Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ergonoomilised..". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müra, segab, tool, monitor, mugavuse, pause, töökeskkond, ergonoomilised, essees, populaarsemaks, valgustus, arvutid, monitori, vahepeal, klaviatuur, riskid, alas, paraja, soovitav, stress, imre, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, mõdriku, ergonoomika, keskkonnatingimused, positiivset, palav, õhuliikumine, ventilatsioon, arvutitega, hirmussoodumus, pikaajaline tualetis istumine (väljaannete lugemine). Mis ka poleks põhjus või põhjused, on tagajärg alati valu ning ebamugavustunne ja veritsemine päraku piirkonnas. OHUMÄRGID: pärakupiirkonna sügelemine valulik ,,mass" pärakupiirkonnas soole tühjendamisel erituv erk veri väljavõlvumused pärakupiirkonnas soole tühjendamisel valu ABI: Kõige parem abi on taaskord liigutamine. Istuva töö puhul tuleb iga tunni tagant teha 5 minutilisi pause, mis tuleks sisustada kõndimisele ja kükkide tegemisele. Vaagnapõhjalihaseid tuleb pingestada ja lõdvestada. Toolil istudes tuleb vahetada asendit, et pärasool ei saaks pidevat survet. Kui on seedehäired, tuleb leida probleemile lahendus: muuta oma toitumist ning vajadusel kasutada ravimeid. Tualetti kasutada selle peamisel otstarbel ning mitte kasutada seda ruumi väljaannete lugemisele. Soole tühjendamisele peaks kuluma umbes 3-5 minutit
oleks sama mugavalt kohandatud kui istumine, peab rakendama pisut rohkem lisavarustust. Arvuti peab lauale mahtuma vabalt ja nii, et ei tekiks probleeme klaviatuuri ja hiirega. Need atribuudid käivad tavaliselt koos monitoriga laual. Ülejäänud seadmed võib paigutada juba oma parema äranägemise järgi. Kuna arvuti on siiski mingis mõttes ka mehaaniliste seadmetega varustatud, tekitab ta tahes-tahtmata pisikest müra. Seda tekitavad eelkõige ventilaatorid, kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei kao, on siiski targem arvuti parandusse viia. Tavaliselt ei ole lärmis just kõige parem töötada ning see hakkab häirima ka samas ruumis viibijaid. Kuid pisike krigin on kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma.
all ning kehale lähedal. Lisaks küünarnukireeglis nimetatud jalgade toetamisele ei tohi aga unustada, et põlved peavad olema sama kõrgel kui puusad. Arvutiga töötamisel on kindlasti ka väga oluline see, et inimene teeks väikeseid puhkepause. Puhkepaus peaks ette nägema väikeseid sirutusi ja keha lõdvestavaid harjutusi. Arvutiga töötamisel tuleks lisaks enda jälgimisele tähelepanu pöörata ka vahenditele, millega tööd tehakse. Nendeks vahenditeks on: monitor, klaviatuur, hiir, dokumendihoidja ning telefon. Monitori ideaalne kaugus inimese silmadest on 50 100 cm. Liiga väikese monitori korral peaks teksti kindlasti suurendama, et inimene ei koormaks oma silmi. Monitor ise peaks asetsema otse, täpselt nii, et inimese pea oleks ka otse ja sirge, mitte ette ega taha painutatud. Pikalt arvutiekraanil olevat teksti lugedes, tuleks pilk aeg-ajal mujale keerata ning silmi palju pilgutada, sest silmad kipuvad monitori jälgides vähesest
kaelalihaseid ja lõdvestuda; seejärel otseasendist toetada käsi vastu kõrva, pingutada kaelalihaseid ja lõdvestuda ning korrata sama teise käega. 6 Eelnevate harjutuste kirjeldus peaks iga arvutiga töötava inimese töölaual olema, et nii vajalikke tervist hoidvaid tegevusi mitte unustada. Meeles peab pidama ja järgima arvutist tulenevat kiirgust. Kuigi kiirguskaitse ekraan arvuti monitori ees on tänapäeval minevik. Lihtsaim moodus teada saada, kas monitor on väga kahjulik või on tema kiirgustase normi piires on järgmine: hoida arvutit mõned tunnid töös ning siis katsuda ekraani. Kui on kuulda särtsumist ja on tunda, kuidas käekarvad tõusevad püsti, siis on tegemist staatilise elektriga ja kuvar on ohtlik. Kindlasti peab sinna ette hankima kiirguskaitse, mis näeb välja nagu aken, millest siis põhimõtteliselt oma arvutit jälgida. Kui aga staatiline elekter puudub ja tunda on ainult kuvari klaasi oma käe all, on kõik korras.
Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada: · tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget; · aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle; · töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne; · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). · Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta
veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja tervisealaseid soovitusi. Nõuetekohaselt peaks arvutiklassis olema 4m² põrandapinda ühe õpikoha kohta. Seinad heledates toonides kergestipuhastatavast, mitteläikivast materjalist
Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis valgustab see minu töökohta väga hästi ja mul ei ole vajadust panna tuld põlema. Laud mille taga töötan
Sobiv õhutemperatuur tagatakse kaminaga, elektriradiaatorite ja õhksoojuspumbaga, mida on võimalik reguleerida. Töölaud on heledast puidust, klaviatuuri sahtliga, kahe riiuliga ning piisava tööpinnaga, et seal koolitöid teha. Kuna töö ei käi mitte lauaarvuti taga vaid sülearvutiga, ei ole kasutuses eraldi klaviatuuri ega arvuti hiirt. Töötool on puidust kõva pinnaga tool millel ei ole käetugesid ning seda ei saa reguleerida. Kõik elektriga seonduv(juhtmed , pistikud, stepslid jms) on korralikult paigutatud ja välisel vaatlusel korras ning kohti, kus keegi võiks sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine. Tehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Ruumi põrandat katab ……., mis on kohati kriibitud kuid terve. Seinad on värvitud. 1.1 Tööülesannete kirjeldus
ergonoomikat. IT alal on määravaim neist esimene, ja sellele me pühendumegi. Füüsiline ergonoomika, nagu nimest võib juba eeldada, tegeleb inimanatoomiaga ja füsioloogiaga. Miljoneid inimesi kannatavad terviseprobleemide ja valude käes igapäevase istuva töö tõttu. Kõige tavalisemad neist on seljavalud kuid ka silma- ja peavalud. Ergonoomika on tegelenud nendele probleemidele lahenduse leidmisega. Vaatame täpselt üle nõuded, mida peaks täitma, et tagada inimesele optimaalne töökeskkond. • Arvutitöökoht on soovitatav üles seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Paremakäelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigutada aknaga risti. Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja
parem. Eelistada tuleks 110 75-le. Mida parem on pildieristus, seda kergem on ekraani lugeda ja seda väiksem koormus teie silmadele langeb. · Uurige hertse: monitori spetsifikatsioon peab olema vähemalt 70-75 hertsi. Mida rohkem hertse, seda vähem ekraan vilgub. Sülearvutid on praktiliselt vilkumiskindlad. · Vaadake monitorile ülevalt alla. Kõige mugavam asend silmadele on, kui vaatate ekraani 10-20-kraadise nurga alt. Asetage monitor lauale. · Vähendage sädelust. Ekraanilt tagasi peegelduv valgus muudab lugemise raskemaks ja koormab silmi. Sobiv on ka peegeldumist vähendav filter. · Valige silmasõbralik ekraanitoon. Pidage meeles, et kõige lihtsam on lugeda musti tähti valgelt taustalt.[7] 7 Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad tegurid:
valgustatud. Põrand peab olema puhas, kuiv, sile ja ei tohi olla libe. Samuti peaks olema töökohas kerge värske õhu juurdepääs, mis värskendab töötaja aju ja ta on võimeline tegema paremini tööd ja ei rikuks oma tervist. Suitsetajatel peaks olema eraldi ruum, kus käia suitsetamas, ilma et nad rikuksid teiste mittesuitsetajate töötajate kopse. Töökohas peaks olema piisavalt tugev valgustus, et töötaja saaks teha oma tööd, ilma silmi pingutamata ja oma nägemist rikkumata. Tool peaks olema kindel ja toega, mis oleks soovitatavalt pöörlev ja et sellega saaks kergemini ringi liikuda, peaksid toolil all olema rattad. Töötajatel peab olema kindlal ajal paus, et mitte kahjustada end koguaeg arvuti taga istudes. Üks ergonoomika eesmärk on kujundada tegevust ja kõiki töötingimusi selliselt, et viia miinimumi mittevajalikku stressi.Töötaja vaimsel tervisel on ka väga suur osatähtsus. Olgu selleks tööline stress või mingi muu psüühiline terviserike
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd. Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib tekkida väga tugeva heliimpulsi toimel- akustiline traume – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sekundit.Pikaaegse püsiva või
Ühtviisi halb on nii akna ees kui päris pimedas nurgas oleva ekraani vaatamine, pimedal ajal peab toas olema üldvalgus, paberil oleva teksti arvutisse sisestamisel aga peab paber olema täiendavalt valgustatud. Pidev arvutiekraanile ja sealt maha vaatamine väsitab silmi. Lisaks sellele, et silmade ja ekraani vahele peab jääma vähemalt 50 cm, ei tohi ekraan võbeleda ja tekst peab selgesti nähtav olema. Ekraan peab olema puhas. Milline peaks olema kontoritöötaja töökeskkond · Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik valgustus. Valgustingimuste reguleerimiseks peavad akendel olema heledavärvilised läbipaistmatud pikilamellkardinad. · Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning kohtvalgustit arvutitöökohal. · Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. · Valgus ei tohiks tulla kuvari tagant (näiteks on kuvar asetatud nii, et aknavalgus on töötaja vaateväljas)
episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Häiriv müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanu väärsem probleem. 4 3.Ergonoomia 3.1. Mis on ergonoomia? Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele
Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 2014) Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või
Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele · elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli · kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada · tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget; · aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle; · töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust - · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). · Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. 5 1.1.1. TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas
kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 7 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; - müra (allikas: mänguautomaadid); - staatiline elekter (allikas: mänguautomaadid). Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - silmade väsimine; kaela-, selja- ja jalalihaste valud, surin kätes/sõrmedes (tingitud pidevast arvutiga tööst). Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmisele töökeskkonna ohutegurile: - puudub karjääri tegemise võimalus. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist:
ühes), arvutit. Need kiirgused kõik peaksid olema inimesele ohututes väärtustes. Müra Töökeskkonnas esineb Kliendi- Müra põhjustab IV Puhkepauside pidamine müravabas müra terve tööpäev. Aga teenindajad/ töötajatel vaimset ruumis. ta ei ole ärrituv.Müra Teenindussaal pinget, väsimust, allikas on muusika, mis tähelepanuhäireid, mängib terve päev kontsentreerumisrask
Kauplusel on 2 ametikohta klienditeenindaja ja juhataja. Tööd juhib juhataja. Töö toimub graafiku alusel E-L 09:15-20:00 ja P 09:15-20:00. Tööl on alati vähemalt kaks inimest. Lõunapausi kestuseks on 1 tund, mis toimub töötajale soovitud ajal. 1.2. Töökeskkonna kirjeldus Asukoht: Renalko OÜ Ideaal Kosmeetika Port Artur II kauplus asub Pärnus, aadressil Lai tänav 11, 1. korrusel. Ruumid: Kõik kaupluse ruumid asuvad 1. korrusel. Kõik ruumid on renoveeritud. Kaupluse töökeskkond: Kaupluses on hele kivipõrand, mis kümne tunnisel tööpäeval väsitab ja kurnab jalgu. Kasutada võiks ergonoomilisi kummimatte, vähemalt osaliselt. Sobilik õhutemperatuur tagatakse läbi toimiva ventilatsioonisüsteemi, mida on võimalik ka töötajal vastavalt vajadusele reguleerida. Päeva valguse osakool on puudulik, pausi ajal on võimalik tagaruumis lükandust lükates näha aknast välja. Kasutatud on kohtvalgusteid, kuid kõikidel meigikappidel
3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE Kuna arvutiklass on mõeldud vabaks kasutuseks koolitööde tegemisel ja tundide läbiviimiseks siis viibitakse seal üpris pikka aega ning seepärast on oluline, et näiteks loodus su tundi ei rikku kuna silma paistev päike ja külm ruum ei ole just kõige meeldivamad asjad. Arvutiklassi asend Arvutiklass peab asetsema akendega põhja suunas 270°90°. Arvutiklass ei tohi olla keldrikorrusel või pool-keldri korrusel. Arvutiklassi ei tohi ümbritseda müra tekkitavate või jõuseadmeid (+10 kW) hoidvate ruumidega. Aknaklaasid peavad plokkeerima taustamüra ja igal õppilasel peaks olema vähemalt 4 m² põranda pinda. Arvutiklassi siseviimistlus Arvutiklassi seinad ja lagi peavad olema hästi puhastatavast heledast materjalist. Põrand peab olema anti-staatilisest materjalist mida saab ka niiskelt puhastada. Arvutiklassi valgustus Arvutiklassis on kohustuslik loomuliku valguse olemasolu. Akendel peavad olema heledad läbipaistmatud katted
koopiamasinat (kõik ühes), mõjusid. Need kiirgused arvutit. kõik peaksid olema inimesele ohututes väärtustes. Müra Töökeskkonnas esineb Kliendi- Müra põhjustab IV Puhkepauside pidamine müravabas müra terve tööpäev. Aga ta teenindajad/ töötajatel vaimset ruumis. ei ole ärrituv.Müra allikas Teenindussaal pinget, väsimust, 11 on muusika, mis mängib tähelepanuhäireid, terve päev kontsentreerumisraskusi
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid..................................................................................................2 Tugi-liikumisaparaadi valud.....................................................................................................................2 Mõju silmadele...............................................................................................................2 Stress.....................................................................................................................3 Peavalu..................................................................................................................3 Nahaärritus............................................................................................................3 Kokkuvõte.....................................................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke ERGONOOMIKA ANALÜÜS Juhendaja: Maie Tamm Mõdriku 2010 Kuna ma töötan palju arvutiga, siis mõtlesin teha ergonoomika analüüsi arvutiga töötamisest. See on istuv töö ja pikaajaliselt päris väsitav. Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on
kujutis peab siis muidugi vastavalt suurem olema. Mida lähmemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine silma koormab. Soovitatakse, et tähed arvutiekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Ka hämaras töötamine sunnib silma asjatult pingutama. Jaapanlaste arvates peab valgustatus töökohal olema 500 luksi, meie töökaitsenormid on natuke vähem nõudlikud. Pidevat tööd arvutiekraani taga ei tohiks olla üle kolme tunni päevas. Võimaluse korral tuleks sageli teha lühikesi pause ja lõdvestavaid harjutusi. Silmi kaitseb ka ekraanfilter. Ekraanifiltri peamine eesmärk on teha arvuti ekraanil olev pilt kergemini jälgitavaks. Filtrid eemaldavad kuvaripildist peegeldused ja monitori võnkesagedusest tingitud väreluse, reguleerivad kontrastsust ning teravustavad ekraanipilti. Ekraanifiltri teine otstarve on kaitsta arvutikasutajat kuvari poolt tekitatavate kiirguste ja elektriväljade eest.
inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest. Tööandja üksi ei vastuta töötaja pikaajalise töövõime säilitamise eest, vaid ka töötaja ise võib ja suudab teha palju oma tervise säilitamise eesmärgil: · tervislikud eluviisid (mittesuitsetamine, alkoholi piiratud tarbimine, õige
- Kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja. Lõikehaavad tekkivad näiteks paberiäärtest, noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest kontoritarvetest/tööriistadest. Kuidas hoiduda: Võimalikult vähe kokku puutuda ohtlikult teravate esemetega. Kui ei ole võimalik hoiduda, siis peab töötaja teadma kuidas toimida kui inimene on end vigastanud ning peab oskama anda esmaabi. Kutsehaigused: - Ergonoomilised ja psühholoogilised probleemid tingituna tööst arvutiga; - Kontakt paljundusmasinatest ja laserprinteritest eralduvate ainetega. Bioloogiline risk: Kontakt kolleegide ja klientidega suurendab infektsiooni ohtu. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomika on suunatud eelkõige töötraumade ja töökahjustuste ennetamisele
ununema. Pilgutamine on vajalikselleks, et pisaravedelik niisutaks silma. Distants silmade ja ekraani vahel peab olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks kui ekraan asuks silmadest kaugemal. Mida lähemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine koormab silmi. Soovitatakse, et tähed arvuti ekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Pidevat tööd arvutiga ei tohiks päevas olla üle 3 tunni. Võimaluse korral tuleks teha lühikesi pause ja lõdvestus harjutusi. SILMALIHASTE TREENIMINE Enamus harjutusi on lihtsad, mida saab teha peaaegu igal ajal ja igal pool. Vali harjutuste juurest need, mis sulle sobivad. Harjutamise ajal võta prillid eest (juhul kui need üldse on). Kui silmad ja pea hakkavad valutama, siis tea, et oled üle pingutanud. Võta hoog maha ja luba endale puhkust. Antud harjutused suurendavad toitainete juurdepääsu silma ümbritsevatesse kudedesse ja treenivad välimisi silmalihaseid.
Siis tuleks üle vaadata töölaua kõrgus, tagamaks kätele õige asend, et nad liiga ruttu ära ei väsiks. Töölaua kõrgus peab võimaldama töötades puhata rannet, toetades seda vastu lauda. Töötades peaksid käsivarred moodustama täisnurga. Hea oleks, kui laua kõrgust saaks reguleerida. Kuna kontoritöötajate hulgas on väga levinud kaela ja alaselja vaevused, siis tuleb kindlasti valida töölaua taga istumiseks ka õige tool. Just õige istumisasend aitab ära hoida selja- ja kaelavalusid. Kontoris peaks kindlasti toolide kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kaldenurk muudetav. Õige istumine aitab ära hoida ka selja nõgusaks muutumist. Seljatoe kaldenurga muutmine aitab vältida seljalihaste koormust. Seepärast sobivad kontorisse just kõrge seljatoega toolid. Istuva töö puhul on väga vajalik ka piisav ruum jalgade liigutamiseks. Töötooli kõrgus on sobiv
et nimmenõgusus toetaks vastu seljatoekumerust. Vajadusel kasutada lamedal tooliseljatoel seljatoepatja. · Statsionaarsel töökohal sülearvutiga töötamisel on soovitatav kasutada tavaklaviatuuri ja hiirt ning võimalusel ka tavakuvarit, et tagada õige tööasend. · Müratase ei tohiks ületada 5560 dBA, printeriga töötamisel 65 dBA. Parim kontoritöö müratase olgu 40 dBa või alla selle. Müra tekitavate seadmete olemasolul ruumis tuleb need paigutada arvutitöökohast võimalikult kaugele. Kontoris tekitavad müra server, printer, koopiamasin. Server on soovitav paigutada mürasummutatava barjääri taha või kappi. Kasutatud allikmaterjalid: http://www.naistemaailm.ee/artiklid/22115/tervis_toopostil.html?art_magaz=4 http://www.tarbija24.ee/140307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/249641_1.php 6
Kommenteeri kuidas seda on tehtud? kardinad. V: Loomulik valgustus peaks paistma küljepealt, mitte selja tagant. 7. Kuidas on valitud tööpindade värv ning kas see toetab üldist heaolu töökohal? V:Heledad toonid - Selgita täpsemalt? V: (kollane sein, hallid lauad) 8. Kirjelda missugune on töökoha tool? V:Nelja jalaga, puidust seljatoega, vähese pehmendusega, reguleerimatu. Tool võiks olla reguleeritav. Kas see on vastavuses nõuetega? V: EI 9. Kas töökohal viibiv inimene vajaks jalgadele spetsiaalset tuge? - V:Ei 10. Kas laua all on jalgadele piisavalt ruumi? V: Jagub - Kui palju peaks ruumi olema? V: Piisavalt, et saab jalgu sirutada
Esimeses tsoonis (ca 20 cm) paiknevad vahendid, mida kasutatakse kõige enam - hiir ja klaviatuur. Selles tsoonis väsivad käed kõige vähem. Teine tsoon (ca 70 cm) on ala, kus käed viibivad perioodiliselt. Kolmas tsoon on piirkond, kus käed viibivad harva ning sinna peaks paigutama ka harva vajaminevad asjad. Jalgade jaoks peab lauaalune piirkond olema paraja sügavusega, soovitavalt 60cm. Töötool peab vastama selle kasutaja füüsilistele (kasv, kehakaal) omadustele. Tool peab olema püsikindel, reguleeritava seljatoe ja istme kõrgusega. Istme servad peavad olema ümarad, et vähendada survet reie tagakülgele. Istumisel on soovitav selline töötooli kõrgus, et moodustuks reie ja sääre vaheline 90 nurk. Sama nurka on soovitav hoida keha ja reie vahel. Tooli käetoed peavad olema hõlpsati reguleeritavad vastavalt sellel istuja vajadustele. Samuti võiksid need olla kergesti eemaldatavad juhuks, kui töölaud on U-kujulise väljalõikega
Kui osa valgusest saab peegelduda tööruumi laest rippvalgusteid kasutades ja seintelt, on lõpptulemus palju meeldivam, sest ei teki kontras- te töökoha ja ümbritseva vahel. Kunstliku valgustuse puhul peab valgustatus vastama alljärgnevatele väärtustele: töölaud ja klaviatuur ≥400 Lx, kuvari ekraan ≥300 Lx. Kuvari paigutus kasutaja Pane monitor endast sobivale kaugusele. Monitor peab asuma suhtes kaugus kasutajast 50-70 cm kaugusel. Paigutage monitor endast um- bes käepikkuse kaugusele. Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15–20° silmade kõrgus horisontaalvaatesuunast allpool. Kohanda monitori kõrgus so- bivaks. Monitori ülemine serv peab olema sinu silmade kõrgu-
mugavam vaadata. Distants silmade ja ekraani vahel peaks olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks, kui ekraan asuks silmadest kaugemal; kujutis peab siis muidugi vastavalt suurem olema. Mida lähemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine silma koormab. Soovitatakse, et tähed arvutiekraanil oleksid 5 mm kõrgused. Ka hämaras töötamine sunnib silma asjatult pingutama. Pidevat tööd arvutiekraani taga ei tohiks olla üle kolme tunni päevas. Võimaluse korral tuleks sageli teha lühikesi pause ja lõdvestavaid harjutusi. Tõepoolest, on töökohti, kus ei saa kuigi sageli pause teha. Siis tuleb lihtsalt nii palju aega leida, et tõsta korraks pilk ja vaadata kaugusse, lasta silmi paar sekunditki lõõgastuda. Kui seda teha regulaarselt , siis ei tohiks midagi hullu juhtuda. Sellise töö tegijatel on kindlasti vaja end aeg-ajalt arstile näidata. Paljud firmad on juba mõistnud oma töötajate tervise hoolitsemise vajalikkust ning saadavad
annaabi.ee 
