Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiatabeli näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
100g, kalorsus, valgud, rasvad, süsivesikud, toiduenergia, porru, kartul, nisujahu, püreesupp, porrulauk, toorjuust, sibul, pipar, rukkijahu, presspärm, mesi, maltoosaJrk. Toiduaine Ühik Hind Km-ga Hind km-ta 1 Nisujahu kg 0,70 0,58 2 sool kg 0,85 0,71 3 Või kg 8,95 7,46 4 Kreeka pähkel kg 13,42 11,18 5 Riivjuust kg 5,63 4,69 6 muna kg 0,10 0,08 7 Vesi l 0,00 0,00
Väga palju pidin ka arvestama etteantud toidukorvis olevate toiduainete olemasoluga. Paljude minu jaoks oluliste komponentide puudumise tõttu töötasin välja lausa oma retsepti pearoa jaoks. Eelroa ja järelroa retsepte täiustasin enda maitse järgi. Kliendiks on mul vanaema ning temaga koos arutledes panime kokku maitsva ja tervisliku menüü. See on sobilik kõikidele inimestele ja söökide temaatika sobib paljudeks erinevateks puhkudeks. Eelroaks on mahedamaitseline lahja püreesupp, mille põhikomponendid on brokkoli, porgand, kartul ja sibul. Erilise maitse sellele annab basiilik. Kliendi sooviks oli saada soe eelroog, ning eriti maitsevad talle supid. Arvestades ka viimase aja söögitegemistrende, kus on moes just nimelt püreesupid, siis saigi valik selline. Püreesuppi valisin kõige sobilikumad ja vitamiiniderohkemad koostisosad. Pearoaks on kanafilee riisi ja aedviljadega. Kanafilee ma tükeldan väikesteks tükkideks, mida on pruunistatud pannil kuumas võis
KOKKU NETO 1,836 KUUMTÖÖTLEMISKADU 21 VALMISKAAL 1,450 1 ports 0,181 Valmistamise tehnoloogia: 1.Kamabiskviit:Vahusta:munad, suhkur;sega:kama-, nisujahu, tärklis, küpsetuspulber;sõe Vala küpsetuspaberiga koogivormi.Küpseta ca 5 min 200 juures;alanda 180C-ni kuni pe 2.Täidis:vahusta toasoe toorjuust, ricotta kohupiim ühtlaseks, lisa muna, suhkur, sidruni m Jäta 5 min. seisma;sega juurde toorjuust, ricotta kohupiim. 3.Koori, puhasta, tükelda õunad. 4
Põltsamaa Ametikool Kokk I Kutseeksami-kirjalik kodutöö Sõbrapäeva lõuna Põltsamaa 2009 SISUKORD 1.Sissejuhtaus 2.Toitude valiku põhjendus 3.Menüü 4.Tehnoloogilised kaardid ja hinna kalkulatsioonid 4.1Eelroog 4.2pearoog 4.3Järelroog 5.Seadmed,töö-ja serveerimis vahendid 6.Ajagraafik 7.Toiduainete tellimus 8.toitained ja kalorsus 9.Laua eelkatte skeem kokkuvõte kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tööautor õpib Põltsamaa Ametikoolis 4 kursusel koka erialal. Koka eriala valisin just, iseenda jaoks. Et õppida söögivalmistamise nippe. Koduseks ülesandeks oli sõbrapäeva lõuna kahele. Töö eesmärk, on koostada laud kahele sõbrannale. Toidud valisin kerged, ehk vähe rasvased. Töö eesmärgiks on klientide rahul olu. TOITUDE VALIKU PÕHJENDUS Valisin sõbrapäeva lõuna kahele
...............8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan...............................................................................................................12 5. Sedamed, töövahendid ja serveerimisvahendid...................................................14 6. Toiduainete tellimine.............................................................................................15 7. Toidu kalorsus.......................................................................................................17 2 1. Vene köögi iseloomustus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: suitsutatud tuurakala (tuurabalõkk),
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda
........................................ 4 Spinati- ja brokolisupp ............................................... 5 Broilerikintsu rullid ..................................................... 7 Apelsinikreem ............................................................ 9 Seadmed, töövahendid ja serveerimisvahendid ....... 10 Tööplaan ................................................................... 11 Kaubatellimus ........................................................... 12 Toidu kalorsus........................................................... 14 2 Menüü Spinati- ja brokolisupp *** Broilerikintsu rullid *** Apelsinikreem *** Evian 3 Menüüpõhjendus Menüü on mõeldud pidulikuks õhtusöögiks. See sisaldab spinati- ja brokolisuppi,
...7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADMED, TÖÖVAHENDID JA SERVEERIMISVAHENDID...................................... 15 5. TOORAINETE TELLIMINE...............................................................................................17 6.TOIDU KALORSUS............................................................................................................. 19 7. LAUA EELKATTESKEEM.................................................................................................20 3 1.MENÜÜ EELROOG: Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega.
kaal mise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind hind Liha: 10 sea välisfilee kg 0,111 0,100 0,222 0,200 3,97 0,44 0 eesti juust kg 0,025 0,025 0,050 0,050 5,70 0,14 0 nisujahu kg 0,010 0,010 0,020 0,020 0,61 0,01 40 muna (valge) tk/kg 0,500 0,020 1,000 0,040 0,07 0,04 0 toiduõli kg 0,015 0,015 0,030 0,030 1,98 0,03 Lisand: 0 külm. valged oad kg 0,040 0,040 0,080 0,080 1,38 0,06 0 külm
Tartu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Menüü.............................................................................................................................3 Menüü valiku põhjendus................................................................................................ 4 Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga........................................................................................5 Grillitud sinepi-mee lõhefilee köögivilja padjal.............................................................7 Tarretiste valik pohlakastmega.......................................................................................9 Leib, sai....................................................................................................................... 11 ..................................
................................................................................................................. 8 3. TÕÕVAHENDID JA SERVEERIMISNÕUD....................................................................... 9 4. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 11 5.TOIDUAINETE TELLIMUS................................................................................................14 6. TOITAINED JA KALORSUS..............................................................................................16 8.LAUA EELKATTESKEEM..................................................................................................17 2 1. MENÜÜ Eelroog: Mee- ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal. Pearoog: Järelroog: Talv, see on ilus aeg. Valge vaibaga kaetud maa on justkui ilus unenägu.
Abielupaar õhtustab laupäeval 27. juulil, kui möödub 25 aastat nende abielu sõlmimisest. Õhtusöök on planeeritud ühes Mehhiko pärases restoranis nimega Cantina ja laud on reserveeritud kella 20.00-ks. Toidud ja joogid, mida menüüs pakun, on klientidega eelnevalt kooskõlastatud. Eelroaks valisin Tervise salati peekoni ja maitsestamata jogurtikastmega. See sisaldab palju köögivilju, mida mehhiklased armastavad ja samas ka liha, kuid salati kalorsus on piisavalt madal, et olla tervislik. Mehhiklaste igapäeva söögilauale ei kuulu liha, kuna see on kallis. Lihaga toite pakutakse traditsooniliselt siis, kui on olulised sündmised. Nad armastavad sealiha ja erinevaid vorstikesi, kuid samas ka veiseliha. Nii valisin oma pearoaks veiselihast valmistatud Tequila Faijta 2-le. Faijtad on Mehhiko köögis üheks põhitoiduks ja tequila on seal üks armastauimaid kangeid alkohoolseid jooke.
omahind 0,10 km-ga toidunimetus: KARTULI-PORRULAUGU PÜREESUPP, röstitud mets Portsjoni kaal: 135//125//10 Portsjoni arv kokku : 9 Retsepti kaal Jrk nr Toiduained ühik kao % II bruto VII 1 kartul kg 25 0,050 2 porrulauk kg 15 0,029 3 vesi l 0,067 4 köögiviljafond l 0,002 5 taluvõi kg 0,002 6 sool kg 0,001 7 jah
................................................................................. 9 SEADMED, TÖÖVAHENDID JA SERVEERIMISVAHENDID............................................................10 TÖÖPLAAN...............................................................................................................................................13 TOIDUAINETE TELLIMUS.....................................................................................................................14 TOITAINED JA KALORSUS................................................................................................................... 18 LAUA EELKATTESKEEM...................................................................................................................... 19 2 MENÜÜ
Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) KTUD.RH. (g) VALGUD (g) RASVAD (g) VESI (g) C16 (g) Teraviljatooted. Nisujahu 328,3 1373,6 14 9,9 1,7 0,19 0,17
.................................................................... 14 Toiduainete tellimusleht............................................................................................................15 Töövahendite nimekiri.............................................................................................................. 17 Tööplaan ...................................................................................................................................18 Toiteainete kalorsus.................................................................................................................. 20 Marmiidi plaan..........................................................................................................................26 3 Idee Kellele : meie pakume toitu koolis õppivatele, kes on vanuses 16-40. Lisaks nendele käivad seal veel inimesed, kes töötavad või elavad seal läheduses.
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Kokku: 0,087 6,090 Omahind 0,119 Hind km-ga: 0,143 Valmistamise tehnoloogia: Või sulatatakse kastmekastrulis, lisatakse nisujahu ja kuumutatakse koos läbi, kuni tekib teraline konsistents ja jahusegu värvus muutub kollakaks. Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni, keedetakse tasasel tulel 30 minutit, sageli segades. Valmis kaste kurnatakse ja maitsestatakse lõplikult. Toorsalat Toorsalatiks valisime punase kapsa-majoneesi salati. Valmistajaks on Karl Täht. TOIDU NIMETUS
Eelroog Bruschetta tomati, basiiliku ja mozzarellaga spinati-rukola salati padjal (baguette, kirsstomat, basiilik, mozzarella juust, spinat, rukola, oliivõli, sidrunimahl) Pearoog Sea välisfilee rosina täidisega, kartulivorm, suitsupeekonisse mähitud roheliste ubade ja punase veini kastmega (sea välisfilee, rosinad, kartul, küüslauk, rohelised oad, suitsupeekon, sidrunimahl, oliivõli, tume veise puljong, punane vein, maitseköögiviljad) Järelroog Vanilje panna cotta karamellistatud maasikaga, serveeritud maasika coulis kastmega (piim, rõõsk koor 35%, vanillikaun, suhkur, maasikad) Lisaks Must leib, mineraalvesi
............................................. 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ........................................................................................................................................ 7 Toiduainete tellimus...................................................................................................................... 11 Toitained ja kalorsus ...................................................................................................................13 Laua eelkatte skeem.......................................................................................................................14 Kasutatud materjal......................................................................................................................... 15
Liha keskele aseta praetud sampinjone. 6. Seejärel pane liha taskuks kokku ja kinnita hambatikuga. 7. Paneeri lihad esmalt munas ja siis riivsaiaga. 8. Kuumuta pannil õli ning pruunista selles liha mõlemalt poolt. 9. Seejärel aseta liha küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures 10 min. Kaalika suflee 10. Koori, pese ja viiluta kartulid ja kaalikas. 11. Keeda veest ja puljongikuubikust puljong 12. Hauta kartul ja kaalikas potis puljongiga. 13. Püreesta kartul ja kaalikas, vahusta munavalged tugevaks vahuks ja lisa tainasse.Lisa eelsoojendatud piim. 14. Täida tainaga rasvainega määritud väiksed sufleevormid ja küpseta eelsoojendatud praeahjus 225°C 10-15 minutit. Herne püree 15. Herne püree jaoks keeda potis herned vees koos soolaga,püreesta ja suru läbi sõela. Serveerimine 16
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid...................
Muusikateaduse osakond GRETE KELLAMÄE Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil I Proseminaritöö Juhendaja: Vanemteadur Allan Vurma Tallinn 2015 Sisukord ABSTRAKT................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.1 Helikõrgus........................................................................................................................3 1.2 Helirida.............................................................................................................................4 1.3 Intonatsioon.....................................................................................................
21,28 0,46 Riivleib praetakse võiga, maitsestatakse suhkruga ja jahutatakse. Koor vahustatakse. Magustoidukaussidesse tõstetakse vaheldumisi riivleib, keedis või marjad ja vahustatud koor. Kaunistatakse keedise või marjadega ja asetatakse tunniks külmkappi. 4.Magustoidu kalorsuse tabel Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia Toiduaine Kogus kcal nimetus retseptis 100 retsepti 100 retsepti 100 retseptis 100 g retseptis g s g s g tume vormileib 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6
Selleks, et lisada toidule värvi, kasutan punast paprikat, rohelist hernest ja porgandit. Järelroaks on ,,Riivsai maasikavahukoorega", pakun igapäevast saia pidulikumalt. Magustoit on piisavalt magus ja väga maitsev. Joogiks pakun Bonaqua pudeli vett Leib Sai Oma klienti teenindan ise. TEHNOLOOGILISED KAARDID Eelroog Pearoog Järelroog KALORSUSE TABEL Toidu nimetus: Jõhvikad sokoladivahuga Toiduaine nimetus Toiduaine Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia nimetus retseptis kcal 100g retseptis 100 retseptis 100g retseptis 100g retseptis g Toorjuust 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6 maitsestamata Vahukoor 10 0,8 0,08 82 8,2 1,3 0,13 661 66,10
· I tüübiehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* · II tüübiehk insuliinsõltumatu diabeet (u. 90 diabeetikutest)* · teised tüübid(nt. kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) ·rasedusaegne diabeet Diabeeti on krooniline haigus, mida peab ravima kogu elu. Insuliinihäired on suhkruhaiguste põhjuseks. Insuliini näol on tegemist hädavajaliku hormooniga. See tekib kõhunäärmes ning teda on tarvis toitainete omastamiseks. Süsivesikud lagunevad organismis glükoosiks. Glükoos ehk veresuhkur on rakkude energiaallikaks. Et rakud saaksid energiat, on vaja kõhunäärmel eritada piisavas koguses insuliini. Insuliinivähesuse tõttu ei pääse veresuhkur rakkudesse, organismis on toitu piisavalt, kuid organism ei omasta seda. Organismis on kogu ööpäeva vältel. Süsivesikute rikka toidu tarvitamisel veresuhkru tase tõuseb ning see annab kõhunäärmele teada, et insuliini on vaja eritada. Suhkruhaigetel on veresuhkur
ALUMIINIUM, mg 0,1 1,2 0,1 0,1 - 0 Uba, kuivatatud, Pähkel, Sarapuu- Mandlid Soola- pähklid keedetud keskmiselt pähklid 137,3 ENERGIA, kcal 628,1 664 627,7 637,8 574,5 ENERGIA, KJ 2628,2 2778,3 2626,3 2668,5 65 VESI, g 5 5 4,2 1,9 9,2 VALGUD, g 19,9 14,1 21,1 24,5 0,4 RASVAD, g 54,4 62,6 53,5 53 0,08 KTUD,RH,, g 5,5 4,6 4,24 7,35 0,07 C16,g 3,97 3,12 3,22 5,54 0,01 C18,g 0,71 1,27 0,87 1,21 0,04 MKTA,RH, g 35,98 49,09 36,62 26,28
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 360 8 4,9 Odrajahu
1.4 Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Hispaania vallutajad tõid kaasa kana-, sea- ja veiseliha, piima, juustu, munad. Hakati viljelema riisi- ja nisukasvatust. Iidsed mehhiko kultuurid pärandasid praegustele põlvkondadele kaks väga tähtsat toiduainet oma köögist: mais ja piprad. Maisi kutsuti toconayo , mis tähendab meie liha, sest usuti, et jumal lõi inimese maisist. Üks
TOIDU NIMETUS kartulisalat portsjoni 0,130 kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta Retsept Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto Ühiku h ih 30% Kartul Kg 0,180 0,126 0,360 0,252 9,00 kr 1,62 kr Roheline 20% paprika Kg 0,125 0,025 0,250 0,050 53,00 kr 6,63 kr 1% Maits. Jogurt Kg 0,100 0,099 0,200 0,198 26,00 kr 2,60 kr 0% Sool Kg 0,001 0,001 0,002 0,002 7,00 kr 0,01 kr 0% Jahv. Paprika Kg 0,001 0,001 0,002 0,002 150,00 kr 0,15 kr
annaabi.ee 
