Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevad seadusepunktid Eesti seadusest.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perekonnanimi, õigusõpetus, perekonnanime, ühisvara, lahusvara, notarsadus, abikaasad, kantud, eesnimi, eesnime, keeruka, anta, hääldus, abikaasade, juurdekasvu, tasaarvestus, varalahusus, varaühisus, omandis, abiellumist, varasuhte, nõudeõigus, tehingud, lahutamise, pidama, teovõimeline, veresugulus, lahutus, varalised, elatisraha, nimeseadusAbielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles
Endiselt säilib võimalus sõlmida abieluvaraleping, sellisel juhul kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Abikaasade varasuhete variandid Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. Varaühisusele kehtib ühisvara ühtsuse põhimõte, see tähendab, etabikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud ning kumbki abikaasadest ei saa oma osa ühisvaras või üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid käsutada. Seadus ei võimalda varasuhte kestel ühisvara täielikku või osalist jagamist. Varaeseme kuuluvust ühisvara hulka eeldatakse. Lahusvaraks loetakse abikaasade enne abielu omandatud vara, samuti abielu kestel tasuta käsutuse alusel sealhulgas kinke alusel või pärimise teel saadud vara
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
................................................................ 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isikunime andmine lapsele........................................................... 10 2.3. Isikunime õigekirjutus.................................................................. 11 2.4. Uue isikunime andmine ja perekonnanime või isikunime taastamine... 11 KOKKUVÕTE....................................................................................14 JÄRELDUSED.................................................................................. 15 VIIDATUD KIRJANDUS...................................................................... 16 SISSEJUHATUS Inimeste omavahelisi suhteid reguleerib sotsiaalne kord ehk õigus. See on loodud inimkäitumise korrastamiseks. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis
07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4. peatükk. VARAÜHISUS Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt, st läheb ühisomandisse
muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või
ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe. Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara
Siseriiklik õigus EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS)
Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel
❏ Lapse isaks on mees, kes on isaduse omaks võtnud ❏ Lapse isaks on mees, kelle isaduse on tuvastatud kohus PKS § 84 lg 1 eelduste kontroll: ❏ Kaasuses on selgelt kirjas, et Mari ja Ants olid veel abielus, kui Liisi sündis. Nende abielu lahutati 2 kuud pärast Liisi sündi. Kuid tekstis on kirjas ka see, et Mari ja Jüri esitasid kõik vajalikud dokumendid selleks, et rahvastikuregistrisse oleksid Liisi vanemateks just nemad sisse kantud. Ehk Ants pole Liisi isaks PKS § 84 lg 1 p 1 järgi. ❏ Kaasuse asjaolud ei viita sellele, et Ants oleks oma isadust Liisi suhtes omaks võtnud ehk järeldame, et Ants pole Liisi isaks ka PKS § 84 lg 1 p 2 alusel. ❏ Tuginedes eelnevale analüüsile puudub vajadus kohtus Antsu isadust tuvastada. Ants pole Liisi isaks ka PKS § 84 lg 1 p 3 alusel. Järeldus(1): Ants pole Liisi isa PKS § 84 lg 1 järgi. Hüpotees(2): Jüri on Liisi isaks PKS § 84 lg 1 järgi.
1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed.Hõimluses on kõikide nende abikaasad, lapselapsed. · Ametisse nimetamine: 1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2. Töötasu kohta andmed, mis on ameti palk. 3. Katseaeg: ametnike katseaeg on maksimum 6 kuud. 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema viidud läbi vestlus töötaja ja tööandja vahel. Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum
käigus tunne, et nad võivad ära leppida. Vähemalt 2 aastat lahus olnute puhul ei anta leppimise aega. 10 NIMESEADUS- kehtib 2005. aastast Varem meil Eestis sellist seadus ei olnud. Kuidas inimesele nimi pannakse, nimevahetusest jne 1) isikunimi (ametlik nimi ehk ees- ja perekonnanimi). Kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. 2) eesnime panek lapsele: lapse sünd tuleb registreerida 1 kuu jooksul. See toimub perekonnaseisu ametis. NÕUDED: eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest eraldi kirjutatud nimest või ühekordne topeltnimi, 30 tähemärki pikk eesnimi, ei tohi olla numbreid, ei tohi koosneda mittesõnadest nt kkkk, nimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega, perekonnanimega. Nimi ei tohi olla ülikeerukas, tavatu, ei ole lubatud isiku
sõlmimise ajal otsustusvõimetus: sõlmitud pettuse(fiktiivabielu), ähvarduse mõju. · Lapsega reisides tuleks küsida teise vanema nõusolekut reisimiseks, et poleks tegu lapserööviga. 7. Perekonna ülalpidamise kohustus + vastutus ja hoolsuskohustus · Ühena otsesematest abielu õiguslikest tagajärgedest on sätestatud abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisel. · Abikaasad on kohustatud abieluvältel seisma teineteise heaolu eest. · Abieluline kooselu ei muuda ega vähenda kaitset väärkäitumise ning õigusvastaselt kahju tekitamise eest ka abikaassadevahelises suhtes. Kumbki abikaasa on kohustatud ajama teise abikaasa asju samasuguse hoolsusega nagu tema enda isiklikke asju (§ 20). Võrreldes muude võlaõiguslike suhetega väljaspool perekonda on siin sisuliselt tegemist
Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud 2)need isikud, kes juba on abielus 21.abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka e abielu jõustumisest. 1)milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks 2)milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara 3)kuidas ühisvara kasutada 4)kuidas ühisvara jagada 5)ülalpidamiskohustus Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut sa 22.abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine 1)ühisvara abielu kestel omandatud vara 2)lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist s
. st 1.ta peab oleme meeltega tajutav. 2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata.(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ). Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus. Asjade liigid Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus. Kõige tähtsam liigitus : · kinnisasjad (piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatus; Kinnisasja kooseisu kuuluvad ka kõik tema olulised osad, mis on maatükiga püsivalt ühendatud. · vallasasjad kõik mis ei ole kinnisasjad Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse. Asendamatud vallasasjad · Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad:
Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvestab ja ei lähe pooleks vara. Abieluvara leping notari juures omavahel abielus olevad isikud saavad seda endale Lubada abielulepingusse kuuluvad : Missugune vara kuulub enne abielu mõlemale misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada
puhkust. 2. mehele vahetult pärast lapsehooldus puhkust või naise rasedus ja sünnituspuhkuse ajal. 3. lapsevanemale, kes kasvatab kuni 7.a. last (või hooldajale) 4. kasvatab 7.-10.a. last lapse koolivaheajal. 5. alaealise koolivaheajal. Puhkust takistavateks asjaoludeks: 1. töötaja haigestub (puhkust saab kasutada kohe pärast haigust kui saavutab kokkuleppe või ükskõik millisel ajal etteteatamine 14 päeva). 2. puhkus on tasuline (üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval. Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva, tasuline 2. isadus puhkus ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi. 3
abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus. Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 23.Abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine. Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
4) nendele lapsevanematele, kes kasvatavad kuni 7 aastast last 5) 7-10 aastase lapse lapsevanemale lapse koolivaheajal Puhkuste graafikut on lubatud teistega kokkuleppel muuta. Puhkuse ajal haige olles tuleb sellest teatada. Haiguse aeg ei lähe puhkuse alla. 6. puhkus on tasuline 10 Nii puhkus kui ka lisapuhkus. Puhkuse tasu peab olema töötaja arvelduskontole kantud hiljemalt eelviimasel tööl olemise päeval. Viivitatud aja eest õigus nõuda ja saada puhkuse päevi juurde (nii mitu päeva, kui palju üle läks). Kuidas 1. aastal puhkust antakse: 1. esimesel aastal antakse, kui töötatud vähemalt 6 kuud, võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Näiteks: ametnikul puhkus 35 päeva Tööl on olnud 8 kuud. 35 : 12 = 3 8 * 3 = 24 päeva puhkust. 2. seadus võimaldab anda ka sõltumata tööajast
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Sünni registreerimise kord ja eesnime valik Referaat Koostaja: Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD..........
Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt. 8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas:
kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba, siis on näilik abielu ja kohus võib selle kehtetuks tunnistada. Antud juhul nad küll abiellusid seetõttu, et Mohammed saaks elamisloa, kuid eelkõige oli eesmärgiks ka see et noored saaksid lihtsamini omavahel suhelda. Seega ei saa kindel olla kas see on näilik abielu või mitte. Abielu ei tunnistata kehtetuks PKS § 11 p 4 näiliku abielu puhul kui abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi- kuid antud juhul ei ela nad koos ning see § ei kohaldu neile. Variant a: Kas olukord muutuks kui Anneli ootaks Mohammedi last? PKS § 11 p 4 – abielu ei tunnistata kehtetuks näiliku abielu puhul kui abielust on sündinud laps. Ehk see kui Anneli ootaks Mohameedi last olukord muutuks. Variant b: Pool aastat pärast abiellumist räägib Mohammed Annelile, et tal on
3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka krediidiasutustele.
§ 134. Puhkuse katkestamine (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta rasedus-, sünnitus-, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust. NIMESEADUS Vastu võetud 15.12.2004 jõustumine 31.03.2005 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015032 ptk 5, § 32 § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolevas seaduses sätestatakse füüsilise isiku nime (edaspidi isikunime) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord. § 31. Isikunime kasutamine (1) Rahvastikuregistrisse kantud isikunime õigsust eeldatakse. Kui isik ei ole rahvastikuregistri objekt, loetakse tema ametlikuks nimeks tema isikut tõendavas dokumendis olev nimi. (2) Kui isiku andmetes on välisriigis tehtud nimeõiguslik muudatus, peab isik muudetud andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitama 30 päeva jooksul alates muudatuse tegemisest Eesti perekonnaseisuasutusele tema nimeõigusliku muudatuse aluseks olnud dokumendi. Kuni nimeõigusliku muudatuse kandmiseni rahvastikuregistrisse loetakse tema
kahes erinevas institutsioonis: · Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis; · Perekonnaseisuametis. EKMI registreerib alates 1992 aastast kõik sünnikaardid, mis koostatakse sünnitusmajas nii elavate kui ka surnult sündinud laste kohta. Sünniakti koostamiseks Perekonnaseisuametis peavad vanemad selleks avalduse esitama mitte hiljem kui üks kuu peale lapse sündi. Perekonnaseisuamet väljastab sünni kohta sünnitunnistuse, kus seisavad lapse nimi ja perekonnanimi, isikukood, sünnikoht ja vanemate andmed. Nimi: Eesnime panekul tuleb lähtuda nimeseaduses sätestatust. Nimeseaduse kohaselt ei või lapsele antav eesnimi olla andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatavast nimest ja mitte rohkem kui kahest sidekriipsuga seotud nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Ilma mõjuva põhjuseta ei või anda isikule anda nime,
Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime transkriptsioon/transliteratsioon, murdeliste nimekujude arvestamine jne), nimede keelsus, nimesüntaks (struktuur, nt eesti asustusnimedele on iseloomulik omastavaline mall), nimetarvitus (sh kohakäänete tarvitus), nimemallid (isiku ametlikus nimes esineda võivad osised: eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sugukonnanimi jms). Nimetamise akt tähendab eelkõige nimekorralduse juriidilisi aspekte, s.o. õigusakte, mille ülesandeks on fikseerida ametlike nimede panemise kord ja pädevus, kehtestada reeglid nimede tarvitamiseks ametlikus asjaajamises jne. Ent nimekorraldust huvitavad siin ka nt nimevaliku kriteeriumid, mida ei saa alati õigusaktidega reguleerida. Nimekorraldust võib organisatsiooniliselt ja eesmärgiasetuselt jagada kaheks:
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
· laste võrdõiguslikkus; · lapse huvi ülimlikkus. Abielu sõlmimise eeldused: sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada monogaamia.Vallalilisust tuleb kinnitada allkirjaga. Varasuhete reziimid: · Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Reziim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki. · Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara) · Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See ei välista abielu muid õiguslikke tagajärgi (nt ülalpidamiskohustus) Abielu lõppeb: abikaasa surmaga, abielu lahtutakse 81. EL õiguse kujunemine
ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui ta kohustuse täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajate nõuded võivad ületada pärandvara väärtuse. (3) Üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud 18. Millal võib abielluda? Mis on lahusvara ja mis ühisvara? Kuidas võib valida abiellumisel perekonnanime? Milline võib olla lapse nimi ja kuidas seda võib muuta? Millal võetakse ära vanemlikud õigused? Kes ja mis tingimustel võib lapsendada? Mis on eestkoste? Siis kui mees ja naine on vähemalt 18 aastased. Erandjuhul võivad abielluda ka 15 aastane isik, siis on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel.
annaabi.ee 
