Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevad seadusepunktid Eesti seadusest.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärand, elatis, testament, järjekorra, pidama, lapsendaja, pärimisleping, järjekord, alanejad, õigusõpetus, pärimisõigus, surnuks, sõjategevus, loodusõnnetus, kadunuks, lapsevanem, saamiseni, üleneja, töövõimetus, taotlemine, hagimenetlus, elektrooniliselt, summaks, lapsendamine, noorema, bioloogiliste, teris, eluase, nõustamine, maakohussamuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Raha ei pea enam maksma kui abivajaja abiellub uuesti. (1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. (2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast. 13.Lapsendamine
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e
Kohus peab välja pakkuma leppimise variandi. Kui kohus näeb, et inimesed kahtlevad, antakse 6 kuud leppimisaega. Perekonnanimi pärast lahutust: perekonnanime valiku peab otsustama kohe kui antakse lahutusavaldus sisse. 1. jäetakse endale abielu ajal kantud perekonnanimi, 2. võetakse tagasi lahutatava abielu eelne perekonnanimi, 3. võetakse neiupõlvenimi. Elatisraha ja ülal pidamine Mees on kohustatud naist ülal pidama 8 nädalat enne lapse sündi ja 12 nädalat pärast lapse sündimist. Kui lapse ema ei saa sissetulekut, siis lapse isa on kohustatud naist ülal pidama kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Kui abielu lahutatakse, siis see, kes kasvatab last, võib teiselt osapoolelt nõuda elatisraha. Kui on tegemist eakate inimestega või haige inimesega ja üks vajab pärast lahutust abi, siis on õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist. Elatisraha nõue toimub ainult kohtu kaudu kui pole
.........................................................................................12 3.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................13 2 1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi.
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele (pärija(te)le) on seotud esimese sundosaõigusest (PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingujärgne)
isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. · Pärandatava vara olemasolu, seejuures teuleb alati arvestada ka võimaliku abieluvara, s.t. välja selgitada pärandaja abielu(d) · Pärandi vastuvõtt vaid selleks õigustatud isiku poolt. · Kui ei esitata pärandis loobumise avaldust, siis päritakse kõik võlad ja varad. Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3
2. puhkus on tasuline (üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval. Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva, tasuline 2. isadus puhkus ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi. 3. lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva kui lapsendatakse alla 10 a . last. 4. lapsehoolduspuhkus saab kasutada ema või isa kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. 5. lapsepuhkus emale või isale tööpäevades 3 päeva, kellel 1 või 2 alla 14.a. vanust last. 6 päeva 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni tasuline 66 kr päevas. 6
Keerukad ja aeganõudvad nõuded oma õiguste fikseerimiseks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on levinud angloameerika õigussüteem Tähtsaim pole seadus, vaid kuhtupretsedendid – analoogilistes kohtuasjades varem langetatud otsused Lisaks eksisteerivad veel Hiina, India ja islamimaade (Koraanile toetus Šariaat) süsteemid Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime
arvuga. Näiteks: ametnikul puhkus 35 päeva Tööl on olnud 8 kuud. 35 : 12 = 3 8 * 3 = 24 päeva puhkust. 2. seadus võimaldab anda ka sõltumata tööajast. Ka maksimaalset puhkust. Kollektiivne puhkus terve kollektiiv samal ajal puhkusele. Tagasi tuleku aeg segane. Vanemapuhkused 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva. Kui sünnivad mitmikud, siis puhkus 154 kalendripäeva. 2. lapsendaja puhkus Lapsendajale 70 kalendripäeva alates lapsendamisest st alates kohtuotsuse kehtima hakkamisest. Antakse kuni 10 aastase lapse puhul. 3. lapsehoolduspuhkus Kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Võivad kasutada nii emad kui isad. Ning ka kordamööda. 4. täiendav lapsepuhkus a. Puudutab isasid, kellel on õigus saada puhkust naise raseduse ja sünnituse ajal või pärast lapse sündi 2 kuu jooksul maksimaalselt 14 kalendripäeva. b
Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12) Ülalpidamiskohustus perekonnas Vanavanemad, kellel varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, samuti abi vajavat töövoimetut täisealist lapselast, kui lapselapsel ei 2 3 ole vanemaid, abikaasat voi täisealiseks saanud last voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada. Täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama
Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku
tahte avaldust. sunni või tahte avaldusel takistas pärandajat tegemast või muutmast viimase tahte avaldust kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu. võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole jätnud kehvtivat testamendi või pärimislepingut. Esimese järjekorra pärijad: alanejad sugulased: lapsed, lapselapsed jne. Teise järjekorra pärijad: pärandaja isa, ema ja nende alanejad sugulased Kolmanda järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad: emapoolsed vanaema ja vanaisa ning nende alanejad sugulased (onud, tädid, nende lapsed ja lapselapsed) Abikaasa pärijana. Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi ringi, aga loeb see, millise ringi pärandi jagamisse on ta kutsutud. Kui pärivad 1. ringi pärijad, siis abikaasa on seal kaasatud. Kui 1. ringi pärijaid pole ja on 2. ringi pärijad, siis osaleb ta seal. Kui pole 1. ja 2
abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3); Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest. 3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3); 4) konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel, et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused.
mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses. Kui olemas on testament, siis on pärijaks isik, kes võtab perekonnas võimu üle ning saab loomulikult ka surnud isiku vara. Kuid peale päritud võimu ja vara, pidi pärija ka täitma kõik surnud isiku kohustused. Kohustuste hulgas olid näiteks kodukultuse hoidmine ning heade suhete säilitamine klientidega. Selleks, et teatud isik võiks olla pärijaks, peavad täidetud olema ka vastavad tingimused: a) peab olema aset leidnud isiku surm ja pärandi avanemine
asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud
Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: *Samasoolised ei saa abielluda *Ei saa abielluda see, kes juba on abielus *Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda *Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus
nagu omanik Loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asja eraldumisel Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine toimub vallasomandiga võrreldes erinevalt – suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. 231
- seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto. Vallasasjad jagunevad kaheks: - asendatav vallasasi (raha, puit, ehitus-, metsamaterjal) ja - asendamatu (kunstiteos) 9. Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel? Ülenejad (ema, isa, vanaema, vanaisa), Alanejad (lapsed, lapselapsed) ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad. 10. Mis on pärimine ja kuidas saab pärida? Pärimine on inimese surmajuhtumi järel tema kinnis- ja vallasasjade jagamine. Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad)
Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
nende vahelisest praktikast.) Tahteavalduse tegemine eristatakse kahesuguseid tahteavaldusi : 16 · vastuvõtmist vajavad tahteavaldused - need loetakse tehtuks ehk jõustunuks kui nad on kätte saadud. · vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused need jõustuvad tegemisel (nt testament ) Tahteavaldus loetakse mitte tehtuks kui äramuutev tahteavaldus jõuab varem või samal ajal algse tahteavaldusega. Kui tahteavaldus on tehtud on ta õiguslikult siduv. Tehingu tõlgendamine tehingu tõlgendamise eesmärgiks on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tehingu tõlgendamises tuleb eristada seaduse tõlgendamist (Tsüs §3) eristada seaduse anda soov. Tehingu tõlgendamine käib tahteavalduse tõlgendamise kaudu .
Abielu sõlmimiseks tuleb avaldada avaldus. Abielluda ei saa 1 kuu pärast avalduse esitamist. See kuu aega on järelemõtlemisaeg. Mitte kauem, kui 3 kuud. · Vanus: täisealisena (18 aastane). 15 aastaselt on lubatud abielluda eestis, siis peab kohtu poole pöörduma. · Abielu sõlmimise takistavad tegurid: 1. Veresugulased. Põlvnemine: vanaemad, vanavanaemad. Lapsed, lapselapsed.Õed ja vennad. Ei tohi abielluda nendega. 2. Lapsendamise tagajärjel: lapsendaja ei saa lapsendatuga. 3. Ühte peresse lapsendatud lapsed: erinevad inimesed aga perekonnalt õde ja vend. 4. Ei saa abielluda, kui oled juba abielus. · Abielus on mees ja naine jah sõna ütlemisest. Allkiri kinnitab seda öeldud jah-i. Sõrmus ei oma mingisugust tähtsust. · Nime valik abielus: 1. Ühine perekonnanimi, emma-kumma järgi. 2. Mõlemad pooled kannavad enda perekonnanime edasi. 3. Enda perekonnanimele lisatakse teise poole perekonnanimi.
- ühisomand Piiratud asjaõigused: · Servituudid · Reaalkoormatised · Hoonestusõigus · Ostueesõigus · Pandiõigus 54. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid Perekonnaõiguse allikad Perekond ja perekonnaelu 55. Sugulased, hõimlased. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased Ülenejad ja alanejad sugulased Külgjoones sugulased Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted 56. Abielu, abikaasad. Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise vabal tahtel põhinevat, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendust, mis on tähtajatu Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud
Seadus näeb ette ka toimingud, mida vanemad ei saa lapse nimel teha. Neil juhtudel määratakse kohtu poolt erieestkostja vanemate asemel lapse esindajaks või tehakse lapse tahteavaldus kohtulahendiga. Vanemad ei saa teha tehingut näiteks siis, kui tehingu üks pool on laps ja teine pool on vanem ise või vanema abikaasa, vanema teine laps, õde või vend. Kinkekeelu tõttu ei või vanemad lapse esindajana reeglina kinkida lapse vara. Lapse ülalpidamine / elatis Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokumendiks, millega elatise maksmisest keeldumisel saab pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja eelnevalt pöörduda kohtusse. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis,
misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda Kohtu kaudu toimub hagi esitab abielus olev isik või selle isiku vanemad pettuse või ähvarduse teel sõlmitud abielud hagi võib esitada ka see kelle huvisid on rikutud kui mees sureb siis 10 kuud enne lapse surma siis loetakse seda selle mehe lapseks kunstlikul viljastajal pole mingit õigust lapsele. Lapse perekonnanimi kuu pärast sündi kuid eesnimi kohe .
ole mõistlik kasutada puhkust kui olen haige voodis, tuleb teavitada tööandjat- võtan sinise lehe Puhkamise kasutamine esimesel aastal: kui on töötatud vähemalt 6 kuud; on õigus saada puhkust pooles mahus 1) rasedus ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva võimaldatakse 2) isapuhkus võimalus saada puhkust kokku 10 tööpäeva ja tuleb ära kasutada kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi. Alates 10. Jaanuarist on see puhkus tasuline 3) lapsendaja puhkus võimalik saada 70 kalendripäeva puhkust, kui lapsendatakse alla 10 aasta vanune laps 4) lapsehoolduspuhkus seda puhkust võivad kasutada lapse ema või isa, võimalik on seda kasutada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni; täiesti lubatav on, et kõige pealt kasutab ema ja siis kasutab isa. Korraga ei tohi nad kasutada, vaheldumisi võib kasutada. 5) Lapsepuhkus saab kasutada iga aasta kohta, 3 tööpäeva emale või isale, kui
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
21.abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi üh Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuu Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud 2)need isikud, kes juba on abielus 21.abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka e abielu jõustumisest. 1)milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks 2)milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara 3)kuidas ühisvara kasutada 4)kuidas ühisvara jagada 5)ülalpidamiskohustus
peab maksma teadmata kadunud isiku võlad, peab lisaks hoolitsema vara allesoleku eest. Hooldaja ei saa käsutada kinnisasju. Kui isik ilmub välja, siis kohus tühistab hoolduse ja hooldaja peab aru andma. Kui hooldaja on oma kohustusi täitnud ebakohaselt, siis teadmata kadunud olnud isik võib tema vastu esitada kahjunõude. Kui on alust arvata, et inimene on surnud, kuid laipa pole leitud, tekib vajadus isiku surnuks tunnistamiseks. Sel juhul avaneb pärand, sest eeldatakse, nagu ta oleks tegelikult surnud. Juriidiliselt pärandi avanemise seisukohalt vahet ei ole. Eelnevalt ei pea olema tuvastatud tema teadmata kadunuks olemine. §17. Teadmata kadunud isik Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. §18. Teadmata kadunud isiku vara hooldus
peab maksma teadmata kadunud isiku võlad, peab lisaks hoolitsema vara allesoleku eest. Hooldaja ei saa käsutada kinnisasju. Kui isik ilmub välja, siis kohus tühistab hoolduse ja hooldaja peab aru andma. Kui hooldaja on oma kohustusi täitnud ebakohaselt, siis teadmata kadunud olnud isik võib tema vastu esitada kahjunõude. Kui on alust arvata, et inimene on surnud, kuid laipa pole leitud, tekib vajadus isiku surnuks tunnistamiseks. Sel juhul avaneb pärand, sest eeldatakse, nagu ta oleks tegelikult surnud. Juriidiliselt pärandi avanemise seisukohalt vahet ei ole. Eelnevalt ei pea olema tuvastatud tema teadmata kadunuks olemine. §17. Teadmata kadunud isik 14 Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. §18
annaabi.ee 
