Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust
See on ebamugav, rääkimata lähedalt monitori vaatamise kahjulikkusest silmadele. Ruumi peab olema ka toolile, millel tavaliselt istutakse, kui arvutiga töö jälle lahti läheb. Loomulikult ei keela teil keegi arvutiga töötades seista, kuid et seegi asend oleks sama mugavalt kohandatud kui istumine, peab rakendama pisut rohkem lisavarustust. Arvuti peab lauale mahtuma vabalt ja nii, et ei tekiks probleeme klaviatuuri ja hiirega. Need atribuudid käivad tavaliselt koos monitoriga laual. Ülejäänud seadmed võib paigutada juba oma parema äranägemise järgi. Kuna arvuti on siiski mingis mõttes ka mehaaniliste seadmetega varustatud, tekitab ta tahes-tahtmata pisikest müra. Seda tekitavad eelkõige ventilaatorid, kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei
Töökoha ohutegurite hindamine, riski tase ja parendusmeetmed on esitatud ankeedi kujul (vt tabel 2). Tabel 2. Töökoha ohutegurite ja riski taseme hindamise ning parendusmeetmete ankeet Ohutegur Ohu iseloom; mõju Risk Ohu vähendamise viis; tervisele i tase ennetus-/parendusmeetmete rakendamine Füüsikalised ohutegurid Müra Müra piirnorm on I Mitte kuulata muusikat 85dB, soovituslik koolitööde teostamise ajal. 70dB. Töökohal Paluda pereliikmetel samuti sel võib olla häirivaks ajal muusikat või televiisorit müraks muusika mitte kuulata/vaadata. kuulamine. Võib Vajadusel kasutada
· Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem · rataste olemasolu · istme laius 45 < cm · ümarate äärtega · istme pikkus 40< cm · võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.
Elutuba on suur avar ruum. Loomulikku valgustust ruumi annavad kaks akent ja rõduuks mida on võimalik reguleerida ka ruloodega. Kasutada saab ka lae- ja põrandalampi. Ruumis on aknad avatavad. Sobiv õhutemperatuur tagatakse kaminaga, elektriradiaatorite ja õhksoojuspumbaga, mida on võimalik reguleerida. Töölaud on heledast puidust, klaviatuuri sahtliga, kahe riiuliga ning piisava tööpinnaga, et seal koolitöid teha. Kuna töö ei käi mitte lauaarvuti taga vaid sülearvutiga, ei ole kasutuses eraldi klaviatuuri ega arvuti hiirt. Töötool on puidust kõva pinnaga tool millel ei ole käetugesid ning seda ei saa reguleerida. Kõik elektriga seonduv(juhtmed , pistikud, stepslid jms) on korralikult paigutatud ja välisel vaatlusel korras ning kohti, kus keegi võiks sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine
Kuna tegemist on kodustest tingimustes õppijaga siis pauside ajal iga kord ta ei võimle, nagu peaks, kui ta ei võimle siis tegeleb ta muude majapidamises vajalike tegemistega, kus ta liigub juba niigi ilma võimalmisharjutusteta (nt koristamine, söögi tegemine, ahjukütmine, treppidest käimine jne). 3 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS GRUPPIDE KAUPA Füüsikalised ohutegurid Füüsikalisteks ohuteguriteks loetakse: 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid (Kranich, 2014) Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 ERGONOOMIKA KONTORIS Essee Mõdriku 2011 Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega. Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just
Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED
TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumie või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, kiirgus, sisekliima, valgustus, töötajate liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd. Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib tekkida väga tugeva heliimpulsi toimel- akustiline traume – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sekundit.Pikaaegse püsiva või
Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada: · tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget; · aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle; · töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne; · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel
Kindlat põhjust ei ole veel teada. Kuid on tõenäoline, et võib olla tegemist kuiva õhu, staatilise elektri ja individuaalse tundlikkuse kombinatsiooniga. Sellisel juhul saab abi õhuniiskuse suurendamisest ja ruumi sagedasest õhutamisest. KAS ON TÕSI, ET ARVUTIHIIRE KASUTAMINE VÕIB TEKITADA VAEVUSI? Hiire (teiste osutusseadiste) intensiivne kasutamine võib olla sõrmede, käte, randmete, käsivarte või õlgade valulikkuse põhjustajaks. Samuti võib põhjuseks olla klaviatuuri pidev kasutamine, kuid hiire kasutamisel on pidevalt töös käsi ja käsivas (ja üks või kaks sõrme) ning seega tõenäosus valuaistingute tekkimiseks on tunduvalt suurem. Riski saab vähendada käe õige asendi ja hiire õige kasutamistehnikaga. Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega.
mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem rataste olemasolu istme laius 45 < cm ümarate äärtega istme pikkus 40< cm võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi. Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate alaseljaprobleemide tekke riski. Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi. Tänapäeval on kallitele toolidele nimmetoetus juba sisse disainitud. Tavalistele toolidele aga on alati võimalus paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm. Parim, mis olla saab on seljatoe sisse disainitud reguleeritav aerodünaamiline nimmetoetus. Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral
nr.2 on ära toodud riskianalüüsi tulemused. Töö lõpus on LISA 1, milleks on kontoritöö kontroll-loend. MINU, KUI ÕPPIJA TÖÖKOHA KIRJELDUS Õpitöö tegemiseks on elutoas eraldi nurk, kus asub töölaud, millel on lisaks ka üheksa riiulit ning sahtel. Laua enda pindala on päris suur ning kõrgus piisav, et oleks lihtne ja mugav jalgade asendit muuta. Töö tegemiseks kasutan sülearvutit, millele on Bluetooth ühendust kasutades lisatud eraldi klaviatuur, et töötamine oleks mugavam. Lisaks on laual hiir koos hiirematiga, kõlarid, ID-kaardi lugeja, väline kõvaketas ning Interneti ühenduseks tarvilik ruuter. Laua kohal asuva riiuli külge on kinnitatud kohtvalgusti. Tooliks on kolme jalaga taburet. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS I vähene risk – lisameetmeid ei ole tarvis kasutusele võtta. II vastuvõetav risk – riskitaseme vähendamine pole kohustuslik, jälgida.
Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis valgustab see minu töökohta väga hästi ja mul ei ole vajadust panna tuld põlema. Laud mille taga töötan on paremal pool seina vastas, natuke eemal voodist ja aknast, tool on väga mugav, ongi ostetud spetsiaalne arvutitool. Voodi asub mul akna all ja enamasti kui töötan voodis olles, siis minu selga toestavad kaks patja. Õhtul kuvariga töötades kasutan laelampi, mis valgustab päris hästi tervet tuba aga arvan isiklikult, et oleks natuke parem, kui oleks laual selline lamp, mida saab reguleerida vajadusel, et siis oleks natuke rohkem valgustatud, sest tavaliselt klaviatuurile vaadates tundub siiski, et
Töötingimustele hinnangu andmisel mõjutab riski suurust lisaks tõenäosusele ka võimaliku tagajärje raskusaste. Mis tahes sündmuse juhtumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on vaadeldav periood, st mida kauem töötaja nimetatud teguriga kokku puutub. Kui ta puutub mingi lahustiga kokku kogu päeva jooksul, on hinnang riskile palju tõsisem kui juhul, mil kokkupuude sama kemikaaliga on episoodiline, nt 30 minutit päevas. Sama kehtib enamiku tegurite puhul, olgu selleks müra, füüsiline koormus või vaimne pinge. Riskidele hinnangu andmisel tuleks silmas pidada ka ohustatud isikute hulka – mida rohkem inimesi on samast tegurist korraga ohustatud, seda rangem hinnang tuleks anda. Eesti keeles peetakse sageli mõisteid risk ja oht samatähenduslikeks, kuigi neile püütakse anda ka erinevaid tähendusi. Enamikul juhtudel ei olegi mõtet eristada eestikeelset sõna oht inglise keelest laenatud riskist
Seinad värvitud. Töölauad on heledad, matid ja piisava tööpinnaga. Töötoolid on reguleeritava kõrguse ja seljatoe kaldega, käsitugedega. Kontoritehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Kasutatakse statsionaarset arvutit “hiir “asub töölaual, klaviatuur samuti. Elektriinstallatsioonid on välisel vaatlusel korras, olulisi kohti, kus töötaja võiks eriolukorras sattuda kokkupuutesse elektrivooluga, ei esine. Juhtmed nõuetekohaselt paigutatud. Kontoriruumid asuvad kahekorruselises hoones, mis on ehitatud vastavalt tegevusvaldkonna nõuetele.
kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 7 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; - müra (allikas: mänguautomaadid); - staatiline elekter (allikas: mänguautomaadid). Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - silmade väsimine; kaela-, selja- ja jalalihaste valud, surin kätes/sõrmedes (tingitud pidevast arvutiga tööst). Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmisele töökeskkonna ohutegurile: - puudub karjääri tegemise võimalus. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist:
ventilatsioonisüsteemi, mida on võimalik ka töötajal vastavalt vajadusele reguleerida. Päeva valguse osakool on puudulik, pausi ajal on võimalik tagaruumis lükandust lükates näha aknast välja. Kasutatud on kohtvalgusteid, kuid kõikidel meigikappidel ja lõhnariiulitel on eraldi valgustid, mis muudavad poe väga eredaks, mõjudes silmadele kurnavalt. Puhkeruum: Töötajatel on võimalik puhata kaupluse tagaruumis, kus on klienditeenindajatele mõeldud üks reguleeritav seljatoega tool ja istumispukk, veekeetja, mikrolaineahi, kappriiul isiklike esemete hoiustamiseks, riidenagi ja prügikast. Eraldi kabinett juhatajal puudub. Tagaruumis asuvad ka juhataja 5 kontorilaud ja prügikast. Tualettruum asub töötajatele 0.korrusel. Teise ja kolmanda korruse töötajatele mõeldud tualettruumid asuvad kolmandal korrusel. 1.3. Töökoha kirjeldus
Keemilised Bioloogilised ohutegurid ohutegurid Psühholoogilis Füsioloogilise ed ohutegurid d ohutegurid Tabel 2. Ohutegurite kirjeldus(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus) Ohutegurid Kirjeldus Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, õhuniiskus, valgustus, kukkumis- ja elektrilöögioht Keemilised ohutegurid Tolm, suits, gaasid, ohtlikud kemikaalid Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid(bakterid, viirused), Füsioloogilised või Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös, töö arvutiga, ergonoomilised töötool, töö laud, tööpinna piisavus, ruumi suurus ohutegurid
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda
päikeseprille. Joonis 1. Valguse ja töösoorituse korrelatsioon Uued töö organiseerimise vormid, ruumiliselt paindlike töörühmade teke ning laialdane arvutite kasutamine töökohtadel tingivad tänapäeval optimaalse valgustuse soovituste modifitseerimise: enamasti on töökoha eri piirkondades vajalik erinev valgustatus. Eeskätt on see seotud arvutitega: kuvari ekraan peab üldiselt olema valgustatud hoopis nõrgemini kui töölaud, klaviatuurile on vaja rohkem valgust ja paberile kõrval veelgi rohkem. Valgustatuse jaotus kogu ruumis: töökohal, seintel, laes, seejuures varjude vältimine ja kontrasti iseärasused on olulised ja sõltuvad tööst. Probleemile, et kõik vaadeldavad objektid on vahetuse vältel sama tugevasti valgustatud, on ka teadlased pööranud vähe tähelepanu.
detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest. 13. Ohutegur ja ohutegurite klassid Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: *füüsikalised *keemilised *bioloogilised *füsioloogilised *psühholoogilised 14. Nimetage füüsikalisi ohutegureid Müra, lokaalne ja üldvibratsioon, mikrokliima (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk), elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus), töötamine välistingimustes, valgustus, mehhaaniline tolm, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 15. Müra kahjulik toime inimorganismile
Office koosseisu kuuluvate andmefailide laiendid on samuti fikseeritud. Nii näiteks on tekstiredaktori Word dokumendifailide laiendiks .DOC, tabelarvutussüsteemi Exceli failide laiendiks .XLS jne. 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna "Miditower" korpus "Monitor" - ka "kuvar", "ekraan" Printer Klaviatuur Hiir 6 Toodud pildil on kujutatud tavaline kontoriarvuti. Klaviatuur ja hiir on arvuti juhtseadmeteks. Printer on mõeldud dokumentide jms. trükkimiseks. Korpuseid on kahte põhitüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop-tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla
(3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et: 1) on tõkestatud pääs selle ohualale; 2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele; 3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud; 4) see vastab elektri, tule ning plahvatusohutusnõuetele; 5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tkestada; 6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus ületa piirnorme. (4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 6. Füüsikalised ohutegurid [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 06. 2003] (1) Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja niiskus,
tervisekaitsetalitusega. 4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest. II. Noortelaagri tervisekaitsenõuded 5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine 5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Laagrid projekteeritakse metsade, parkide ja veekogude lähedusse. 5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m² ühe noore kohta. Laagri maa-alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit. 5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena. 5.4. Laagri eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök põhjapoolsesse ossa
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
....................................................... 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ............................................. 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ..............................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
