3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. (3) Vabariigi piiriveekogude kasutamist ja kaitset reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega. Härra Vesipapp elab Emajõe ääres. Ühel päeval otsustab ta jõele tammi ehitada ja hakata ise endale elektrit tootma. Selle tulemusena jäävad naabrite maad ja kaevud vee alla. Ettevõtliku inimesena otsustab härra Vesipapp nüüd ka vett müüma hakata, kuid vee võtab ta puhastamata otse jõest. Et oma eraomandust kaitsta ehitab ta võrkaia kuni poole jõeni mõlemale poole tammi. 1. Milliseid veeseaduse punkte härra Vesipapp rikub? § 8. Vee erikasutus § 9. Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba § 13. Vee kasutamine olmes § 16. Vee-energia saamine § 17. Vooluvee tõkestamine §1. Vooluveekogu tõkestamine Vooluveekogu tõkestamiseks loetakse: 1) jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset
kuidas (ühiskonnas) toime tulla, kuidas teistega käituda jne. Konfliktiteooria Keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja vaenulikkusele(indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas). Harmoonia puudub süsteemi ja tema osade vahel. Võitlus võimu ja ressursside pärast ühiskonnas on normaalne nähtus. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt. Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Inimesed jagunevad klassidesse. Sümboolne interaktsionism Kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad.Selle juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest
Riigivõim peab olema tugev ja kindlustama füüsilise julgeoleku ja looma turvalise raamistiku inimlikule elule. Kaasaegne neokonservatism rõhutab, et riigi ülesandeks on: sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine ja kodanike kaitsmine ohu ja vägivalla eest, tugeva kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine hoida ja säilitada traditsioone, mis põhinevad inimlikel põhiväärtustel mitte sekkuda riigi majandusse, kaitsta eraomandust ja olla madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt majanduspoliitika ja valitsemisstruktuur peavad olema selgelt eristatud sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide (suguvõsa, naabruskond, kirikukogudused, seltsid jt) rolli riik maksab abirahasid ja toetusi alles siis, kui eelnimetatud struktuurid seda ei suuda.
Ta sattus oma teoste pärast isegi paar korda vanglasse ja lõpuks saadeti ta riigist välja ning ta teosed hävitati. Rosseau kuulsaim teos oli ,,Kas teaduse ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" Sellelajal arvati et kultuuri edendamine on läbini hea, aga see mees arvas ning väitis et on ka kaasa tulnud kõlbluse langus ja sealt pärinebki tema põhimõte ,,Tagasi loodusesse." Ta ülistas seda aega kui polnud eraomandust ja kõik olid võrdsest, ta arvas et siis olid kõik õnnelikud. Ilmalikud ja kirikud proovisid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal. Uusi mõtteid avaldati seal kuhu politsei kõrv ei ulatunud. Selleaegseid jutte ja romaane loeti palju, sest seal oli palju valgustusaja ideid. Kuulsaimaks teoseks sai ,,Robinson Crouise." Tänu valgustusele suurenes sallivus, seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, talurahva olukorda hakati parandama, inimesi hakati harima
võimalus Konservatism Sotsiaalsete Traditsioonide, Tõrjuvad avatud Kooslus on esma- erisuste säilitamine rahvusluse ja majandusruumi, pooldavad tähtis, kollektiiv kristliku moraali eraomandust ja mõõdukaid tähtsam edasikandmine makse Kristlik Tugev Tagada inimese Sotsiaalne turumajandus, suur roll demokraatia kodanikuühiskond, heaolu läbi astmeline maks ebavõrdsuse heaoluriik heaoluriik leevendamisel
Inimene juba oma loomu poolest kaldub elama ühiskondlikku elu s.t. et soovib elada teiste inimestega koos ja vajab osadust teiste omataolistega. A. on nimetanud seetõttu inimest ,,ühiskondlik loom" (zoon politikon kr.k.), kes selleks, et hästi hakkama saada ja elada vooruslikku ja õnnelikku elu vajab teisi inimesi (üksi võib tema arvates elada ja hakkama saada vaid loom või jumal). Ta vastandas enese käsitlust ideaalsest riigist Platoni omale. A. hindab eraelu, vabadust ja eraomandust. Tema arvates on üksikisiku heaolu tähtsam kui riigi oma või vähemalt ei tohi üksikisiku heaolu oluliselt kannatada, et riigile tagada heaolu. Ta ei poolda vaadet, et valitsejatel pole eraomandust ja vara ning naisi ja lapsed võetakse käest, et nad kõik oleks võrdsed, mille tagajärjel kõik on justkui siis vennad ja õed- ,,ei veetle hüüda iga eakaaslast vennaks või õeks või vanemaid inimesi emaks või isaks, sest kui kõik on vennad/õed/emad/isad, siis ei ole seda mitte keegi
arhitektuur linnad lubjakivist teid, tundsid korrapärase planeeringuga, pseudovõlvi ja lubimörti tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt 8. INKADE RIIK, KUI TOTALITAARNE RIIK (tv.99) · Eraomandust ja kaubalis-rahalisi suhteid ei tuntud, kõik kuulus riigile. · Riik määras vastavalt vajadusele lapse elukutse, valikuvabadust polnud. · Kontrollile allusid kõik inimese toimingud sünnist surmani. · Oli korralik teedevõrk ja kulleriteenus, et saaks kiiresti edastada teateid ja paigutada sõjaväge. 9. INDINAANIRIIKIDE HÄVIMISE PÕHJUSED (tv.100) · Eurooplaste relvastu ületas indiaanlaste oma, sest neil olid tulirelvad
Igal perioodil oli inimesel teatud kohustused. Andekad lapsed integreeriti kõrgemasse üksusesse ja koolitati nii, et ta oma päritolu unustaks. Kooliharidus: kõige rohkem oli ametikoole. Mida kõrgemasse seisusesse in kuulus, seda parema hariduse ta sai. Asulad. Olid spets tegevusalade kaupa (pottsepad, karjakasatajad jne). Kogu aeg käis ümbertegemine, et oleks hea majandada. Käis pidev töötegemine. Niisama logeleda ei tohtinud keegi. Eraomandust ja kaubandussuhteid ei tuntud. Oli ellu viidud plaanimajandus. Kogu toodang kolmeks: riigile, reservi, kogukonna ülalpidamiseks. Iga riigi ala oli kindlustatud hädavajalike elutarvetega. 55 a sai pensionile, kui nii kaua elati. Kõik in olid kohustatud teatud vanuses abielluma. M hiljemalt 25 aastaselt, N 20. Kui selleks ajaks polnud leidnud kaasat, siis määrati sunniviisiliselt. Sellise riigi toimimiseks oli hädavajalik pidada arvemajandust
ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist. (kest- ja reformierakond) Konservatism tekkis 17.saj. Thomas Hobbes ja Edmund Burke. Väärtusteks: rahvus, religioon, ühiskonnaklassid. Riik ei sekku maj.sse. Pooldab eraomandust ja madalaid võrdelisi makse. Kaitseb kodumaist kapitali ja ettevõtja huve. Riik maksab toetusi vaid siis kui abu kuskilt mõjalt ei saa. Oluline korrakaitsesüsteemi arendamine (IRL) Sotisalism tekkis 19 saj.keskel. Karl Marx ja Friedrich Engels. Väärtustatakse võrdseid võimalusi, kõigile inimõigused, võimalus haridusele, omandada elukutse ja leida tööd. Maj. pooldatakse konkurentsi, riiklik sektor ulatuslik, strateegilised majandusharusid erakätesse ei anta
Mitte mingit tegevusprogrammi ametisse nimetatud ministritel polnud. Programm tehti neile öösel ja järgmisel päeval loeti rahvale ette. Selle alusel lubati: · kindlustada rahva õigusi · suurendada ainelist heaolu · edendada rahvuskultuuri · arendada normaalseid suhteid kõigi riikidega Suusõnaliselt lubati: · Eesti iseseisvuse ja senise riikliku korralduse säilimist · maa jääb talupoegadele ja kolhoose ei tule · eraomandust ei riigistada 6. Riigikogu valimised. 02.07.1940 saabus Zdanov Eestisse teist korda, et organiseerida valimisi. Pätsil kästi vana Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised. Tulevane Riigikogu pidi olema ainule ühekojaline st. valida tuli Riigivolikogu. Lisaks sellel pidi Päts alla kirjutama valimisseaduse muudatustele, mis oli aga põhiseaduse vastu. Kui hiljem venelased on väitnud, et Eestis toimus kõik seaduste järgi, eestlased soovisid ja president kirjutas
* Kuulsamad näites NSVL ja saksamaa * ajaloolises mastaabis kyllalt noor reziim. * võimule tullakse rahulikult, seda hoitakse aga terroriga. SS, KGB, SA. RIIK. TEKKEPÕHJUSED. *Kandub tagasi aastatuhandeid. -Tsivilisatsioonide lätted(inimarengu üks kõrgemaid ja pikemaid etappe) -Inimkonna areng. *Riigid võisid tekkida mitmetelpõhjustel -sõdade tagajärgjel. -Vastastikkusel kokkuleppel.(Bosnia Hertsegovina, Tsehhoslovakkia, Poola) -Kaitsta eraomandust. *Esimesed riigid tekkisid suurte jõgede äärde. TEKKE EELDUSED *Kirja tundmine-kirjaoskus *Arenenud majandus *Metallitöötlemisoskused *Kaubandus *Väljakujunenud klassid DEFINITSIOON *riik on inimühiskonna organisatsioon, *mida yhendab valitsus, riigipea, distsipliini kindlustacvad seadused, politsei. *Riigiasju korraldavad ametnikud, riiki kaitseb sõjavägi. *Seaduserikkujaid karistab kohus ja neid võidakse hoida vanglates. *Riigilon oma kindel territoorium TUNNUSED
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud.
Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depertemangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati
läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal
Riigi valitsemiseks loodi tugev administratiivaparaat. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert- mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele
stoikutele kaitses ta tahtevabaduse printsiipi ja rühutas inimese täielikku vastutust ta tegude eest. Moraaliküsimusi käsitleb Cicero mitmes teoses, millest tähtsamad on ,,Tusculanae disoutationes" (,,Vestlused Tusculumis"), Cato maior de senectute" (,,Cato Vanem ehk Vanadusest"), eriti üksikasjalik aga traktaat ,,De officiis" (,,Kohustustest"). Esijoones rõhutatakse siin eraomanduse puutumatuse põhimõtet (,,riigid on rajatud peamiselt sel eesmärgil, et kaitsa eraomandust"). Dialoogis ,,De re publica" (,,Riigist") püütaske näidata Rooma riigikorra täiuslikkust. Cicero filosoofilisi töid iseloomustab ladus sõnastus, rikkalik sõnavara, stiili elegantsus, ent kohati ka väsitav paljusõnalisus ja alatised kordused. Cicero stiilikunsti näidisteks on ka ta kirjad. Meie ajani jõudnud Cicero kirjad hõlmavad ta elu viimased 25 aastat. Säilinud 4 kogu
Napoleon oli väga arukas ja andekas väejuht ning valitseja, kuid talle sai saatuslikuks liiga suur auahnus ning tahe kehtestada oma võim üle maailma. Kui Napoleon oleks hoidunud Venemaa ja Inglismaaga sõdimisest oleks võinud talle võimul olla kauem liigne auahnus viib hukatusse. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Põhjendage. Napoleoni osa ajaloos on väga oluline järgnevatel põhjustel: - Tsiviilkoodeksi koostamine Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". - Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele säilitati kitsendused töölistele
Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria
Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksismi edasiarendusi
Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei
Ta kirjutas küll palju inimese "viletsusest", kuid ei laulnud sellel ülemlaulu. Inimese ebatäiuslikkus valmistas talle täielikku piina, "vaesele inimkonnale" tundis ta siiralt kaasa sele hädases ja puuduses. Seda kinnitas kogu ta elu. Ta aitas alati kõiki, keda iadata sai, olid need talle kes tahes. Vaeste toetamisel ei säästnud ta oma varandust. Missugune kontrast Schopenhaueriga, kes 1848. aasta revolutsiooni ajal Saksamaal needis mässavat "inimrämpsu", mis julges ähvardada "kogu eraomandust"! Ka teoreetiliselt ei kiitnud Pascal heaks viha, põlgust ja ükskõiksust inimeste vastu. Ta mõistis hukka skeptikud, kes tema arvates rõhutasid liialt inimese "viletsust" ja pidasid teda loomasuguseks. Pascal eitas meeleheitefilosoofiat. Ta kõneles küll inimese "viletsusest", kuid tegi seda tema "suurusest" ja väärkusest lähtudes. Inimeste puudstele osutas ta kui sõber, soovides, et inimesed lõpmatult täiustuksid, s.t muutuksid oma "inimkuju" väärilisteks.
Huviparteid Tekivad inimeste ühiste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Tavaliselt on neil ka oma ideoloogia. Idee- ja huviparteisid saab eristada liikmeskonna ja valijaskonna poolest. Ideepartei valijaskond on tavaliselt sotsiaalselt heterogeenne, ühelgi sots grupil ei ole selles domineerivat seisundit. Huviparteis domineerib mingi sots grupp. Huviparteid on näiteks vähemusrahvaste parteid. Kodanliked parteid on need erakonnad mis tunnustavad eraomandust ja sellel põhinevat majanduskorda. Töölisparteid peavad eraomandust ebavõrdsuse põhjuseks. Kaadriparteid kujunevad aktiivselt poliitikas osalevatest inimestest, keda seob enam vähem sama ideoloogia ja huvid. Partei tegeleb vähe oma siseprogrammi edendamisega ja ei näe vaeva palju valijaskonna poolehoiu võitmiseks. Massiparteid on sotsialistliku suunitlusega tööliste liikumine ning on range organisatsiooniline ülesehitus. Üheparteisüsteem Parteil on riikliku võimu monopol
kindlasti murduvad ka mõned täiuslikuks peetud õpilased ja need, kes kadalipust läbi tulevad on 50. aastased ennastusaldavad, kained, ilma oma õpetlase edevusest ja relvastatud tarkusega. Neist peavad saama riigivalitsejad, automaatselt- ilma valimiste teeskluseta. Sest läbi kasvatuse ja katsete on juba valik tehtud ja silmas tuleb pidada, et kõigil oli võrdne võimalus seda katsumust alustada. Filosoofidel/valitsejatel ei tohi olla eraomandust, peale selle, mis tingimata vajalik, lukke ega riive ei tohi olla ustel, palka saab kodanikelt ainult niipalju, et kaetud saaks väljaminekud (kätte raha ei jää, sel juhul), söövad ühiselt ja elavad ühiselt, neid tiivustab au ja rühmale ning riigile vajalik olemise tunne, nad on vabatahtlikult nõustunud materiaalselt piiratud karjääriga, neil ei ole naisi (perekond on egoistlik ühendus, mis takistab
Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse · Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) · Toetab isikuvabadust · Kiired reformid · Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge, minimaalset riigi sekkumist majandusse · Madalad maksud · Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise · Rahva osalemine riigipoliitikas · Õhuke riik e vähem riiki
Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) Toetab isikuvabadust Kiired reformid Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge, minimaalset riigi sekkumist majandusse Madalad maksud Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise Rahva osalemine riigipoliitikas
Funktsionalism rõhutab kultuuri väärtuste mõju toimimisele, tähtsustab ühiskonnas institutsioone ja rollistruktuuri. KONFLIKTITEOORIA - ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4
Merkantelistid esindasid kodanluse seisukohti ja merkantelismi lagunemine langes kokku klassikalise poliitökonoomia tekkimisega. Utopistlik sotsialism -- samaaegselt kapitalistliku tootmisviisi ja poliitilise ökonoomia tekkega tekkisid ka esimesed kapitalismi kriitikud. Üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Th. Morus (More) (1480-1535) oma teosega "Utoopia". Utopistid ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust. On kaotatud maa ja linna vastuolud on kaotatud füüsilise ja vaimse töö vastolud. Kaovad kaubandus ja raha. Musta tööd teevad orjad, endised kurjategijad. Teiseks utopistliku sotsialismi alusepanijaks oli vähese haridusega, ilmalike ja vaimulike võimudega vastuoluline T. Campanella (1568-1639). Tema põhi teos oli "Päikeselinn". Päikeselinn idee seisnes kirikuriigis, mille eesotsas oli paavst. 9
meede, kuna toob kaasa riiklikud mahukad ja kallid kontrollmehhanismid (kas vähekindlustatud leibkondadele määratud subsiidiume kasutatakse sihtotstarbekalt) ning halvab inimeste motiveerimist ja toimetulekut ise oma elutingimuste parandamiseks midagi ära teha. Riigi rahastamismudel ja poliitika kujundab olukorra, mis juhib eluasemeturgu erasektoris. Korralduslikust küljest pole vajadust, et just riigiametnikud tegeleksid sotsiaaleluasemekorraldusega. Kuigi paljud eelistavad eraomandust üürisuhetele, võivad ka eraomanikust kinnisvarabüroo agendid tegeleda sotsiaaleluaseme ehitamise-, jaotamise- ja väljaüürimisega. Sama edukalt võivad KOV-d osutada erasektorile hooldus- ja haldusteenuseid või koordineerida haldusettevõttena eluaseme nõudlusest ja pakkumisest tingitud probleemidega. Antud alapeatüki kokkuvõtteks võib öelda, et KIE riike iseloomustab valdavalt eluasemefondi osaline denatsionaliseerimine ning liberaalsele turumajandusele
See perekond on omavahel seotud gensiga- sugukonna ja suurenenud kogukonna nimega. Tal on kodus võim, kuigi ei pruugi olla last.samuti symboliseeris kodu perekondlikku templit, kus asus kodune altar, mille preestriks oligi pater familias. Tema kohustuseks oli austada esivanemate hingi ja anda neile ohverdusi ning austada majaisanddat genius- topeltvaim, kaitseingel, mis igal inimesel erinev. Hiljem vaadeldi perekonnaliikmete kogu varandust kui pateri eraomandust. Agnaadid- kõik isikud isavõimu all. 3) mater familias, kui abielunaine; tema status Mater familiasena tunnistatakse pater familiase abikaasat. Naise positsioon erinev pater familisiase omast, kuna rooma yhiskonnas loeb vaid mees, temal on jõudu teha raskeid põllutöid ja kaitsta oma isamaad. Naine eksisteerib vaid tema kõrval- ta on kellegi tytar, abikaasa või ema. Tema isa ja abikaasa on tema isandad. Kui naise isa sure benne, kui ta on jõudnud abielluda,
2. riigis on 54 õitsvat linna, asuvad täpselt võrdsel kaugusel teineteisest ja on sama jõukad, sama suured. Lapsi antakse peredest peredesse, et oleks võrdselt. 3. kõigil linnaelanikel 2 aastat kohutsus töötada maal, põldudel. 4. kogu jõukuse aluseks on töö. Kõik töötavad riigis. Tööpäeva pikkus 6 tundi, magavad 8 tundi, ülejäänud aeg harrastusteks, VAIMSEKS tegevuseks 5. eraomandust ei ole. Süüakse ühiskondlikes sööklates, keegi ei ahnitse 6. raha ei kasutata, küll on reserv mida kasutatakse sõdade korral et abi saada. Kuld on põlu all, sellest tehakse orjadele ahelaid hoopis jne. 7. orjad on utooplaste endi või teiste maade kurjategijad, nemad teevad mustemaid töid. 8. kõik saavad hea haridise, elu kooskõlas loodusega. Emakeelne kooliharidus. 9. usulises mõttes on sallivad. 10
abielluma sunniviisiliselt. Inkade riigis kaks karistust: 1) anti peksa 2) surmanuhtlus Kõrgemal seisusel olid sõjakoolid, ametnike, preestrite väljaõpetamiseks. Orjad suunati kõige raskematele töödele, olid riigi orjad. Kutsekoolid lihtinimestele põllupidajatele, käsitöölistele jt. Koolides oli palju riigiga seotud aineid (Inka on kõige kõigem) Eraomandust polnud, kaubandussuhteid polnud, kõik kuulus riigile, kogu toodang jaotati kolme ossa: 1) 1/3 riigile 2) reservi 3) Kogukonna inimeste ülalpidamiseks Kedagi ei lastud nälga surra, sest iga paar töökäsi oli arvel. Kui inimene jõudis ikka, kus ta enam teha ei jõudnud või
24. Milles seisneb konfliktiteooria seisukoht ühiskonna olemuse kohta? Konfliktiteooria rõhutab konflikti olemasolu ja võimuerinevusi ühiskonnas. Ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 25. 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele.
oli jagatud alaseisusteks: 1) ketsua ülikud tihedalt seotud keisri ja tema perekonnaga, kohalikud, kõrgeim eliit. Nende hulgas määrati kõrgemad ametnikud. 2) nn inkad privileegi poolest, st lähedaste piirkondade aristokraadid, kes oli nn tõeliste inkadega seotud abielude kaudu, 3) alistatud rahvaste aristokraatia, kelle hulgast määrati tavaliselt provintside alamvalitsejad. Alamkiht oli jaotatud riiklikult reglementeeritud sugukondadeks ehk aylle. Neil oli ühisvara, eraomandust kui sellist polnud. Maavaldused olid jagatud nö perekonnamaadeks (millest perekond end toitis), mida jagati perioodiliselt ümber, teine osa jagunes nö riigimaaks ja selleks, millest peeti ülal hooldamist vajavaid sugukonnaliikmeid. Kõigile kehtis töökohustus, mille üle pidasid arvet nn giputundjaid. Abielu oli riigis kohustuslik (meestel 25. eluaastaks, naistel 18. eluaastaks). Kui ise ei abiellunud, siis pandi paari.
Margaret Thatcher. Viimane tuli 1980. aastatel võimule lausa lubadusega makse tõsta, kuna leiboristide pärandina olid avalikud kulud riigieelarve tühjendanud. Nad lähtusid klassikalise liberalismi ideedest. Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja sotsiaalkindlustussüsteemis, on vastu sotsiaalprogrammidega kaasnevatele kõrgetele maksudele ja riikliku bürokraatia kasvule. Toetavad eraomandust ja turumajandust ning traditsioonilisi väärtusi (perekond, religioon, rahvusriik jm), peavad tähtsaks töökust ja kokkuhoidlikkust ning kõva raha poliitikat. Samuti kuuluvad nende hulka religioossed fundamentalistid ja abortide keelustamise eest võitlejad. Kõrgaeg oli 1980. aastatel, mil tegutsesid ka ülalnimetatud tipp-poliitikud. Paremäärmuslus Fasistlik ideoloogia Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku
poole. Neokonservatismi tuntuimad järgijad olid USA president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Nad lähtusid klassikalise liberalismi ideedest. Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja sotsiaalkindlustussüsteemis, on vastu sotsiaalprogrammidega kaasnevatele kõrgetele maksudele ja riikliku bürokraatia kasvule. Toetavad eraomandust ja turumajandust ning traditsioonilisi väärtusi (perekond, religioon, rahvusriik jm), peavad tähtsaks töökust ja kokkuhoidlikkust. Samuti kuuluvad nende hulka religioossed fundamentalistid ja abortide keelustamise eest võitlejad. Fasistlik ideoloogia Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku üldisele ohule. Mõiste "fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus)
annaabi.ee 
