasutused: on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (SAS § 1 lg 1) Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) ... Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 «Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta» rakendamise seadus Euroopa äriühing (Societas Europea, SE) ..
ei ole sätestatud teisiti. Registerpandi esemed on: registrisse kantud ja avalike andmetega ja seaduses sätestatud korras peetavad Asjad, Õigused, Asjade kogumid (kommertspandi ese) *Mõttelist osa asjast või õigusest saab pantida Vaid siis, kui see on kaasomaniku osa Ühisomandis olevat asja saab pantida vaid tervikuna Registerpant võidakse seada täpsemalt (registerpandi ese): Riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid (registrid sätestatud vastavates eriseadustes, nt patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus jne):-Patendid- Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid-Sordid-Mikrolülituste topograafiad-Geograafilised tähised Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register) Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse.
Juhatuse liikme vastutuse alused Isiku valimisega osaühingu juhatuse liikmeks tekib juhatuse liikme ja osaühingu vahel seaduse alusel õigussuhe, millest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud erinevate õigusaktidega, eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja äriseadustikuga, aga ka muude seadustega nagu raamatupidamise seadus, maksukorralduse seadus jne. Juhatuse liikme vastutus seaduse alusel tuleneb eelkõige TsÜS §-st 37 ja ÄS §-st 187 ning vastavates eriseadustes sätestatud alustest (nt maksukorralduse seaduse § 40 lg 1). Lisaks võib osaühing, kuigi tingimata ei pea, sõlmida juhatuse liikmega lepingu. Vastava lepinguga võidakse sätestada juhatuse liikme kohustused rangemana võrreldes seaduses ettenähtuga. Samas võidaks juhatuse liikme lepinguga ka leevendada seaduse nõudeid. Juhatuse liikme lepingulise vastutuse ja kahju hüvitamise nõude aluseks on eelkõige VÕS §§ 100, 101 lg 1 p 3 ja 115.
4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik Haldusorgani esindamine (sisepädevus) Sisepädevus määrab kindlaks, kes haldusorganis töötavatest või sinna nimetatud ametiisikutest on volitatud organi nimel ametlikke toiminguid tegema. HMS § 8 lg 2: "Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti". Mõistet "valla- või linnavalitsus" kasutatakse eriseadustes ja määrustes kahes tähenduses: 1) kollegiaalne otsustuskogu 2) linnapea või vallavanema poolt juhitav täidesaatev asutus. Erinevad pädevuse jaotamise võimalused KOV-s: Kui seadus või Vabariigi Valitsuse või ministri määrus volitab haldusülesannet täitma kohalikku omavalitsusüksust tervikuna, s.o valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut, siis peab omavalitsusüksuse sisepädevuse, volitatud asutuse või ametniku
324. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? 1.Isikuvastased süüteod 2.Varavastased süüteod 3.Majandusalased ja avaliku usalduse vastased süüteod Süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Määratlus ja karistused on ära toodud karistusseadustikus. Väärtegude koosseis ja kohaldatavad karistused võivad olla sätestatud ka eriseadustes. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Isikuvastased süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad (Isikuvastased süüteod, süüteod perekonna ja alaealiste vastu, rahvatervise vastu suunatud süüteod) 326. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1
o Kui inimene jääb raskelt haigeks, võib ka tööandja asendaja leida, kuid oleneb tööanjda soovist. Kui töötaja on 4kuud haige olnud, siis võib töötandja TL üles öelda. o Välismaale õppima minemine, mitmeks kuuks koolitusele o Asendamine ei ole seotud tähtajaga, töö iseloom võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu - tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalused on ette nähtud ka eriseadustes (riigimuuseumi juht; etendusasutuse direktor ja loominguline töötaja; õpetaja, kel puudub nõutav kvalifikatsioon jt) (TLS § 9, MuuS § 18 lg 3, EAS § 6 lg 2 ja § 7 lg 2, PGS § 74 lg 7) o vahepeal võibad trendid, mood vms muutuda ja on vaja uute mõtetega inimesi o muuseumid ja riiklikud teatreid rahastatakse riigieelarvest o õppejõudude puhul ei ole mõistlik (euroopa komisjon 1999/70EÜ –eesmärk
bumiseni. Näiteks kui tähtajaline tööleping on sõlmitud kaheks aastaks ja tööandja soovib töötaja koondada ühe aasta möödumisel, tuleb tal töötajale koondamishüvitisena maksta lepingu tähtaja lõpuni saadaolev ühe aasta töötasu. 9. TLS §-d 9 ja 10 ei piira ega keela tähtajaliste töölepingute sõlmimist eriseadustest tulenevalt. TLS lubab tähtajalist töölepingut sõlmida ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Eriseadustes ette nähtud tähtajalise töölepingu sõlmimise alused ei käsitle enamasti ajutise iseloomuga töid. Tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus või kohustus on seatud teistel eesmärkidel. Sageli on eriseadustes sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalus juhtimisülesandeid täitvate töötajatega (muuseumiseaduse § 61 lõige 1 – muuseumide di- rektorid, ülikooliseaduse § 17 lõige 1 – kõrgkoolide rektorid). Nimetatud juhtudel on töösuh-
nõudega) korras põhiseaduse muutmise õigus (põhiseaduse vastuvõtmisel võidakse kehtestada ka sätteid, mis osutuvad lõplikeks ja absoluutseteks - nt Saksa LV kehtivas põhiseaduses on sätestatud põhimõte, et Saksa LV on riiklikult korralduselt föderatsioon ning et seda alust ei tohi mitte kunagi muuta isegi referendumil) P. 3. PÄDEVUS Parlamendi pädevus sätestatakse konstitutsioonis või konstitutsioonilistes aktides, nende alusel võidakse reguleerida konkreetsemalt veel eriseadustes. Pädevuse iseloom varieerub sõltuvalt sellest, kas tegemist parlamentaarse, parlamendikeskse või võimude lahususe nö puhta süsteemiga. Parlamendi pädevuse muid põhilisi aluseid - näiteks: 1) valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine (korraliselt või erakorraliselt ehk nimetamise, umbusalduse avaldamise kaudu või kui valitsus ise tagasi astub); 2) valitsuse tegevuse kontrollimine ja valvamine, poliitiline kontroll kogu täidesaatva
annaabi.ee 
