Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne
Keskmine valitsuse eluiga on 20-24 kuud. Pikemaajalised valitsused-Saksamaa, Austria, Iirimaa, Luxemburg (Euroopas). Lühemaajalised valitsused-Itaalia, Portugal, Soome (Euroopas). Põhiseadus võeti vastu 1992 a. 1990-esimesed valimised. Võitis Rahvarinne, formeerus Savisaare (peaminister) valitsus 1990-1992. 1991 augustis EV taasiseseisvumine (üleminekuvalitsus, spetsialistide valitsus). Savisaare valitsus ei ole põhiseaduslik valitsus. Majandus kaos enne rahareformi. Savisaar nõudis erakorralisi volitusi, millega ülemnõukogu ei olnud nõus. Veebruaris 1992 astus Savisaar tagasi. Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide
valimisperioodile. Samuti saadab meedia iga päev oma uudistes vihjeid sellest, kuidas poliitikud oma meetoditega mõjutavad inimesi. Eriti ilmne on see hetke majandusolukorras, kui poolehoiu võitmiseks piisab vähese lubamisest. Eesti meedia ning avalikus on suunitletud nõnda, et ükskõik milline negatiivne uudis varjule ei jää. Sinna alla saab määratleda ka propaganda temaatika tänu millele võib veebist lugeda kõikjalt ajakirjanike ja asjast huvitujate arvamuslugusid. Selle põhjal saab juba suure osa tööst kokku panna. Demokraatliku riigi propaganda või vabamal tõlgendamisel agitatsioon, ei ole küll võrreldavad näiteks terrorismiga. Ometi on üsna häbiväärne korruptsioon, mida poliitika tekitab. Inimeste mõjutamine poliitikute omakasu eesmärgil ei tee au ühelegi riigile. Kasu peaks saama rahvas. 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT
1995. a Rahvusliku Koonderakonna Isamaa (asutatud 1992) ja Eesti Riikliku Sõltumatuse Partei (asutatud 1988. a esimese sõltumatu erakonnana kogu NSV Liidu territooriumil) ühinemisel tekkinud Isamaaliidu (tegutses aastatel 19952006) juured on Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Eesti Kongressis, Keskerakond (asutatud 1991) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (asutatud 1990) koondasid endasse Rahvarinde aktiivsemad liikmed. Peale nende kahe olid tekkinud erakonnad ja poliitilised rühmitused väikesearvulise liikmeskonna ja tagasihoidliku mõjuga ning tuginesid pigem liikmete isiklikele suhetele kui selgelt formuleeritud maailmavaatelistele programmidele. (Toots 2006) 1990. aastate keskel algas erakondade suurem ühinemine -- sai selgeks, et väikesed erakonnad ei suuda valimistel kaasa rääkida ning see soodustas lähedalseisvate erakondade grupeerumist. 1995. a Riigikogu valimiste eel või järel kujunesid ühinemiste
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
esimene ja teine aseesimeest, I koalitsioonist, II opositsioonist, I Keit Pentus II Jüri Ratas Komisjonid (11) Euroopa Lidu asjade komisjon Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põjiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitse komisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon Koalitsioon - võimuliit Opositsioon . vastasseisjad, partei või parteide ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresi, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Parlamendi teile oluline funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed, (arvestatakse ka teiste huvidega)
.................................... 27 2 Abstract summary In this research the difference between arguementation and usage of demagoguery was explained. Eight main demagoguery fallacies and their characteristics were analysed, followed by their usage by three selected politicians in pre-election time period. Pre-election time period is considered to be from 21.08.2013 to 19.10.2013. Articles that had quotes from Edgar Savisaar, Eerik-Niiles Kross and Andrus Ansip and were from the pre-election time period were eligible for analysing. Three hypotheses of this research were checked for credibility. The first hypothesis – there are politicians, who tend to use more demagoguery than others – found confirmation. Statistics confirm that Edgar Savisaar used more fallacies than the other selected politicians Eerik- Niiles Kross and Andrus Ansip. The second hypothesis – more frequent usage of
teineteisele väga lähedal ja kolmas parteid neist juba tunduvalt kaugemal. Ehk siis praeguse arutelu põhjal oleks muster selline: ligikaudu kuus erakonda saab oma esindatuse, võitja tulemus ei ületa 1/3 Riigikogu kohtade piiri ja kaks erakonda on võrdlemisi lähedal liidrikohale, ehk nad väga võrdsed. Eestis ongi nii, et on kaks juhtivat erakonda, Reformierakond, kes on eestimeelsem ja ettevõtete sõbralikum, ning Keskerakond, kes oma valijaskonnaks on valinud venekeelse rahva ning pensionärid. IRL on ka veel kolmas erakond, kes jaksab kahe esimesega konkureerida, kuid ülejäänud ei paku arvestatavt konkurentsi. Seega hakan ka mina juba arvama, et Eestil on kujunemas valimismuster. Kui me saamegi Riigikogu valimistel hakata rääkima spetsiifilisest valimiste süsteemist, siis on väga tõenäoline, et järgmises XII Riigikogus on samuti esindatud kuus erakonda ja neist kaks esimest on väga tasavägised
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal. Parlamendi esimehe lauast paremal võtsid istet kuningale tugevama võimu (nn vetoõiguse) ihalejad ja vasakule need, kes nägid kuningat üksnes esindusfunktsioonis. Suuri poliitilisi erinevusi veel polnudki, sest sooviti vaid üht et kuningriik saaks võimalikult kiiresti konstitutsiooni. Ometi tundus juba siis, et rahva enamuse tahtega arvestavavad poliitikud kogunesid eesistuja lauast vasakule ning jõukamate (olgu see sünniga saadud või raha eest ostetav jõukus) huvisid kaitsvad poliitikud istusid pigem paremale. Ka tavaseltskonnas hoiavad sarnase mõttelaadiga inimesed kokku. Eriti veel tööruumis, kus tuleb pikk päev koos veeta. Ikka on meeldivam istuda sõbra kõrval, kui inimese kõrval, kes mõtleb hoopis teisiti. Parlamendisaadikute tõeline lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks kujunes välja siis, kui sama
- soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staaziga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades
soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades
Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal. Parlamendi esimehe lauast paremal võtsid istet riigipeale (kuningale) tugevama võimu (nn vetoõiguse) ihalejad ja vasakule need, kes nägid kuningat üksnes esindusfunktsioonis. Suuri poliitilisi erinevusi veel polnudki, sest sooviti vaid üht et kuningriik saaks võimalikult kiiresti konstitutsiooni. Ometi tundus juba siis, et rahva enamuse tahtega arvestavad poliitikud kogunesid eesistuja lauast vasakule ning jõukamate (olgu see sünniga saadud või raha eest ostetav jõukus) huvisid kaitsvad poliitikud istusid pigem paremale. Ka tavaseltskonnas hoiavad sarnase mõttelaadiga inimesed kokku. Eriti veel tööruumis, kus tuleb pikk päev koos veeta. Ikka on meeldivam istuda sõbra kõrval, kui inimese kõrval, kes mõtleb hoopis teisiti. Parlamendisaadikute tõeline lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks kujunes välja siis, kui sama
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta
ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise
Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta). - valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha, vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata (kui A saab 5000 häält, siis B 4000 ja C 3000 häält lähevad nii-öelda kaotsi). - 20 osariiki: 11 hääletab 20millioni häälega ühe kandidaadi poolt, 9 hääletab 22millioni
Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vaba turumajandust, konkurentsi, avatud turgusid
Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatlikud otsustusmehhanismid.- need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. 2.7 Erakonnad •Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.(EKS §1) Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus. •Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine
Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
tulevikus viia olukorrani, kus pole piisavalt tulumaksu maksjaid ja seeläbi pole ka võimalik riigil maksta pensione. Et säärast olukorda vältida, kehtestati sel aastal kohustuslik kogumispension, mille tarvis maksab iga töövõtja oma palgast teatud protsendi pensionifondi ja riik lisab sellele omalt poolt juurde. Kahjuks ei aita kohustuslik kogumispension kaasa ühiskonna vananemisprotsesse peatamisele. Peamine prioriteet on ikkagi sündivuse tõstmine, mida erakonnad osavalt oma huvides ära kasutavad, lubades 1000-- krooniseid lapsetoetusi. Utoopiline? Näib nii, sest ega kõrgepalgaline lase ennast sellest mõjutada. Hoopis tõenäolisem on , et pead tõstavad sotsiaalselt ebakindlad isikud. Joodikutele kujuneks sellest tulus teenimisallikas ning sünniks juurde aina rohkem lapsi, kes hiljem hooletusse jäätaks. Minule näib, et eelkõige tuleks rahvastiku vananemise probleemiga võidelda läbi erudeeritud ja
Policy - tähendab valitsemisinstitutsioonide poolt vastu võetud ametlikku tegevuskava ning reaalselt toime pandud tegevusi nende kavade elluviimisel - > kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine Polity - riik või muu ühisruum, kus poliitikaprotsessid toimuvad Valitsetus e governance- poliitika kujundamise ja elluviimise viis, mida iseloomustab laia hulga huvide kaasamine poliitilisse protsessi selle eri järkudel ehk ei tee tänapäeval poliitikat ainult poliitikud, vaid ka ametnikud, eksperdid, spetsialistid, aktiivsed kodanikud. Detsentraliseeritud Mitmetasandiline, horisontaalne Paindlik, mitmekesine Eneseregulatsioon, koordineeriv riik Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale nt valimised, kaasamine Rõhk pideval protsessil Valitsus e government - võib tähendada riigi valitsemissüsteemi koos kõigi
Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid
erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited. Osalus- rahvaga suhtlemine ehk arvamust oodatakse küigilt huvitatud isikuilt Esindus- sai alguse 18.saj, Rooma Vabariik oli esimene, kes selle kasutusele võttis, rahvas teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle, Eestimaa Roheliste 2007. a Riigikogu valimiste programmis (Sveits). Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Levik- Peale 1ms, 70ndad, 90ndad Kas sobib igale poole? Pigem tuevdada seal, kus on.
konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt) Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate - Formaalne võrdsus kõigile täpselt ühepalju - Sisuline (materiaalne) võrdsus (raha, eetriaeg jne) - kaalukamad erakonnad saavad proportsionaalselt rohkem; riik jms ei saa takistada erakondi tegemast kampaaniat (opositsiooni piiramine jne) tähelepanu ei tohi saada see, kes on rikkam, vaid see, kes suudab anda paremaid ideid 2. Enamuspõhimõte / vähemuse kaitse: - Enamuspõhimõte: Enamusreegel ja § 73 Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.
valitsemise põhimõtted määratakse valitsemise vormi ehk režiimiga. Riigi ülesehitust ega võimuasutuste funktsioone ei muuda uute erakondade võimuletulek. Seetõttu on kõigi demokraatlike riikide valitsemises palju ühist. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem „Mida otsustatakse?”. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsustel on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Poliitikasse jõuavad paraku vaid need huvid, mida kannavad mõjukad erakonnad või survegrupid. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisuks. Poliitilise protsessi teisel etapil saavad põhitegijateks haldusinstitutsioonid ja ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Headest seadustest on vähe kasu, kui puuduvad nende rakendusjuhised või kui pole asjatundlikke ja ausaid ametnikke. Viimastel aastakümnetel pälvib just demokraatia halduslik aspekt suuremat tähelepanu.
Antud küsimus osutus valituks, kuna tundus sobivaim, millele vastata intervjuu meetodil. Lisaks on see põhiteemaga seotud ja eesmärk on uurimustöös teada saada inimeste aktiivsust poliitika suhtes. 1.5 Tekstianalüüs Kuidas kajastab meedia poliitikuid enne valimisi ? Antud küsimus on oluline seetõttu, et tihti otsustavad inimesed alles viimasel minutil (valimiskaiinis), kelle poolt hääletada. Põhjusi võib olla mitu: esiteks annavad poliitikud liiga kasutud tagasisidet valijatele, teiseks poliitikuid ei kajastata piisavalt mida?, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit. Savisaarde) 6 2 Materjal ja metoodika 2.1 Sekundaarandmete analüüs Sekundaarandmete kasutamine
· Erakonna liikmeks ei või olla: 1) õiguskantsler ja tema nõunikud; 2) riigikontrolor ja Riigikontrolli peakontrolor; 3) kohtunik; 4) prokuror; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. · Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. · Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid · Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget Erakonnal on põhikiri ja programm Eestis registreeritud erakonnad · Eesti Iseseisvuspartei Sven Sildnik · Eesti Keskerakond Jüri Ratas · Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Mart Helme · Eesti Uhendatud Vasakpartei Valev Kald · Eesti Reformierakond Kaja Kallas · Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu Rein Koch · Eesti Vabaerakond Andres Herkel · Erakond Eestimaa Rohelised Züleyxa Izmailova · Isamaa Erakond Helir-Valdor Seeder · Rahva Uhtsuse Erakond Paavo Raudsepp · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Jevgeni Ossinovski Sõltumatu kohus
väljaastumised keelatud, algas juhtivate isikute arreteerimine (rahvuslased, sotsdemid) 11.12.1905 kutsuti Tlnasse kokku rahvaasemike kongress, ühtegi asjaalgatajat ei olnud, maalt tulnud inimesed ei teadnud, mida teha; kaumekas jäänud jõudisd ära oodata Tlna töölised ja vabadusse jäänud sotsdemid; otsustati koguneda samal õhtul salajaseks koosolekuksVolta tehases. Õhtul kogunes töölissööklasse mitusada inimest, sh vabadusse jäänud poliitikud, A. Kesküla valiti koosoleku juhatajaks. Jämeda otsa 12 haarsid enda kätte kohe sotsdemid. "Läti keele rääkimine" avalik relvastatud vastupanu võimudele tehti sellekohane ettepanek, kuid saabus teade koosolekule lähenevatest sõjaväelastest ja inimesed jooksid laiali, mõned arreteeriti. Käremeelsemad kogunesid öösel, võtsid kaasa relvad. 12
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
