(Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik) 1944.aastal algasid Eesti Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. 1944-1954 Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSVkoosseisu. Territooriumi vähendamise tagajärel jäädi ilma olulisest sõjalis-strateegilistest piirialadest 1944-1947 Viiakse läbi sõjajärgne maareform Võõrandati (e riigistati) Eesti NSVs üle 927 000 h maad. Talude maksim suuruseks määrati 30 hektarit. Saksa okup.võimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 h maad. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikau 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel lasusid mitmesugused koo ja kohustused, nt põllumajandussaaduste riigile müümise kohustuse 1945 aastal jagunes Eesti NSV 10 mk ja 236 vallaks Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud
1)Viie aasta plaan ühe aastaga, kahekümne aasta plaan viie aastaga. Raua tootmine(7mln sulatusahju, kuid tööstusele kõlbmatu), kollektiviseerimine. 2)Hävituskampaania, mille käigus hävitati kloostreid, suleti õppeasutusi, põletati kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagrisse. Zedongi isikukultus. Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris? Näited. Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama. Erinevalt läänes, kus massikultuur oli laiapõhjaline, oli NSVs oluliseim massikultuuri valdkonnaks kinokunst. On ka teistsuguseid näiteid- A. Solzenitsõn kirjutas raamatu(,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust"), mis sai populaarseks lääne ühiskonnas, kuid mille vastu NSVs korraldati propagandakampaania. Milline teadussaavutus on mõjutanud enim inimeste elu? Küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seeaduspärasusteg uurimisega.
Toob välja selle põhjused ja arengu alates 1943a aprillist, kui NSVL võttis vastu seaduse nr 39 „Karistusmääradest Saksa fasistlikele roimaritele, kes on süüdi Nõukogude tsiviilelanikkonna ja vangistatud punaarmeelaste tapmistes ja piinamistes, spioonidele, kodumaareeturiteleNõukogude kodanike seast ja nende käsilastele“. Näidisprotsesside läbiviimine: Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Vene Füderatsioonis. Iseloomustab 5 kohtuprotsessi mis toimusid Eesti NSVs, kuidas neid ettevalmistati, läbiviidi, kuidas kajastati ning millised tagajärjed olid. Olaf Mertelsmann oma artiklis „Külma sõja algusaja majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Eesti NSVs“, räägib külma sõja tagajärgedest majandus- ja sotsiaalajaloo vaatenurgast, keskendudes 1940 ja 1950 aastatele. Kus toob välja 1930 a võidurelvastumise ja teise maailma sõja, kuidas kavandati taastamis töid peale sõda. Mertelsmanni järelduste kohaselt suurendas
VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha
oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks. · Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit. · 1984apälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali kodu-uurimise eest . · Aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse · Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kultuuri ühtsusest ning rahvusvaheline maastikukultuuri medali, millega on teiste hulgas autasustatud Rootsi kuningat Carl XVI Gustavit · Ta oli tihedais tööseoseis loomeliitudega: kultuuriloo lektorina kooriühingu
Eesti kirjandus seevastu ei lõppenud. Kirjanikud jagunesid kaheks: pagulaskirjanikud ja kirjanikud, kes pidasid oma kodumaad tähtsamaks kui vabadust. Väga paljud kirjanikud põgenesid näiteks Rootsi. Välismaal jätkati oma loomingut ja väljaspool Eestit oli neil suurem sõnavabadus. Eestis seevastu oli väga range tsensuur ja ei olnud võimalik enda loomingut avaldada selliselt, nagu see loodud oli. Enamuste pagulaskirjanike looming oli Eesti NSVs isegi keelatud. 1960. aastatel said kirjanikud natukene suurema vabaduse ja luules ilmus välja nn kassetipõlvkond. Täieliku vabaduse said kirjanikud alles Eesti taasiseseisvumisel. Üheks okupatsiooni tulemuseks saab pidada rikast pagulaskirjandust, kus kirjanikud avaldasid igatsust kodumaa ja vabaduse järgi. Inspiratsiooni kirjanikel jätkus.
Liiduvabariikides hakati edutama kohalike inimesi. Pehmentati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati üle miljoni inimese. 5. Iseloomusta Hrustsovi valitsemisaega. Hrustsov liberaliseeris ühiskonda, kuid samas püüdis oma ainu võimu kehtestada, mis tal ka 1958. a. Õnestus. 6. Täida lüngad. Täidesaatev võim Nõukogude Liidus kuulus Rahvakomissaride Nõukogule ja seadusandlik võim Ministrite Nõukogule . Kolhoose hakati Eesti NSVs looma alates 1947 aastast. 7. Iseloomusta Breznevi valitsemisaega. Karmistati kontrolli ühiskonnas. Tahtis sisse viia uuendus kuid se ei õnnestunud. Sellega seoses tekkis ühiskonnaelu kõigis valtkondades seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude liit jäi lääne riikidest arenguga kõvasti maha. 8. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? Vägivallapoliitaika eesmärgiks oli teisit mõtlejate vaigistamine ja rahva hirmutamine, et keegi ei hakkaks võimudele vastu. 9
kohta omavad rohkearvulised oreliteosed 2 orelikontsertit orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Kõige tuntum Artur Kapi teos on romanss ,,Metsateel" TÄHTIS 24.veebruaril 1950a. heiskas Artur oma majale Tallinnas Eesti lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha. See oli ainus juhtum Eesti NSVs ajavahemikul 19451986, kus avalikult heisati sinimustvalge lipp, selle heiskaja oli teada ja teda ei karistatud. Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime A.Kapi tänav.
Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS?
Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS?
sekretäriks mees" Moskva otsesel heakskiidul juhtkonnast lahkuma mit Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega kommunistid. toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti ja usaldas neid. NSVs Põllumajanduse areng oli 1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste- kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- liidulisele toitlustusprogr poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- natsionalism meelne ning Venestamine (K
Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust.
teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Operatiivplaan Priboi Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aastal 26. novembril välja antud seadlus. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. 28. jaanuaril võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs" ning järgmisel päeval ka otsuse nr. 390-138ss kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta. Organisatsiooniline ettevalmistus Eesti NSV Ministrite Nõukogu kolme täiesti salajase määrusega määrati Eesti ,,kulakute" väljasaatmine, ümberasustamine ja nende majapidamiste likvideerimine. Esiteks määrati Eesti NSV Töörahva Saadikute Maakonna- ja Linnanõukogude Täitevkomiteede poolt kinnitatud
seaduspõhine analüüs ei suudaks pakkuda. Võib nentida, et kuigi nii arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad sarnaselt aluselt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada. Ühtlasi varieerub juurdepääs dokumentidele, sest mõnedki olulised mõisted, näiteks ,,isikuandmed" ja ,,privaatsus" on seni piisava põhjalikkusega defineerimata.5 Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Eesti NSVs. Autorid käsitlevad totalitaarse riigi ja demokraatliku riigi arhiivinduse erinevusi, püüdes vältida mälestuskatkeid ja kaemuslikke hinnanguid ning toetuda õigusaktidele, kehtivatele määrustele ja eeskirjadele. Tuuakse välja nõukogude arhiivinduse tähtsaimad jooned: 4 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis, 2005, lk 36
Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi: · industrialiseerimine Laiendati põlevkivitööstust, eriti arendati masina- ja metallitööstust, st. rasketööstust.
* vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988.a Eesti NSV eesotsas Vaino Väljas Eesti NSVs kolm poliitilist suunda: suund Rahvuslikud jõud- Impeeriumimeelsed Rahvarinne ja EKP ERSP, EMS jõud (interliikumine) rahvuskommunistlik osa eesmärk Omariikluse taastamine Nõukogude Liidu Autonoomia saavutamine, kooshoidmine iseotsustamis õigus. ,, Eestimaa laul" * 1988.a septembris * massiüritus * Rahvarinde eestvedamisel
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2
Mao ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse hiina suund e mauism. Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistused, sundväljasaatmised, kohustuslik ühsikond ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 10.kultuur eestis. 1955a alustas ETV, 1970 värviline televisioon. Suurenes raadio saadete maht. 1960a hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, tv, magnetofone. Väikesed maakoolid, klubid, raamatukogud pandi kinni. Eesti NSVs kehtis algul 7klassiline ja alates 1959 8kl kooli haridus. 1970 mindi üle kohustuslikule keskharidusele.
traditsiooniliselt eestilik ■ 1950ndad – modernism, huumor, satiir ■ 1960ndad – metafoorsus, alltekstiga looduskujutus, värvikus ■ 1970ndad – motiivid piiblist, mineviku tõstmine olevikku ■ KALJU LEPIK - LOOMING ■ Loominguliselt kõige viljakam 1947- 51 – “Mängumees” – “Kerjused treppidel” ■ Avaldanud ligi 20 luulekogu HEA TEADA ■ Suure hulga (juba 1940. tuntud) pagulaskirjanike loomingu avaldamine ja isegi omamine oli NSVs keelatud ■ Kas ka tänapäeva pagulased kirjutavad? ■ Mälestusi (9:40/39:10) KÕIK MEIE USALDUSVÄÄRSED ALLIKAD ■ https://et.wikipedia.org/wiki/Kalju_Lepik#Looming, http://www.koeru.edu.ee/kaljulepik/?leht=kalju, ■ http://www.sirp.ee/archive/2003/25.04.03/Kirjand/kirjand1-3.html, ■ https://prezi.com/olc8q6dfybab/kalju-lepik/, ■ https://prezi.com/99ddlxnbut1-/kalju-lepik/ ■ https://et.wikipedia.org/wiki/Tuulisui ■ http://www.koeru.edu.ee/kaljulepik/?leht=kalju ■ PILDID:
tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistEKP 8pleeniumil Karl Vaino19781988 EKPjuht.üdini moskva meelne ja peaaegu umbkeelne Eesti NSVs algas uus venestamisaeg.eriti venekele kasutamise propaganda.haripunkt1980 Boris Jeltsinbene föderatsiooni eesotsas.8.dets.1991.sõlmis gorbatsovi teadmata veneM,valgevene,ukraina omavahelise liidulepingu,moodustades sõltumatute riikide ühenduse(SRÜ)25.dets.1991 võttis Gorbatsovilt üle ,,tuumanupu" 1921 aug.1991Moskva riigipöörde katse.eesti iseseisvumine ja selleni jõudmine 16.nov.1988eesti NSV ülemnõukogu võttis vastu suvenäärsusdeklaratsiooni,millega sätestati
elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli 1971, mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9). ENSV rahvaarv kasvas ka mehaanilise iibe teel. Kui näiteks 1976. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehhaaniline 4,9 tuhat inimest. Väga olulist rolli Eesti NSV rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon. Aastatel 19501988 oli rahvastiku migratsioonisaldo Eesti NSVs 257500 inimest.[9]. Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a. 74,6 %, 1970. a. 68,2 %, 1979. a. 64,7 %, 1989. a. 61,5 %). Kuna sisserändajad saabusid põhiliselt linnadesse, siis oli 1989. aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.[10]. Sooline koostis on Eestis 20. sajandil olnud alati naiste kasuks. 1930
laulud jäänud. Üks meeldejäävamaid selle aastatuhande pungisündmusi on olnud 2008. aastal Rakveres toimunud punk-laulupidu. Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses po- liitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas muusikastiilis ja riietuses , võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele. Inglismaal oli selleks parempoolne monarhia, Eesti NSVs aga rahvuslikku kestvust ja keskkonda ähvardav kommunistlik reziim. Eesti lahtilöömine Nõukogude Liidust tõi endaga kaasa ennekõike suured poliitilised ja majanduslikud muutused. Need puudutasid ka kultuuri, kuid kultuur oli samal ajal liikunud omasoodu, olles mõnikord muutusi lausa ennetanud sõnastades ja näidates ühiskondlikke probleeme, mis aitasid teadvustada vajadust iseseisvuse ning teistlaadse riigikorra järele. Aset leidis mitu olulist kultuurilist nihet
juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille
pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes
pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes
korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Lipulaev kino ,,Sõprus" Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja Click to edit Master text styles anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs Second level samasugused tingimused sotsialistliku Third level realismi viljelemiseks. Kõige Fourth level tugevamalt ilmnesid selle Fifth level tulemused1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikud natsionalistid" ning püüti partei diktaadile alluvate inimeste abil kujundada Eestis uus
.................................6 Migratsioon................................................................................................................................. 7 Sisseränne................................................................................................................................7 Väljaränne............................................................................................................................... 7 Rahvastiku välisränne Eesti NSVs aastail 19561990........................................................8 Eestlaste Teise maailmasõja aegne väljaränne....................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10
Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal,
kolm on täheldatavad kogu perioodi ulatuses ja üks piirnes 1940. ja 1950. aastatega (Kibal jt 2005): 1. Täitevvõimu absoluutne kontroll (üle)tsentraliseeritud arhiivinduse üle. 2. Ideoloogiasse lämbunud arhiiviteooria. 3. Arhiivi ja arhivaaride funktsionaalne rollivahetus 1940. ja 1950. aastatel. 4. Salastatud arhivaalide suur osatähtsus ja üldine juurdepääsu piiramine arhiiviainesele. Kogu arhiivindust Eesti NSVs ja loomulikult NSV Liidus kontrollis täielikult täitevvõim e valitsus, teisisõnu Rahvakomissaride Nõukogu, mis hiljem nimetati ümber Ministrite Nõukoguks ning kogu seda riigiaparaati reaalselt juhtis ja suunas kommunistliku partei. Üleliidulisel ega vabariiklikul tasandil ei eksisteerinud arhiiviseadust, seega rahval, kui kõrgema riigivõimu kandjal, ei olnud arhiiviasjades sõnaõigust. Arhiivinduse riikliku korraldamise tähtsaimaks aktiks oli NSV Liidu Riikliku arhiivifondi
aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. KARL VAINO Eesti NSV parteiliider 1978-–1988, kes kaitses eestlaste silmis kompromissitult Moskva keskvõimude huve ja soodustas Eesti NSVs venestamist Sündis Venemaal eesti väljarändajate peres. Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. a, olles lõpetanud Tomski Raudteetranspordi Inseneride Elektromehaanika Instituudi energeetikainsenerina. 1957. a lõpetas kaugõppes NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli. 1947. a suunati Karl Vaino Eesti NSVsse erialasele tööle. Töötas 1947–1948 raudteel energeetikaalal ja suunati seejärel parteitööle. Tegutses 1948–1952 EKP
desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL, tema sltlasriigid ja kom.liitlased 1945-1991 ideoloogia - poliitikat, majandust ja hiskonda puudutav ssteemne ideedekogum. ideoloogiline - ideoloogiat vljendav industrialiseerimine - suurtstuse arendamine
Selle voolu eeskujudeks said akademism ja klassitsim. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Nõukogude arhitektuuri peamisteks eeskujudeks olid klassitsism ja elektika. Hooned kavandati tihti hiiglaslikud, kuid neid kaunistati väiksematele majadele iseloomulike dekoratiivsete detailidega. Sotsialistlik realism Eestis Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs samasugused tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikke natsionaliste". Nõukogude liit püüdis kujundada Eestis uut kultuurimaastikku, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Kasutatud materjalid: 1) http://www.paideyg
lääneriikidega. Egiptuse poolele asus NSVL, kes varustas neid ka relvadega. Inglaste mahitusel ründas Egiptust Iisrael, sõtta astusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kriisi tagajärjel vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas ning suurenes NL autoriteet Lähis-Idas. 1944. aastal tehti Eestis katse taastada iseseisvus. 18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. september hõivas Punaarmee Tallinna. Nikolai Karotamm- kompartei juht Eesti NSVs. 14.06.1941- Juuniküüditamine 25.09.1949- Toimus suur küüditamine. Eestist saadeti Siberisse üle 20 000 inimese. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil. Rõivamoes oli sõjaväelaslikku joont. Hiljem avastati naiselikkus ja graatsia. Algas Christian Diori tähelend. Ta lõi piduliku klossseeliku. Selle juurde kanti pikki kindaid ja korsetti. Arendati hävitustehnikat- tuuma ja vesiniku-pommi.
kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega. Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. 2. HRUSTSOVI SULA (1953-1964)
Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja Jehoova tunnistajatele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Kõige räigemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid
.......................................................................6 1.7.Seitsmekümnendad aastad.....................................................................................................6 2.Ühiskondlik taust 1980ndatel.......................................................................................................8 2.1.Maailmas...............................................................................................................................8 2.2.Eesti NSVs.............................................................................................................................8 2.3.Muusika ja muusikavoolud maailmas...................................................................................9 2.4.Muusikavoolud Eesti NSVs...................................................................................................9 3.Eesti tuntuimad lauljad ja ansamblid..............................................................................
Kollektiviseerimise algul loodi peaaegu igas külas või paari-kolme küla kohta omaette kolhoos. Väikeste, oma küla ühismajandite loomine oli vähem valulisem, sest saadi abi ja toetust. Aga 1950 hakati neid hävitama. Tagajärg: talupojad läksid linna. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus, kariloomade arv ja tervaviljasaagid langesid. Üliindustrialiseerimine- NSVL majanduse eesmärgiks oli rasketööstuse eelisarendamine. Eesti NSVs pandi põhirõhk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusele. 1945 võttis Kaitsekomitee vastu otsuse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningradi tagamaaks- Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ja tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. 1948 valmis Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Keskused
Raudristi Rüütlirist tammelehtedega 1947.a asus Rebane Saksamaalt Inglismaale, kus astus Briti luure teenistusse. Ta üritas toetada ja organiseerida vastupanuliikumist Eestis, kuid see ebaõnnestus, tänu KGB edukale tegevusele. Seetõttu tuli Rebasel 1960.a luuretöölt lahkuda. Ta töötas ühes tehases öövahina ja asus 1961.a ümber Saksamaale Augsburg´i, kus võeti Saksa luure teenistusse. 1965.a alustati Eesti NSVs Rebase vastu tagaselja kriminaalasi, mis jäi avalikustamata, kuna ei suudetud tõestada mingeid sõjakuritegusid. 1975.a sai ta teada endale sõja viimasel päeval omistatud kõrgest autasust. Alfons Rebane suri Saksamaal Augsburg´is 8. märtsil 1976 kopsuvähki. Ärasaatmine toimus 12. märtsil Westfriedhof´i krematooriumis Augsburg´is. Kohal oli ka Saksamaa LV Bundeswehr´i Oberstleutnant, kes esindas kaitseminister H. Leber´it. 1999
Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti
aastail? Nafta 26. Millal Stalin suri? Mida ja miks kahtlustati seoses tema surmaga? 5. märts 1953 / ametlikult kuulutati surma põhjuseks ajuverejooks. Tema mürgitamises on kahtlustatud Lavrenti Beriat.2003. aastal avaldasid Vene ja Ameerika ajaloolased uurimuse, kust selgub, et Stalini organismis oli varfariini rotimürgina kasutatavat ainet, mis ahendab veresooni ning põhjustab lõpuks rabanduse ja verejooksu. 27. Mis parteil oli NSV Liidus ja Eesti NSVs juhtiv võim? Kommunistlikul parteil 28. Too näiteid, et NSVL oli diktatuuririik. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle 29. Kuidas nimetati Eesti NSV-s kohalikke võimuorganeid? Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks
ja tormine meri ja pommirünnakud, õnnetused ja haigused nõudsid oma, seega on vaieldatavad pakutud protsendid. Erinevates mälestustes ja koguteostes toonitatakse intelligentsi, eliidi ja haritlaskonna suurt osakaalu läände läinute seas, kui palju see vastab tõele on küsitav, kuid läände läinud inimeste seas on see omaks võetud (müüt) ja seda toetas ka nõukogude propaganda. Isegi 1980. aastatel räägiti Eesti NSVs ilmunud väliseestlasi puudutavates kirjutistes: „Emigrantide hulgas oli palju ametnikke, tehnilist intelligentsi, kultuuritöötajaid, väiksemate ja keskmiste ettevõtete omanikke ning kinnisvara omanikke. Väga vähe oli tööstustöölisi ja peaaegu ühtegi ei olnud nendest 150 tuhandest kehviktalupoja ja maata põllutöölise seast, kes 1940. aasta maareformiga oli maad saanud ja kes 1941. aasta sügisel langes kulaklik-fašistlik terrori ohvriks.” Kuigi allikad
o Traditsionaalsest vahekorrast loomuvastasus on rangelt keelatud nii meditsiinile, riigi tasandile kui ka religiooni tasandile lähtudes. Onaneerimine, vahekord loomadega, mitteprokreatiivne heteroseksuaalne akt. Kuritegu ja karistus Homoseksuaalseid mehi karistati paigutades neid eraldi koondus laagristesse, kus viidi läbi nende peal erinevaid eksperimente, mis oleksid raviks homoseksuaalsuse vastu. Eesti NSVs kehtis pederastia vastu reegel, mis rääkis sellest, et meestel n keelatud meestega suguühendust võtta, aga naistel naistega on suguühendus ei ole karistatav. Uue vabariigi ajal Soovahelisi suhteid hakati rohkem lahti seletama ning see andis rahvale parema arusaama toimunust. Maailm mõjutas rohkelt ka homoseksuaalsusesse suhtumist seega reeglid muutusid pehmemateks, karistused põhimõtteliselt kadusid ning lubati lausa paljudes riikides
a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. 2 http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802 4 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Seepärast on raske otsustada, kui palju keegi neist Eesti sportlane oli või on. Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop.
J. Käbin ja tema meeskond. Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäraste" oludega. Head kontaktid kujunesid Käbinil Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. See kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised. Toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi. Seetõttu oli 1960ndatel toiduainetega varustamine Eesti NSVs rahuldav. Olukord muutus aga Breznevi valitsemisajal. Ülekohtu heastamine algas sisepoliitilise sula-ajal. Osaliselt taastati kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste head nimed. Eesti NSV-s puudutas rehabiliteerimine esmajoones haritlasi, kes said võimaluse ,,vaimsest pagulusest" taas loometöösse lülituda. Üleliiduliselt tõi Stalini surm kõigepealt kaasa vägivallamasina seiskumise, millele järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine
ilmus ligi 155 teost. 1950ndatel hakkas osa pagulaskirjanikke kirjutama teoseid asukohamaa keeles. Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu,Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal. Enamus neist oli olnud juba 1940. aastal tuntud kirjanikud, kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli Eesti NSVs keelatud. Ilmar Laaban Luuletaja, tõlkija ja publitsist. Välis- Eesti autor, kes pani aluse sürrealismile. Luule on sügav ja mõtestatud. Sündis Tallinnas, käis Reaalkoolis ja enne selle lõpetamist hakkas õppima Konservatooriumis klaverit. Tartu Ülikoolis õppis üks aasta romaani keeli ja siis naases Tallinna Konservatooriumisse kompositsiooni õppima. 1943 pages Rootsi, kus jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist. Tema esimest luulekogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus"
haritlast püüdis kaitsta eesti keelt. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga. (3) 5 ,,Maria siberimaal" Esimest korda ilmus romaan ajakirjas Looming 1987. aastal ja teist korda raamatuna Heino Kiige enda algatatud kirjastuses Kupar 1988. aastal. Teose ilmumine tähistas uue ajastu algust, ning oli Eesti NSVs üks esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Romaan on ilmunud ka leedu, soome, vene ja prantsuse keeles. Seos Heino Kiigega ,,Maria Siberimaal" kirjeldab ühe pere loo kaudu 1949. aasta märtsiküüditamisega Si- berisse ümberasustatud inimeste saatust. Romaan tugineb Heino Kiige ema ja noo- rema venna mälestustele just nemad on romaani Maria ja tema poja Karli pro- totüübid. Emale ongi teos pühendatud. Väljasaatmise põhjuseks oli pereisa, kes oli juba 1945
Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950 1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. GORBATSOVI AEG__________________________________________________________ 1985
mille alged ulatusid ürgkogukondlikku aega. Eesti Vabariik (19181940). 1920ndal aastal likvideeriti maareformi tulemusena mõisate suurmaavaldus. Tekisid uued talud (väikesed). Põllumajandussaadustega kaeti siseturg ja veeti välja. Põhiliseks eksportartikliks loomad. Liigniiskete alade kuivendamine, algas rohumaade kraavitamine (karjamaad). Teise maailmasõja järgne periood. Üksiktalude kaotamine Suurmajandite loomine. Esimene kolhoos Eesti NSVs moodustati Kallemäelt pisut üle kilomeetri Kuressaare pool Sakla külas 1947 aastal. Ulatuslik maaparandus. Eesti maaparandus loodussõbralikum kogu Nõukogude Liidus. Perioodi lõpuks kuivendatud 84% kuivendust vajavast põllumajanduslikust maast. Põllumajanduslike maade kontsentreerumine. Ääremaade tekkimine.Metsasus 47% 22. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilisajalooline,
Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata. "Puhastus" on Sofi Oksaneni 2008. aastal ilmunud ajalooline romaan. Raamatu sündmustik kajastab kahe naise saatust Eesti NSVs Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal. 2010. aasta jaanuari seisuga oli Eestis teost müüdud ligi 17 000 eksemplari. Teose ajalooline skeem Teose saamislugu Kui Sofi Oksanen kogus materjale oma esimese romaani ,,Stalini lehmad" jaoks, märkas ta, kui vähe teavad temaealised Nõukogude Eestist ja ka Nõukogude Liidust. Materjale uurides ja kogudes jõudis ta aega, mil Eestit laastasid küüditamiste ja repressioonide lained, siis sündis ,,Puhastus"
_ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); _ Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs _ 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; _ 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. _1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari;
annaabi.ee 
