kogu. Rahvastikuprotsessid Sisserändajad *Venelased * Soomlased * Lätlased Maavaldussuhted 17.sajandi algusest kuni 1680: 1680 kuni 18.sajandi alguseni: *riigimaade vähenemine, eramaade karv *eramõisate vähenemine, *maade müümine riigimaade karv *maade läänistamine teenete eest Reduktsioon-Kuningas Karl XI alagatusel läbi viidud. Selle käigus alates 1680 aastast alustati eramõisate riigistamist. Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks Reduktsiooni tulemusena:*Kasvasid tulud
eestlased, sakslased, rootslased, venelased · umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj · Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks · 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse · 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal · 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused viidi läbi reduktsioon · Reduktsioon: eramõisate riigistamine Reduktsiooni tulemusena: · kasvasid järsult riigi tulud · kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle (k.a. Eramõisate) · halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted · Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Talupojad 18 saj · peale põhjasõja lõppu toimus restitutsioon maad anti mõisnikele tagasi 1739 Roseni deklaratsioon: 1
5. Iseloomusta 16.-18.saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P aladele, sisemigratsioon+sisseränne), näljahädad (suur näljahäda 1696-97)+haigused, kohalike kommete murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium
- maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele). - Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised (N: Liivimaa kubermangus ~20 adramaad; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest). 2) 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon: NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev: Liivimaal ~80% - Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse
või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ning teeniad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks (tavaliselt aastaks) ja olid peremehe eestkoste all. 13.-14. sajandi allikates on mainitud ka trääle ehk orje, kelleks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 15. sajandi jooksul träälid kaovad. 15.-16. Sajandi vahetusel sai tõelise hoo sisse eramõisate rajamine. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid, millest tekkis uus koormiste liik- teokohustus: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. Sajandi lõpus juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnimaisus. Varem võisid talupojad mõne teise aadliku maadele elama asuda, kuid nüüd
kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas. Vasallid Põhja-Saksamaa väikeaadlid, teenistlased; ka kohalikud ülikud (Lõuna- Eestis vähem); mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud, kaupmehed. 13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine)
õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur, sest vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk ja talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus. Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi lõpukümnenditel
1.1.1.1.1. Läänemaa 1.1.1.1.2. Harjumaa 1.1.1.1.3. Järvamaa 1.1.1.1.4. Virumaa 1.2. Liivimaa kubermang 1.2.1. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1.2.1.1. Riia 1.2.1.1.1. Riia mkn 1.2.1.1.2. Võnnu mkn 1.2.1.1.3. Tartumaa 1.2.1.1.4. Pärnumaa 1.2.1.1.5. Saaremaa 2. MÕISTED 2.1. REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik, mõisa vili riigilenagu ka talupoegade maksud ja ka mõisarent (mõisnik korjas talupoegade makse) 2.2. RAKMETEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tuli teha oma tööriistade ja loomadega (talupoegadele kõige vastikum) 2.3. JALATEGU talupoegade kohustus mõisa ees, kus tööd tehti mõisa tööriistade ja mõisa loomadega 2.4
piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Selle vastuolu kuhu koguti andmeid ja kust valitseti juures ulatusid 13. saj algusesse, mil talupoegade olukord keskajal ümberkaudseid maid. Viljahind hakkas 15.saj Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik Ptk.9-10 tõusma, viljaeksport. Eramõisate rajamine, keskaja vahekord jäi täpsemalt määratlemata. lõpul Eestis ~500 mõisa. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegae tööjõudu ja töövahendeid, uus koormiste liik - teokohustus
tulemusena kehtestati kogu Eesti alal Rootsi võim. · Kujunes välja halduskorraldus, mille järgi Eesti ala jaotati Eestimaa- ja Liivimaa kubermangudeks ja kubermangud omakorda maakondadeks (väiksemate muudatustega kehtis kuni 1917) · Lõplikult kujunesid välja Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad (e. kohaliku aadli omavalitsusorganid), mis omasid kohalike küsimuste otsustamisel suurt sõnaõigust. · 1680-ndatel viidi läbi reduktsioon (e. eramõisate osaline riigistamine), mis parandas oluliselt eestlastest talupoegade olukorda. · Hakkasid kujunema manufaktuurid (e. käsitööl põhinevad suurettevõtted). · Rahvaarvu vähendas oluliselt nn. suur nälg (1695-1697), mille tulemusena suri nälga ~75 tuhat inimest ja rahvaarv langes ~300 tuhandele. · Valitsevaks usundiks muutus luterlus. · Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa
esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna Saaremaal viidi läbi reduktsioon ( ehk eramõisate osaline riigistamine ) ja eramõisate osakaal vähenes 1/3-ni. - 2/3 Saaremaast kuulus peale reduktsiooni Taani riigile. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. - Riigimaad olid jagatud ametkondadeks ( millede eesotsas seisid valitsejad), ja ametkonnad omakorda vakusteks. - Alade selline jaotus kehtis kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Brömsebro rahuga 1645.a. - Lugege haldusjaotusest Taani aladel ka õpik lk.103-104. C) Rootsi valdused Põhja-Eestis: - Põhja-Eestit nimetati jätkuvalt Eestimaa hertsogkonnaks.
Negatiivseks võib lugeda ka seda, et Rootsi ajal hakati Liivimaal läbi viima nõiaprotsesse. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud andekad inimesed. 10.Milliseks kujunes talupoegade õiguslik seisund Rootsi ajal (enne ja pärast reduktsiooni, riigi- ja eramõisates)? (lk 106) 1) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. - Kasvav eramõisate arv (eramõisate talupoegade elu oli kehvem, kui riigimõisa talupojal). - Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised. - Eramõisates olid koormised normeerimata. 2) Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes. 11.Millised muudatused toimusid linnade arengus 17. sajandil? Millest see tingitud oli? (lk 114) Manufaktuuide asutamine Narva, Tallinna. 12.Mis oli, millal toimus ja milles avaldus vastureformatsioon Eestis
docstxt/.txt
aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. 3) Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. 4) Endiste eramõisate talupoegadest said riigitalupojad, riigimõisad renditi välja kas alalisele või tähtajalisele rendile, rentnike hulgas oli mitteaadlike ning tasuti osalt rahas osalt viljas. 5) Riigimaade põhjalik kaardistamine, revisjon 8) Eesti linnad rootsi ajal Rikkaim linn oli Narva, sest seal olid kaubateed Venemaaga. Väiksemad linnad läänistati mõisnikele(Rakvere,Paide,Valga), maksid mõisnikele makse. Linnaelanike hulgas oli Saksa kaupmehed ja käsitöölised
põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool.Kodanlik-demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus. Tõmbasid selge piirjoone nende ja bolševike vahele. Kroonu ja mõisamaad võõrandada tasuta. Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad puutumatuks. Ajaleht „Päevaleht“. Agraarparteid – Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse 4 lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest
kohaliku elu korraldamine, linnakaubandus ja käsitöö vaeste vallaliikmete määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra.
· Maamõõduametkond oli justiitsministeeriumi alluvuses maamõõduametkonda kuulusid vanem- ja noormaamõõtjad ning vanem- ja nooremmaamõõtja abid Maakorraldustööd Eestis 18 saj · Mõisapiiride reguleerimine- mõisamaad tuli koondada ühte massiivi · Koostati mõisate plaanid (1:4000) ja kihelkondade kaardid (1:105 000) · Hinnati maa väärtused- 6 kraadine maahinde skaala · Mitu talu ühendati · eramõisate mõõdistamine ja hindamine 4. Millised olulised muutused leidsid aset põllumajanduses 18. saj lõpus ja 19. saj alguses ja milliseid muudatusi tõi see kaasa ühiskonnas ja maasuhetes? · srenes kaubandusrahalised suhted põllumajanduses- tõusid põllumajandussaaduste hinnad ja seega laienes teravilja müük, arenes viinapõletamine · külvipinna suurenemine talupõldude arvelt- see tõi kaasa talude laostumise ja kogu
Juba Põhjasõjal soovisid venelased saada kõrgemate aadlike poolehoidu, mistõttu alustasid restitutsiooniga, mis seisnes riigimõisate tagasi andmises mõisnikele. Kui reduktsiooni käigus Rootsi ajal vabanesid kroonumõisate talupojad osaliselt pärisorjusest, sest teokoormised olid määratud vakuraamatuga, siis nüüdsest talupoegade õigused kadusid ning kroonumõisate talupoegade olukord läks sama halvaks, nagu oli olnud Rootsi ajal eramõisate talupoegadel. 1739.a Roseni deklaratsioon, milles Otto Fabian Rosen kinnitab, et talupoeg on pärisori ja mõisnik võib teda kohelda vastavalt oma soovile. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupojale piiramatud koormised. 1765.a positiivsed määrused (G.Browne)- mis olid esimesed sammud pärisorjuse kaotamiseks-talupoegadel oli õigus
Teraviljaeksport teravilja sai Eestimaalt välja vedada. Viinapõletamine viina hind oli kaks korda kallim viinaks aetava vilja hinnast, mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse. Vakuraamatud. Adramaarevisjonide käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal pearahamaks koos asehalduskorraldusega, mis ühtlustas Baltikumi maksusüsteemi. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi
JESUIITIDE TEGEVUS Tegeldi tõlkimis- ja trükkimistegevusega, ainus säilinud trükis 1622.a. AGENDA PARVA, kus osa tekstist eesti keeles Hinnang tegevusele: 1) positiivne roll hariduse edendamisel, raamatute tõlkimisel ja trükkimisel 2) hariduse andmise traditsiooni algatajad Tartus Saaremaa Taani võimu all Kinnitati aadli senised õigused Moodustati Saaremaa rüütelkond kohaliku aadli esindusorgan Taani riik viis läbi reduktsiooni osa eramõisate riigistamise Maa jagati ametkondadeks, mida juhtisid valitsejad Ametkond jagati vakusteks Vakusekohus kohtu mõistmiseks talupoegade üle, sinna kuulusid asehaldur ja maakirjutaja, aga ka maarahva esindajad Saaremaa talupoegade olukorda on hinnatud paremaks kui mandril, kuid mõiskoormisi tuli neilgi kanda 1563.a. anti linnaõigus hertsog Magnuse poolt Kuressaarele
endistele omanikele, rentnikud maksid riigile suhteliselt madalaid rente osalt viljas, osalt rahas. Rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele, talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse, kuni kuningani välja. Samuti keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti riigitalupoja staatus ei olnud küll veel võrreldav vaba talupoja omaga Rootsis, ent siiski oli see tunduvalt parem kui eramõisate talupoegade õiguslik seisund. (Estonica, 2010) Linnad Keskaegses Eestis oli 9 linna: Tallinn(1228) ; Tartu (1262) ; Viljandi ; Rakvere ; Narva ; Haapsalu ; Vana-Pärnu ; Uus-Pärnu ; Paide. 16. sajandi lõpul oli Eesti alal kümme linna: lisaks keskajal tekkinutele said 16. sajandi teisel poolel linnaõiguse veel Kuressaare Saaremaal (1563) ja Valga (1584). (Estonica, 2010) Kuigi linna ladviku moodustasid kõikjal sakslased, oli eestlaste osakaal linnades suhteliselt suur. Kui 14
Tihtipeale viidi taluhooned külast välja talu ühte krunti mõõdetud põllule. Mõisate kruntimine viidi läbi mõisnike initsiatiivil. 19. saj keskpaigast alates hakati kruntimise ideed intensiivsemalt levitama: räägiti kõikjal, et kruntimine on kasulik talumajanduse edendamise vahend. 1850ndatel algas kruntimine suuremas ulatuses. Põhja-Eestis oli kruntimise kõrgperiood 1870-80, Lõuna-Eestis 1860-70, Saaremaal hiljem. Palju kroonumõisate ja Saaremaal ka eramõisate talumaid jäid kruntimata kuni 1920-30ndateni. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku. Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus. 10. Maaasustuse areng 20. sajandi teisel poolel: kolhooside-sovhooside tekkimine,
Poliitiline killustatus jäi püsima ning ordu ja piiskopi võimuvõitlus ei lakanud. Maa-aadel ja talurahvas Mõisate laienemine Vasallid pühendusid üha enam oma maaomandi haldamisele. Valduste tulukuse tõstmiseks kahati mõisamajandit laiendama ja ise vilja tootma. Seda arengut soodustas turukonjunktuur.Seoses linnastumise ja töönduse arenguga ületas vilja nõudlus pakkumise. Viljahind hakkas tõusma ja see lõi soodsad tingimused viljaekspordiks. Seetõttu sai eramõisate rajamine ja mõisapõldude laiendamine tõelise hoo sisse. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis uus koormiste liik teokohustus. Talupoegade koormised . Talupoegade koormised kümnis, hinnus, teotöö, loonusrent, raharent, mõisategu, Vasallide/aadli õigusliku ja poliitilise seisundi muutumine keskaja jooksul Vasallide õiguslik olukord muutus üha kindlamaks.
Orjad e. träälid sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Kristlasi ei tohi pidada üle 10 aasta träälina. 15.saj jooksul kaovad. Mõisad ülikutele kuulunud talu. Edaspidi tähendas maaisanda ja vasallide majapidamist, koguti andameid ja valitseti maid. Vasallid pühendusid maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajandit laiendama ja vilja tootma. Vilja nõudlus tõusis ja ka viljahind seega, vilja hakati eksportima. Eramõisate rajamine ja mõisapõldude laiendamine sai hoo sisse. Keskaja lõpuks oli Eestis 500 mõisa. Põldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis teokohustus. Iga talu pidi saatma mõisa teolisi. Talupoegade õiguslik seisund 15.saj teisel poolel talupojad polnud enam isiklikult vabad ja nad kuulusid maa külge kujunes välja sunnismaisus. Teise aadliku juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja
siis puudusin ja kui olingi kohal ei viitsind kirjutada, neid tunnevad ju kõik:D Eesti uusaeg. 13 märts Esimene eksam kuskil mai lõpus. Eesti talurahva ajalugu I osa. LUGEDA Eesti talurahva olukord hakkab vene ajal nii õiguslikus kui majanduslikus korras arenema. 17saj lõpu kümnendite seadusaktidega pandi oaika taliupoegade õigused. 1691 liivima halduse majandustegevusjuhend, 1696 aasta liivimaa kroonu mõisate majandus reglement. Erinevalt kroonutalupoegadest on eramõisate talupoegade olukord raskem. Seal hakkan rolli mängima balti erikord. Rosen leidis et siinne talupoeg on pärisori. Suunismaisus. Sellega kaasneb talupoegade põgenemine pagemine. Lihtsam koostööd teha eesti ja liivimaa vahel. 18 saj soodne majanduslik olukord. Varasemad suhted hakkavad takistama arengut. Probleem oli ka mõisate tasandil olemas, tuuakse välja, et erinevates piirkondades hakati kehtestama oma talupoegade jaoks eraõigusi Schultz von Ascheraden.
samuti igast kihelkonnast 2 jõukamat talupoega. Maade hindamisel määrati kindlaks nende tulukus (puhaskasurublades). Määrati kindlaks ja riigitalupoegade koormised. Maakorraldus kestis 1828.aastani. 7 Tulemus. Töö viidi läbi valitseva feodaalide klassi huvides ja mõjus positiivselt mõisamajanduse arengule. Talupoegi riivas aga maakorraldus valusalt. Seoses uute piiride kehtestamisega ja maade vahetusega riigi- ja eramõisate vahel ning väiketalude likvideerimisega pidid talupojad sageli ümber asuma uuele, sageli halvemale maale või jäid hoopis ilma maata. 8. Talurahva vabastamine pärisorjusest, muutused maasuhetes. (lk 71) Põhjus. Vajadus suurendada teraviljatootmist areneva kaubatootmise tingimustes sundis mõisnikke laiendama mõisapõlde, kuna ekstensiivse põllumajanduse tinfimustes oli tootmise suurendamine võimalim vaid sel teell Mõisamaade laiendamist talumaade arvel
*Läänistamine anti maad rendile, mille eest tuli minna sõtta, teenida kuningat *Riigivaldusesse läksid kõik Rootsi ajal läänistatud aadlike maad. *Riigimõisad ja talupojad said vabadeks talupoegadeks. *Aadlike rahustamiseks jäeti mõisat neile rendile riigikassa täitmise eesmärgil. *Aadlikel polnud võimalust suvaliselt talupoegade koormisi tõsta. *Talupoegade kohutused kirjutati vakuraamatusse. *Talupoegadel säilis õigus kohtusse kaevata mõisniku omavoli vastu *Eramõisate üle kehtis riigikontroll. *Riigimõisatest pärisorjus kaotati. *1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsuste õigusi.(maanõunike koleegium kaotaiti, maapäeva võis kokku kutsuda ainult kindral kuberner) *Kärbiti tallinna ja Riia raeõigusi. *Tehti muudatusi seadushalduses(haridus, kaubandus, postiliiklus, toll, kohtukorraldus *Vaatamata piirangutele jäi aadelkond kuningale truuks. Suur nälg 1695-1697 *Põhja euroopas oli neil aastatel põllumajanduses ikaldus
Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA
Terve rida varasematest redutseeritud mõisatest olid olnud Rootsi aadli valduses (pisimõisad). Omanikele pakuti võimalust maad tagasi võtta. Üks osa Rootsi aadlist ka tulid tagasi. Seda ei teinud mitte kõik. 18. sajandi lõpuks on mõisate arv oluliselt suurenenud. Arvestuslikult oli 1573 mõisa, mis jagunesid järgnevalt: Eestimaal 856 mõisa, Liivimaal 593, Saaremaal 124. Restitutsiooni tulemusel oli taastunud baltisaksa mõisnikkond, nii nagu ta ajalooliselt oli varem olnud. Seoses eramõisate taastumisega, see oli suur võit rüütelkondadele. Järgmine probleem, mis tekkis, oli see, et mitte kõik mõisad ei olnud rüütlimõisad või rüütelkonna liikmete käes, oli ka mitteimmatrikuleeritud aadli käes, kes olid siia tulnud väljastpoolt või hiljem või inimesi, kes ei kuulunud üldse aadli hulka (linnakodanikud, jõukamad sisserändajad jne). Landsassenid see oli eelkõige rüütelkondade, mitte riigi probleem. Rüütel- ja maiskond (ehk immatrikuleeritud ja
11. 1700 Narvas; Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased võitsid ülekaalukalt (suuremaid võite Rootsi ajaloos). 7. Sankt Peterburi asutamine. 27. 05. 1703 a. vene tsaar Peeter I poolt (Põhjamaade Veneetsia) 8. Poltava lahing 1709 a. Rootsi-Venemaa vahel. Rootsi väed purustati täielikult. Otsustav lahing Venemaa kasuks. - 12 - 9. Tallinn kapituleerus 1710 a. 29. 09 10. Restitutsioon e. õiguste ennistamine riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele. 11. Uusikaupungi rahu 1721 a. Soomes Uusikaupungis. Venemale jäi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa. 12. Eesti oli saanud sõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 rahvastikust. Peale sõda oli rahvaarvuks 190 000 180 000 inimest. Hävitati täielikult Tartu (Peeter I käsul lasti see 1708 a. õhku). 13. Aadlimatriklid - aadlite ametlikud nimekirjad. 14. Balti erikorra tähtsus eestlaste jaoks
Nimettud ka kndanlikeks reformideks. Passikorralduse seadus 1863- olulisel määral kergendas talupoegade liikumisvabadust. 1865- kaotati mõisnike kodukariõigus. 1866 aastal ihunuhtlust karistusena piiritleti ka kohtute poolt. Muutus palju piiratumaks kui enne oli. 1866- vallaseadus. Oli oluline osa ka talupoegade protestiliikumisel ja palvekirjadel. 1866- kaotati tsunfisundlus 1866(liivimaal) ja 1869 (eestimaal) kaotati aadli ainuõigus rüütli/eramõisate omamisele. 1869 jüripäeval kaotati riigivõimu survel ametlikult teotöö kui koormise vorm talumaadel. 1871- kaotati mõisnike ainuõigus veskite pidamisele Lisaks sellele, et nad olid kodanlikud reformid olid need reformid suunatud vaba majandustegevuse võimaldamisele (turumajanduslikku toimimist). 19. Murrang maaomandisuhetes. Suurmaaomand. Talude päriseksostmine Aadli rüütlimõisa omamise ainuõiguse seadus kaotati 1866 ja 1869 aastatel.
Liivi sõja eelõhtul võis Liivimaal olla ligi pooltuhat mõisat. Mõisate tekkimine: Peamiselt arvatakse, et tegemist on vägivaldselt ära võetud talupoegade maadega. Kuid mõisamaade laienemisel ei saa välistada taudi, nälja ja sõja tõttu tühjaks jäänud talumaade mõisastamist. Arvestades, et 15. sajandi maaelanikkond kahanes, võis aset leida massiline mõisamajapidamiste sisseseadmine. Mõis sai endale pärijata surnud talupoja vara. Eramõisate suurus oli mitukümmend adramaad. Sissetulekuallikas: Peamiseks sissetulekuallikaks oli teraviljakasvatus. Põllutöö pidid ära tegema kohalikud talupojad oma loomade ja riistadega. Korralikuks viljasaagiks loeti viis seemet. Saagikus sõltus väetamisest ja see sõltus loomade arvust. Mõisnikud kontrollisid talude viljasaagi üle. Saare-Lääne piiskopkonnas osteti talupoegadelt vilja madalate sundhindadega kokku juba 1510- 1520. aastatel. Eramõisnikud püüdsid kehtestada 16
Talurahva olukord esialgu võrreldes varasemaga ei muutunud, kui, siis halvemaks – kõrged maksukohustused, teotöö mõisapõldudel jne. Kuna Rootsi riik oli vahetpidamata kellegagi sõjajalal, siis veel erakorralised kohustused – vägede majutamine, varustuse transportimine, küüdikohustus, mitmesugused erakorralised maksud. Kuivõrd Rootsi riigi maavaldus oli vaid mõnikümmend adramaad kogu Põhja-Lätis ja eramõisate maavaldused aina kasvasid, siis suurenes ka talurahva isiklik sõltuvus – kohtupidamisõigus, karistamisõigus, võis talust minema ajada, müüa, põgenenud talupoegi nõuti tagasi jne. Kohaliku Liivimaa rüütelkonna mõjuvõim oli kõige suurem 1650-1670. alguseni, Kristiina ja talle järgnenud Karlide valitsemisaastatel. Karl XI oli ju saanud troonile nelja-aastase lapsena. Aga 1670. aastatel hakkas Karl XI oma võimu tugevdama, ühtlasi ka rüütelkonna võimu kärpima, ennekõike
natsionaliseerimine, riigistatud maa andmine põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool.Kodanlik-demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus. Tõmbasid selge piirjoone nende ja bolsevike vahele. Kroonu ja mõisamaad võõrandada tasuta. Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad puutumatuks. Ajaleht ,,Päevaleht". Agraarparteid Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud.
annaabi.ee 
