Energiatabeli näidis (0)

Sarnased õppematerjalid

5

xls

Pähkli-köögiviljapirukas

Jrk. Toiduaine Ühik Hind Km-ga Hind km-ta 1 Nisujahu kg 0,70 0,58 2 sool kg 0,85 0,71 3 Või kg 8,95 7,46 4 Kreeka pähkel kg 13,42 11,18 5 Riivjuust kg 5,63 4,69 6 muna kg 0,10 0,08 7 Vesi l 0,00 0,00 8 Brokoli(väike) kg 2,82 2,35 9 Porgand kg 0,75 0,63 10 Hapukoor kg 1,42 1,18 11 Muskaatpähkel kg 0,00 0,00 12 Must pipar kg 0,00 0,00 13 28,87 Tootenimetus: Toote kaal: Valmistatud tooteid

Kalkulatsioon

20

doc

Toitlustuseksam

SISUKORD 1.Piduliku menüü kirjeldus............................................................................................................ 1 2.Menüü....................................................................................................................................... 2 3.Kalkulatsioonikaardid................................................................................................................. 3 1.Mahe brokkolipüreesupp........................................................................................................ 3 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 4 2.Kanafilee riisi ja aedviljadega................................................................................................. 5 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 6 3.Kamavaht maa

Toitlustus

9

xlsx

Tosca kattega

Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogiline kaart TOOTE NIMETUS Tosca-kattega õunakook kamabiskviidiga KOGUS 8 portsjonit KAAL 1,450 BRUTO NETO KOOND KOOND RETSEP KÜLM RETSEP TOORAINE NIMETUS PÕHI TÄIDIS KATE T KAO % T Muna 2 tk 1 tk 0,180 0,150 Suhkur 0,043 0,043 0,043 0,129 0,129 Nisujahu 0,010 0,020 0,030 0,030 Kartulijahu 0,002 0,002 0,002 Kamajahu 0,025 0,025 0,025 Küpsetuspulber 0,002 0,002 0,002 Ricotta-kohup

Arvestus ja aruandlus

16

doc

Sõbrapäeva lõuna

Põltsamaa Ametikool Kokk I Kutseeksami-kirjalik kodutöö Sõbrapäeva lõuna Põltsamaa 2009 SISUKORD 1.Sissejuhtaus 2.Toitude valiku põhjendus 3.Menüü 4.Tehnoloogilised kaardid ja hinna kalkulatsioonid 4.1Eelroog 4.2pearoog 4.3Järelroog 5.Seadmed,töö-ja serveerimis vahendid 6.Ajagraafik 7.Toiduainete tellimus 8.toitained ja kalorsus 9.Laua eelkatte skeem kokkuvõte kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tööautor õpib Põltsamaa Ametikoolis 4 kursusel koka erialal. Koka eriala valisin just, iseenda jaoks. Et õppida söögivalmistamise nippe. Koduseks ülesandeks oli sõbrapäeva lõuna kahele. Töö eesmärk, on koostada laud kahele sõbrannale. Toidud valisin kerged, ehk vähe rasvased. Töö eesmärgiks on klientide rahul olu. TOITUDE VALIKU PÕHJENDUS Valisin sõbrapäeva lõuna kahele. Sööma tulevad kaks parimat sõbrannat. Vanuses 20. Mõlemad töötavad ärindusealal. Nad soov

Toitumisõpetus

16

doc

Vene rahvusköök

Rahvusköök Vene köök Sisukord lk 1. Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan..........................................................................................

Kokandus

192

xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70

Ökonomeetria

12

doc

Rahvusköök - EESTI KÖÖK

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond EESTI KÖÖK Juhendaja: Viljandi 2011  1. MENÜÜ Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapu

Toitlustus

90

pdf

Tee-ehitus I projekt

Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00  25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda

Betooni puurimine

Kommentaarid (0)