Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevate keelte õppimine ja kasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, küsitluse, põliskeel, portugal, slaavi, nüüdismaailm, suhtluskeel, kakskeelsuse, kanada, araabia, indoneesia, vietnam, aasia, juhendaja, 2017, edasiandmiseks, soomlased, lätlased, rootslased, venelased, kontaktis, kokkupuude, mängides, korduvat, eluaasta, helisid, lauseid, tuhat, emakeel, mõtlemisprotsess, jutust, õppinud, selliseksPidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel Kahesuunaline keelekontakt keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel Kolm maailma kõige suuremat keelt: 1) hiina 2) hispaania 3) inglise Kolm suurimat keelkonda: 1) indoeuroopa 2) Hiina-Tiibeti 3) Nigeeria-Kongo Eesti keel kui suur keel: 1) miljon kõnelejat, ainult u 300-400 keelel on nii palju kõnelejaid 2) eesti keeles antakse välja palju kirjandust, nt raamatud, ajakirjad, ajalehed jne 3) hästi palju vikipeedia artikleid on eesti keeles, see näitab, et eesti keeles on võimalik palju informatsiooni saada 4) kõrgharidust omandatakse eesti keeles, see on riigikeel, millel on oma eriline kaitse
380 miljonit räägib emakeelena, 600 miljonit esimese võõrkeelena. Räägitakse Inglismaal, Uus-Meremaal, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika vabariigis islandi 265 000 kõnelejat. 9. sajandil asustasid norralased Islandi ja keel arenes välja norra keelest. 12. sajandil sai norra keelest eraldi seisva keele staatuse. jidis u 3 miljonit kõnelejat USAs, Venemaal, Iisraelis, Ukrainas. Segu ülemsaksa, semiidi ja slaavi keeltest. Kirjutatakse heebrea tähestikus letseburgi keel kõnelejaid u 400 000, 275 000 neist sünnipäraselt, ülejäänud välismaalased; ajalooliselt saksa keele dialekt. 19. sajandil esimene piibel norra 4,2 miljonit kõnelejat. Kaks varianti nynorsk ja bokmål. Üks on pigem talurahva keel, teine haritute (aga ei pruugi alati nii olla). Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides
.........................................................................................................................8 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD...........................................................................................11 5.1. Peamised inglise keele eessõnad koos näitega ........................................................................................................................................................................11 6. HISPAANIA KEELE EESSÕNAD...............................................................................................................13 6.1. Hispaania keele eessõnade võrdlus inglise keele eessõnadega................................................................14 6.2. Levinumad hispaania keele eessõnad......................................................................................................15 7. SAKSA KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD.................................................
380 miljonit räägib emakeelena, 600 miljonit esimese võõrkeelena. Räägitakse Inglismaal, Uus-Meremaal, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika vabariigis islandi – 265 000 kõnelejat. 9. sajandil asustasid norralased Islandi ja keel arenes välja norra keelest. 12. sajandil sai norra keelest eraldi seisva keele staatuse. jidiš – u 3 miljonit kõnelejat USAs, Venemaal, Iisraelis, Ukrainas. Segu ülemsaksa, semiidi ja slaavi keeltest. Kirjutatakse heebrea tähestikus Transliteration Yeder mentsh vert geboyrn fray un glaykh in koved un rekht. Yeder vert bashonkn mit farshtand un gevisn; yeder zol zikh firn mit a tsveytn in a gemit fun brudershaft. letseburgi keel – kõnelejaid u 400 000, 275 000 neist sünnipäraselt, ülejäänud välismaalased; ajalooliselt saksa keele dialekt. 19. sajandil esimene piibel All Mënsch kënnt fräi a mat deer selwechter Dignitéit an dene selwechte Rechter op d'Welt
puudub. Tüüpiliselt tekivad pidzinkeeled tihedates rahvusvahelistes kaubandussihtkohtades (sadamates, turgudel). Ei ole emakeel. Kreoolkeel pidzinkeel, mida vanemad õpetavad oma järeltulijatele emakeelena. Keeled sarnanevad sellepärast, et nad on: - sugulased (pärinevad ühisest algkeelest) - keelekontaktis olnud. - juhuslikkus 5. Maailma keeled Keelte arv elus keeli umbes 7000. Suurima kõnelejaskonnaga keeled on: - hiina (~1,200 milj) - hispaania (329 milj) - inglise (328 milj) Teise keelena kõnelejaid: -hiina -inglise -hispaania Suurima kõnelejaskonnaga keelkonnad: - Indoeuroopa - Hiina-Tiibeti - Nigeri-Kongo Keele kõnelejate hulka mõjutavad: -kõnelejad (emakeel ja teine keel) -keele info hulk ( kirjakeel, trükised, internet) Väike keel väikese kõnelejaskonnaga keel Suur keel suure kõnelejaskonnaga keel Euroopa Liit ja keeled Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt.
Helitud häälikud on need, mille puhul häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja armeenia. i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud tagavokaaliks. Vanainglise ja saksa keeles on vastavalt muutunud y(ü)-ks (cyning) ja ö-ks (König)
et saaksid aru filmi sisust pead oskama võõrkeelt, mis keeles see film on (www.miksike.ee). Võõrkeeli peavad õppima kõik inimesed, kui tahetakse, et elu edaspidi lihtsam oleks. Võõrkeeltega lööb tänapäeval kogu maailmas läbi ja selleks neid õpetatakse ka koolis (www.miksike.ee). 13 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA Selleks, et välja selgitada õpilaste arvamused ja suhtumine viis autor gümnaasiumi klasside õpilaste vahel läbi küsitluse. Küsitluse aluseks võeti uuring õpilaste võõrkeele õppimise motivatsiooni kohta (Weger, 2013). Antud küsitlust ei võtnud autor kasutusele täies mahus, vaid valid välja üldisemad küsimused, mis sobisid kokku antud uurimuse eesmärkidega. Uurimus viidi läbi Lähte Ühisgümnaasiumis novembris 2014. 2.1 Vastajate jaotumine Käesoleva uurimistöö küsitlusele vastas 119 Lähte Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilast. Vastajate seas oli 57 neidu ja 62 noormeest.
(mõistemärgid). Seda mõjutas fonetisatsioon ehk sõna märk hakkas tähistama ka teist samakõlalist sõna vb keeleüksust(reebus)). Tekkis silpkiri>häälikkiri. Egiptuse, semiidi kiri Ladina tähestik arenes egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud hieraatsest kirjast). E. Hieroglüüfkiri oli osalt mõiste, osalt tähtkiri (tglt konsonantkiri, sest tähed märgivad kaashäälikuid). Semi kiri, siis siinai kiri, siis vist foiniikia jt semi kirjad (aramea, heebrea, araabia, etioopia). Egiptlased ja semiidid kirjutasid paremalt vasakule. Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes hakkasid oma keeles puuduvate kaashäälikute märkidega tähistama täishäälikuid, muudeti ka tähtede kuju ja lisati tähti, kreeka kirja kirjutati samuti algul paremalt vasakule, siis vaheödati edasi- tagasi(2. Rida oli peegelpildis vasakult paremale, kreeka k bustrophon = künnihärja pöördumise viis). Tekkis 1. tähestik. 6.-5
Lingua Romana Rustica ehk maarahva romaani keel, rõhutab sealjuures ka piirkonnalist eripära või lihtsalt Lingua Romana, mis tähendab, et see oli Rooma elanike keel aastast 212. Väljend romaani oli tuletatud ladina keelsest väljendist romanice-arutelu (rääkima Rooma moodi). Lähtudes ajast, muutus klassikaline ladina keel lihtrahvale peaaegu arusaamatuks. Termin ,,romaani'' muutus lihtsa ja arusaadava keele sünonüümiks. Tänapäevases hispaania keeles tähendab ,,romancear'' tõlkimist hispaania keelde ja nüüdisaegses itaalia keeles tähendab ,,romanizzare'' itaalia keelde tõlkimist. Samas, aga kasutatakse prantsuse keeles sõna roman , et märkida ülestäheldatud proosateos mitteteaduslikus vormis ja kuna selline kirjandusliik töötab, siis kirjutatakse neid mingis kohalikus murdes. 3. TÄHTSAMAD KEELED 3.1. ITAALIA KEEL
Austraalia ja Uus-Guinea ; Põhja-Ameerika ; Lõuna-Ameerika Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuur alusel maailmas jagunenud on. Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled. Keele suguluse kõhta väited pärinevad nende võrdlemisest. Võrreldakse grammatikat,põhisõnavara.tänu nendele võrdlemistele on ammu teada faktid keelkondadest ja nendevahelistest suhetest. Sugulaskeelte sarnasus võib tegelikult olla juhuslikult kokkulangevuse tulemus. Võib olla ka laenamise tulemus.seetõttu nõuavad
keegi teine seda keelt ei kõnele, siis ei saa tema õigsust kontrollida. · Allikate võrreldavus näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt 1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000 Keelte liigitusaluseid Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista keelega seotud nähtusi. · Genealoogiline (sugulus ja päritolu). On võimalik, et alguses oli 1 keel (algkeel), aga siis teatud
tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel.
Tüpoloogiliselt st selgitatakse keeli struktuuride võrdlemise teel, keeletüübid (F.Saussure) Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Ka on keelt vaadeldud genealoogiliselt ehk geneetiliselt. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel) Näiteks romaani keeled põlnevad ladina keelest : ladina keel on allkeel ja keeled, mis sellest põlvnenud on on tütarkeeled. Ladina : portugali, hispaania, prantsuse, itaalia jt. Arvatakse , et maailmas on 4000 7000 keelt. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Keele päritolu teooriad: (naljaga pooleks) · bow-wow teooria esimesed sõnad onomatopoeetilised;
hollandi, flaami afrikaani BALTI KEELED leedu läti SLAAVI KEELED Idaslaavi vene valgevene ukraina Lääneslaavi poola
ukraina Lääneslaav i poola tsehhi slovaki Lõunaslaav bulgaaria i serbia- horvaadi sloveeni makedoon ia ROMAANI KEELED itaalia hispaania katalaani portugali prantsuse provansi retoromaa ni sardiinia rumeenia ladina KREEKA Kreeka Vana- Kreeka KELDI KEELED iiri
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes
(hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni),
· norra · taani · fääri · islandi · läänegermaani · inglise · saksa · friisi · hollandi, flaami · afrikaani · Balti keeled · leedu · läti · Slaavi keeled · idaslaavi keeled · vene · valgevene · ukraina · lääneslaavi keeled · poola · tsehhi · slovaki · lõunaslaavi keeled · bulgaaria · serbia-horvaadi · sloveeni
Mõnes keeles (nt vene k) võib mitmus degrammatikaliseeruda = leksikaalse tähenduse võtta. Peale loendamise on arvukategooriatel muidki kasutusvaldkondi: - ainsus näitab geneerilisust, üldsust (nt koer on kiirem kui tigu = koerad kui liik ehk mitmus on kiiremad kui teod) - mitmus tähistab ebamäärast hulka (nt meil on külalised = seda öeldakse nii ühe kui mitme külas oleva inimese kohta). Mitmus võib olla assotsiatiivne, liita sarnaseid, kokkukuuluvaid (nt hispaania k kuningapaar = los reyes ehk kuningad; vanaema-vanaisa = los abuelos ehk vanaisad). - Arvukategooria ei pruugi olla kõikide nimisõnade jaoks sama (inimene-inimesed-2 inimest väljendatakse erinevate sõnadega) · KLASS (sh sugu) 2/3 Aafrika keeltes on sõnaklassid (nt suahiili k 7 klassi). Sõnad jaotatakse mingi tunnuse või omaduse järgi erinevatesse rühmadesse.
kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise
Mis on keel ja mis on dialekt? Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel. Keelt saab näha kui dialektide kogumit. Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel. Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik. Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest. 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Sveitsis ja Põhja-Itaalias. Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumis
Kuidas erinevad murded keeltest? Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on murdel (näiteks võru keelel on tugev identiteet, aga ta ei ole iseseisev keel); poliitiline põhjus näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt on hiina ühiskeel, hispaania, inglise, bengali, saksa, uu, portugali, vene, hindi ja jaapani. Mille alusel keeli liigitatakse? Keelte erinevad liigitusalused on genealoogilised (sugulust ja päritolu silmas pidades), areaalsed (kasutuspiirkonna ja keelekontaktide alusel), sotsiolingvistilised (kasutust ja staatust ühiskonnas silmas pidades) ja tüpoloogilised (struktuuri ja sõnavara omadusi silmas pidades). Nimeta genealoogilise liigitusaluse meetodeid.
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19
kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: · substantiivile liituva afiksi abil; · kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; · ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 37. Kääne, käändekategooria, semantiline roll Käänetekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Semantilised rollid: · Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile.
12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19
12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline), keelte arvandmete suhted (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelte liigitusaluseid · Genealoogiline (sugulus ja päritolu) · Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19
juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest. Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio
Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)-
selgitada keelte sugulust. INDOEUROOPA JA UURALI KEELKONNAD Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: •germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), •balti (leedu, läti), •slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia- horvaadi, sloveeni, makedoonia), •keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), •romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania •armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja •indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : •saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami),
Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Laenamise korral juurdub lähtekeele sõna rohkem või vähem sobitatuna ja aegade vältel muutununa sihtkeelde. Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest
juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest. Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio
annaabi.ee 
