SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun...........................................................
Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene saun ehk leilisaun Iiri saun Aurusaun Suitsusaun Infrapunasaun Massaaz Massaaz- klassikaline, spordi, aroomi, sokolaadi, erootiline, mee, tselluliidi, Tai, rasedate, laavakivide, jalatalla, lümfi, kupumassaaz jne. Pingutab lõtvunud nahka, parandab lihastoonust ja kiirendab ainevahetust.Pparaneb südame töö, suureneb liigeskapslite liikuvus, aitab trennijärgselt ja ka eelselt lihaseid lõdvestada
,,Erinevate taastumisvahendeid inimese turgutamiseks" Füüsilikalised taastumisvahendid. Saun. Sauna liigid: · Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun · Soome saun · Rooma saun · Vene saun ehk leilisaun · Iiri saun · "Indiaani saun" ehk higistamistelk · Aurusaun · Suitsusaun · Saunabuss Saunateraapia. Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 19 lk
ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz......................................................................
immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad, kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev.
.............................................................................................. 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.........................................................................................................................................6 Sauna liigid......................................................................................................................... 6 Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun........................................................................6 Soome saun......................................................................................
Massaazil on tugev mõju psüühikale. Rahustab, loob sooja tunde, maandab psüühilisi pingeid, pehmendab lihaspingeid, peavalusid, depressiooni. Aroomimassaazi tehakse eeterlike õlidega. Eeterlikud õlid on aromaatsete taimede kergelt lenduvad õlid. Aroomimassaazi liigutused on aeglased ja sujuvad. Näidustusteks on psüühiline väsimus, vere- ja lümfiringe häired, lihaspinged, uroloogilised põletikud, unehäired. · LÜMFIMASSAAZ massaaz stimuleerib lümfiteid. Aeglase vooluga lümf suunatakse mööda lümfiteid suuremate lümfisõlmede poole sujuvate ja pehmete liigutustega. Lümfimassaaz suurendab organismi immuunsust. Seda tehakse jääkainete väljutamiseks organismist, misläbi alanevad tursed, kiireneb lümfi- ja vereringe ning ainevahetus. Paraneb naha toitumine ja hapnikuga varustamine, akne ja armid muutuvad vähem nähtavaks. Vererõhk alaneb ja pulss normaliseerub
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
* 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. • D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. • Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. • Vanusega väheneb naha võime toota D- vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Vaegus Liig lastel – rahhiit ohtlik eelkõige lastele
naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide
kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10
Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun.........................................................................................................................................3 Vesiravi .................................................................................................................................. 4 Ürdi- ja pärlivann........................................................................................................................6 Veealune massaaz..........................................................
Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla suurenenud infektsioonirisk)
800mg * 760 g piimas, täitmiseks, kuuludes organismi * 110 g juustus, luukoe, hammaste ja teiste * 320 g piimasokolaadis, kudede koosseisu, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, ·kudede ainevahetuses. * 1,9-2 kg spargelkapsas või Kaltsium kindlustab veresoonte hiina kapsas seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, ·lihaste normaalse töö tagamiseks, ·vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, ·vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, ·neerude normaalseks
redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10. Peatükk. VITAMIINID JA MINERAALAINED 10.1 Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D). Organismil on võimatu ellu jääda ilma vitamiinideta. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik tarvitades vitamiine lakata söömast ja loota jääda terveks. Vitamiinid on toidu minoorsed (mikro-), asendamatud komponendid. Kuidas vitamiinid toimivad Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.
lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B .............................................................................................5 1.2.3 Vitamiin C..............................................................................................6 1.2.4 Vitamiin E..............................................................................................7 1.3 Mineraalid................
seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism
Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest: mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape (vitamiin B3), niatsiin, vitamiin K, jt.); teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A);
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg),
täisterajahus, taimeõlis, piimas, võis, E häired lihaste ja sugunäärmete arengus munakollases rohelistes taimedes K (lehtköögiviljas), maksas, verehüübimishäired munakollases 5 2. C-vitamiin C-vitamiin ehk askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. 2.1 Saamine Taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin C imendub peensoolest Na- sõltuva aktiivse transpordina ja passiivse difusioonina. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte annuste puhul. Imendumine on küllastav protsess, st koguste suurenedes väheneb järsult verre jõudva vitamiin C kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lammutamise
Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus .......................................................................2 3. Mis on vitamiin ..................................................................3 4. Olulisemad vitamiinid........................................................4-6 5. Miks on vitamiinid vajalikud .............................................7-8 1 Sissejuhatus. vitamiinid on rühm, millesse kuuluvad , mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerim iseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese ei või sünteesitakse ebapiisavas koguses
hammastele ja igemetele; Soodustab paranemist; Antiosüdant, kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu; B1 Energia tootmiseks Avitaminoos, päevalillesee Teised B- Rafineerit aitab vabastada väsimus, mned, rühma ud süsivesikutest energiat; depressioon, nisuidud, vitamiinid, süsivesiku Närvisüsteemis, südame söögiisu langus pärm, vitamiin C tega ja lihaste tööks; seafilee, liialdamin Parandab õppimisvõimet; täisteratooted e, alkohol, Kasvamiseks; , kuivatatud kohv, Aitab lihaste toonust herned ja suitsetami tõsta ja hoida; kaerahelbed. ne, stress
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid
menadioon (K3)- puhtsünteetiline, alküülitakse K2-ks Metabolism: · Imendub peensoole ülaosas (imendumist häirivad antikoagulant dikumarool, mineraalõlid lahtistites, tsefalosporiinid, aspiriin, rääsunud rasvad) lümfi · CM-tes maksa (põhidepoo, veel ka põrn, südamelihas, skeletilihas) Keskseks vitameeriks on K2. Varud ammenduvad kiiresti!!! Biofunktsioonid: 1. Põhiroll puudutab vere hüübimist hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K-sõltuv karboksülaas o Nt. Preprotrombiin glutamaadijääkide karboksüülimine aktiivne protrombiin o Kompleks protrombiin-Ca seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinna fosfolipiididega - > kiireneb protrombiini proteolüüs trombiiniks (st veri hüübib) 2. Vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks Defitsiit: Vajadus üsna väike · Nii loomsetest, taimsetest toitudes, kui ka peensoole mikrofloorast
g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist (antibiootilist) mõju. Ülesanded lähemalt · Piimatoodangu suurendamiseks eeskätt laktatsiooni tipp-perioodil. · Piimatoodangu languse ära hoidmiseks laktatsiooni teisel poolel. · Piima koostisosade suurendamiseks (proteiin ja/või rasv). · Söömuse suurendamiseks. · Vatsas proteiini sünteesi stimuleerimiseks. · Lenduvate rasvhapete sünteesi stimuleerimiseks ja modifitseerimiseks. · Toitainete seede stimuleerimiseks seedekanalis. · Vatsa pH stabiliseerimiseks. · Juurdekasvu stimuleerimiseks ja söödakasutuse efektiivsuse suurendamiseks. · Negatiivsel energiabilansi perioodil kehakaalu vähenemise minimeerimiseks. · Kuumastressi vähendamiseks. · Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja poegimishalvatusi, immuunsüsteemi tugevdamiseks jne.). · Põletikuliste seisundite leevendamisega. · Sõrgade ja kapjade korrashoid.
Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kalts
· kõhre, luukoe ja hammaste arenguks naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu · vereloomele A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski. D-vitamiin o Organism suudab ise sünteesida nahas päikesekiirguse abil. o D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel o Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa�
F. Hopkins ja C. Funk, kui sõnastasid põhiprintsiibi, mille kohaselt osad rasked haigused on tingitud mingi aine puudumisest toidus. Avastatud vitamiine hakati tähistama suurte ladina tähtedega [7]. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse vitameeriks [4, lk 10]. Esimestena said tähistuse retinool ehk A-vitamiin ja beribeeri ehk B-vitamiin. Järgnes antiskrobuutne vitamiin C ja antirahhiitne vitamiin D. Hiljem selgus, et B-vitamiinist oli saanud terve kogum. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. 3 2. MIS ON VITAMIINID Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja