Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: “tund:minutid”, näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. Eriala AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: “tund:minutid”, näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Eesnimi: Perekonnanimi: Matrikli nr. Eriala: AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Kati Kullamaa 124117 HAAB AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. Eriala Ekaterina Pak 134332TAAB avaliku sektori majandus AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar
Arvestustöö nr 2 AJA KASUTAMISE AUDIT Kati Muldma 123907 YASB (Rakenduskeemia ja biotehnoloogia) TEGEVUSE NIMETUS Ööpäevas keskmiselt Minu hinnang (liiga palju, kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites) Uni 8:48 Piisav Õppetöö ülikoolis 2:18 Arv oleks suurem, kui arvestada reaalselt nende päevadega, millal loengud toimuvad, mitte võtta arvesse
Enesejuhtimise II arvestus Minu aja kasutamise audit Tegevus Ööpäevas kulutatud aeg Teie hinnang (liiga palju, vähe) (tund:minutid) Nädala sees jääb magamise aega väheks, kuid võimalusel teen selle uneaja mõnel kergemal päeval tagasi. Magamine 6:30
Töö- ülesanded said kõik tehtud. Tänu sellele, et töönädal oli lühendatud, sain rohkem õppida. Kokku kulus õppimise peale 9t 45min (koos eestikeele koolituseks ettevalmistamisega). Kooli sel nädalal ei olnud (kolmapäev oli riigi püha). Aga eesti keele koolitusel käisin teisipäeval ja neljapäeval, nii nagu on ettenähtud . Koolitusel olin kokku 3 tundi. Koolitusele sõitmiseks kulus kokku samuti 3 tundi. See ei ole ratsionaalne, aga põhjus selline, et elan Tartust 33 km. kaugusel. Igapäevane sõit võtab päris palju vaba aega ära. Poes käimise peale olen kokku kulutanud 3t.15min. Poes käisin 5 korda. Aeg ka sõltub sellest, kas käin kodus maakaupluse kõige vajalikumate asjade järgi, või linnas, kus ostan ka paariks päevaks sööki. Süüa teen iga päev, nii hommiku- kui õhtusöögid. Lõunasöögid valmistan siis, kui on vaba päev. Peres on kaks last. Üks laps juba täiskasvanu ja teine 12a. Väiksem tütar
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks,
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus la
vaatamiseks klõpsake lehesakke. Mõttekas oleks lehesakid ümber nimetada, et igal lehel olevat teavet kergemini tuvastada. Näiteks võivad teil olla lehesakid Jaanuar, Veebruar ja Märts vastavate kuude eelarvete või koolihinnete jaoks või Põhjarannik ja Läänerannik müügipiirkondade jaoks jne. Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut 7 luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu . Siis klõpsake käsku Uus. Aknas Uude töövihikusse klõpsake nuppu Tühi arvutustabel. Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed
Et Te ei taha minna teed näitama, siis peate robotile võimalikult täpselt seletama, kuidas Teie koolitee kulgeb - alustades koduuksest ja lõpetades koolipingiga. Seletus ise peab olema käskivas toonis ja selle algus ning lõpp võiksid olla näiteks järgmised: 1) Mine koduuksest välja. 2) Sulge enda järel uks. ... L) Istu koolipingi aknapoolsele kohale. Programmeerimise algkursus 9 - 89 Kontrolliks võite kirjapandud käskude järgi proovida oma sõpra kooli saata, kui see talle tüli ei tee. 2. Loetlege üles 10 Teie kodus leiduvat masinat või seadet ning kirjutage igaühe kohta, kas ja kuidas on see otseselt või kaudselt juhitav. 3. Tooge 3 näidet sellest, kuidas Te juhite televiisorit. Jagage iga näide neljaks alamtegevuseks. Vaadake juttu masinatest ja nende juhtimisest. 4. Kaks teekäijat jõudsid jõe äärde, millel sõitsid paadiga kaks poissi
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242 MEESKONNA AUDIT.........................................................................246 MEESKONNA JUHTIMINE................................................................247 MINAPILT............................................................................................254 MINU LEMMIKUD..............................................................................257 MITTEVERBAALNE KÄITUMINE...................................................258 MUDELI KOKKUPANEK...............................
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps
samal ajal teha mingit liigutust. See aitab lapsel laulu sõnu meelde jätta. "Patsi, patsi, leivapätsi, (tee patsutavaid liigutusi) siilu, saalu, saiapätsi, (tee siluvaid liigutusi) veere, veere, kakku (tee rullivaid liigutusi) veere, veere, kakku (korda rullimist) lükka ahju, hopp!" (Tee, nagu paneksid saia ahju.) TERETAMINE · Istu lapsega põrandale ja näita, kuidas võtta mängulooma või nuku käed ja neid üles-alla raputada. Võite talle näiteks tere öelda. · Anna mänguloom lapsele ja palu tal teretamist proovida. · Mõtle välja kõikvõimalikke tegevusi, mida mänguloomaga veel saab teha. · Mõned ideed: - lehvitamine - käte plaksutamine - jalgade kokku löömine. Palu ka lapsel mõelda, mida mänguloom veel teha võiks SOSINAL Kaheaastaseid võlub sosistamine ja nad on väga uhked, kui oskavad seda teha.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
ja nõuannete järgi. Vahel on madal enesehinnang ajutine nähtus - näiteks töökaotuse või armusuhte purunemise tagajärg. Kuid pahatihti koormab see inimest kogu elu. Apaatia on huvipuudus asjade vastu, seltskonnast tagasitõmbumine, aktiivsuse vähenemine ja/või tegevusväljade piiramine. See sümptom võib juba ise viia palju tõsisemate probleemideni. Näiteks võite apaatiat tundes mõelda: "Ah, ma ei viitsi teiste seltsi minna, sellest pole mingit kasu." Kuid sõpradest ja meelelahutusest lahti öelnu elu muutub järjest üksluisemaks. Rõõmutu elu aga võib omakorda depressiooni põhjustada. Aktiivsuse vähenemine tingib ka füüsilisi muutusi, näiteks väsimust ja kõhukinnisust, mis suurendab ebamugavustunnet veelgi. Suhtlusprobleemid: Kui inimesed on depressioonis, muutuvad nad kriitika ja
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
kardad? For magic to happe in your life, you must believe in magic. Südamel on oma põhjused,millest mõistusel pole aimugi Yeah, i'm a loser, but the coolest loser you ever meet . Pärast iga kukkumist püüdle uuesti kõrgustesse ! sa kas kukud surnuks või kasvatad endale tiivad. Püstipäi ja naeratusega läbi elu, ka siis, kui süda on lõhkemas valust. Kui inimesed näevad teid kinnisilmi lamamas, küsivad nad, et kas te magate. ,,Ei, ma teen suremise trenni." Kui keegi näeb teid vihma ajal välja minemas, küsivad nad, et kas te lähete selle vihmaga välja. ,,Ei, järgmisega!" Teie sõber helistab teie kodusele lauatelefonile ja küsib, et kas te olete kodus. ,,Ei, bussipeatuses!" Kui teid nähakse märja kehaga vannitoast väljumas, küsitakse, et kas te käisite vannis. ,,Ei, ma kukkusin klosetipotti!" Te seisate esimesel korrusel ja ootate lifti ja teilt küsitakse, et kas te sõidate üles. ,,Ei, ma ootan oma korterit alla, et sisse minna
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää