Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"endo-" - 127 õppematerjali

thumbnail
6
docx

Organismid kui elupaigad teistele organismidele

...............................................................................4 1.1. Parasitism..........................................................................................................................4 1.2 Sümbioos............................................................................................................................4 1.3 Kommensalism...................................................................................................................4 2. Endo- ehk siseparasiidid........................................................................................................5 2.1 Mikroparasiidid..................................................................................................................5 2.2 Makroparasiidid.................................................................................................................5 3. Sümbiontsed bakterid...............................................................................

Ökoloogia → Ökoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Algloomad powerpoint esitlus

Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- kui ektosümbionte, samuti parasiitse eluviisiga vorme. Ripsloomi on teada umbes 12 000 liiki. Klassid ja alamklassid Karyorelictea Spirotrichea Choreotrichia Oligotrichia Stichotrichia Hypotrichia Litostomatea Haptoria Klassid ja alamklassid Oligohymenophorea Peniculid Hymenostome Scuticociliate Peritrichia Astome Apostome Plagiopylid Algloomade poolt põhjustatud haigusd

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Palavik rühmatöö

Palavik rühmatöö 1. Palaviku etioloogia – Palavik on organismi vastureaktsioon, et valmis seada organismi vastupanujõude võitluseks etioloogilise faktori kahjustava toime vastu. Põhiliselt on selleks mikroob. Palaviku tekkepõhjused on: * infektsioon – mikroobide endo- ja eksotoksiinid * põletikulised reaktsioonid * võõrvalgud * kirurgiliste operatsioonide järgselt * keemilised ained-adrenaliin, kofeiin, kokaiin, atropiin, keedusool, destilleeritud vesi * neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik? - Kõrgel temperatuuril suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime, suureneb adrenaliini ja

Meditsiin → Meditsiin
96 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped 1. Nukleotiidid, nukleosiidid ja lämmastikalused 2. DNA ja RNA primaarstruktuur 3. DNA kõrgemat järku struktuur 4. RNA kõrgemat järku struktuur 5. DNA ja RNA hüdrolüüs 6. Nukleoproteiidsed kompleksid Nukleiinhapped Nukleiinhapped on molekulid,mille struktuuri kasutatakse geneetilise informatsiooni säilitamiseks DNA Informatsiooni "Master copy" rakkudes RNA Otseselt DNA informatsiooni vahendavad molekulid (mRNA), samuti selles protsessis abifunktsioone omavad rRNA, tRNA jt. Keemiliselt on DNA ja RNA sarnased heteropolümeerid põhiahel koosneb suhrujääkidest ja fosfaatidest suhkrujääkide küljes on Nglükosiidse sidemega lämmastikalused Nukleiinhapetes olevad suhkrud Riboos RNA Desoksüriboos DNA koosseisus koosseisus Lämmastikalused Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid ...

Keemia → Keemia alused
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Spikker keemia alustes

Proot arv=järjekornr;Neutr=massiarvudesumma-prootonitearv; e- arv=prootonite arv-laeng Le Chatelier' printsiip ­ tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. *Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine tasakaalusüsteemis nihutab tasakaalu paremale ­ produktide tekke suunas, analoogiliselt mõjub produktide kontsentratsiooni vähendamine. *Temp tõstmine nihutab endo reaktsiooni tasakaalu paremale ­ saaduste tekke suunas, ekso reaktsiooni tasakaalu aga vasakule ­ lähteainete tekke suunas. *Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, millises on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem.Elektrolüüt ­ keemiline ühend, mis vees või mingis teises lahustis lagunevad vastasnimeliselt laetud osakesteks ­ ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ­ elektrolüütide ioonideks lagunemine lahuses hape: HNO3H++ N...

Keemia → Keemia alused ii
97 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Dekoratiiv tapeedid

Dekoratiiv tapeedid Koostajad: Endo-Aron Vuht, Martin Kornilov, Andres Müürisepp, Sääsk 1. Sissejuhatus Dekoratiivtapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid. Tänapäevase dekoratiivtapeedi aluskiht on paberist, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Aluspaber on üle trükitud värviga. Tekstiilina kasutatakse villa, dzuuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude. Selline tapeet tekitab eriti sooja ja rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda nagu tavalist tapeeti. 2. Nõudmised Dekoratiivtapeet on väga nõudlik: ei salli liigset niiskust, õhu niiskustaseme kõikumist, puudutamist ja pesta seda ei saa. 3. Iseloomustus Dekoratiivtapeet on umbes sama vastupidav nagu pabertapeet. Mõned dekoratiivtapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära. Dekoratiiviga võib katta ka vaid ühe seina. Põhjus, miks mitu korda kallimat tekstiili eelistatakse tavalisele tapeedile, on tekstiilile omane n...

Ametid → Kutse
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keemilised reaktsioonid lahustes

· Elektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid ­ esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid ­ lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk ­ H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk ­ IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ­ ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ­ ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon ­ elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjusta...

Keemia → Keemia
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker keemia alustes

Oksüdeerija ­ liidab elektrone, o-a reaktsioonis väheneb.Redutseerija ­ loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab.R- universaalne gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821 atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol Keemistemp:väärisgaasid0neeldub E endo. Entroopia-süsteemi korrapäratuse mõõt. TermodünaamikaI - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeri...

Keemia → Keemia alused ii
49 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Itaalia

Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio vä...

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aine tasakaalu ja temperatuuri muutmine

Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on ...

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile

Tuumafüüsika - füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton ­ positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron ­ neutraalne aatomituuma osake Nukleon ­ prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud ­ seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv ­ nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop ­ keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia ­ energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia ­ seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutroni...

Füüsika → Füüsika
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

10.klassi keemia

Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide ...

Keemia → Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sisesekretsioon

sünapsit vahel. Hormoon ei teki presünapsis, vaid tekib närviraku kehas, läheb edasi ilma sünapsita. 4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes. Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Protreolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele sidemetele eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Lisaks eristatakse proteaase veel optimaalse keskkonna pH järgi, kas hapudeks-, neutraalseteks- või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Proteaasid jagunevad seriin-, tiool-, aspartaat-, ja metalloproteaasideks. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav siis avaldatakse proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu.

Keemia → Biokeemia
21 allalaadimist
thumbnail
3
docx

TTÜ Biokeemia praktikum: Proteaas

peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks hindamiseks jälgitakse kaseiini hüdrolüüsi algstaadiumit, mil valgu polüpeptiidahelas on katkenud vaid üksikud peptiidsidemed ehk märgatav osa

Keemia → Biokeemia
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kordamisküsimused geneetikas

kahjustunud 7. Rakutüübid, mida võimalik eristada eukarüootsetel organismidel? Too igaühe kohta näide? Protistide - Seente - Taimede - Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule. Esineb endo- ja eksotsütoos. Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga? Kahekordse membraaniga ­ rakutuum, mitokondrid, plastiidid Ühekordse membraaniga ­ sile ER, kare ER, Goldi kompleks, lüsosoomid, transportpõiekesed, peroksüsoomid, enosoomid, vakuool 10.Millised organellid eukarüootses rakus on membraanita?

Bioloogia → Geneetika
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Protreolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele sidemetele eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Lisaks eristatakse proteaase veel optimaalse keskkonna pH järgi, kas hapudeks-, neutraalseteks- või leelisproteaasideks. Oluliseks proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsenti ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Proteaasid jagunevad seriin-, tiool-, aspartaat-, ja metalloproteaasideks. Kuna hüdrolüüsinud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav siis avaldatakse proteaaside aktiivsus valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu.

Keemia → Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, mille tulemusel tekivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Erinevad proteolüütilised ensüümid omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised aga toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo-ja eksopeptidaase. Optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi, milles ensüüm toimib, eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0) Proteolüütilise aktiivuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis põhjustab 1 mooli peptiidsidemete hüdrolüüsi 1 s vältel 30 °C juures. Kuna hüdrol...

Keemia → Biokeemia
74 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vereproovid

Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h ­ MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused ­ kolesterool ­ triglütseriidid ­ glükoos ­ TLI ­ amülaas ­ ALT ­ AST ­ bilirubiin ­ sapphapped ­ kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: ­CK ­laktaat ­kortisool ­tsirkuleerivad lümfotsüüdid ­kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid · Naatriumfluoriid plasma ( NaF) ­ · Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin). Hüübimisprotsessi k...

Meditsiin → Füsioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

III töö – raku ehitus

III töö ­ raku ehitus · Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused; keeruline ülesehitus. · Suurim rakk- maksarakk; väikseim- mükoplasma Eeltuumsed- prokatüoot Päristuumsed- eukarüoot Tuum puudub olemas DNA 1 rõngasmolekul Mitu DNA rõngasmolekuli Tsütoplasma + + Ribosoomid + toodetakse valke + Membraansed - + siseorganellid · · 17. saj keskel täiustas Robert Hooke mikroskoopi ning avastas sellega taimede rakulise ehituse. · Rakuteooria põhiseisukohad: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Rakud on ehituselt ja keemiliselt koostiselt sarnased; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas; Iga uus rakk tekib vana raku jagunemise tulemusen...

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

(piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse proteaasid põhiliselt seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasideks. Proteaasi aktiivsuse objektiivseks

Keemia → Bioorgaaniline keemia
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine (alkalaas)

· Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas aga paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma. Eksopeptidaaside esindajateks on karboksüpeptidaasid (R2 = C-terminaalne aminohape) ja aminopeptidaasid (R1 = N-terminaalne aminohape), mis lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0).

Keemia → Biokeemia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viirused, Bakterid

VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed ...

Bioloogia → Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat Korni kohta

Hummuli Basic school. Kon Report Student: Lily Eelsaar 9.Gread 2010 õ.a. History: California Bakersfieldis was a heavy metal band called LAPD, which included guitarists James "Munky" Shaffer and Brian "Head" Welch, bassist Reginald "Fieldy" Arvizu and drummer David Silveria. After completion, LP, the singer left the band and invited Sexarti soloist Jonathan Davis got a new band called Creep. When the band moved to Los Angeles, Huntington Beach party, the name was changed Kon. Korn released on October 11, 1994. Korn is an American metal band. Kon is one of the 1990th years of the most popular newcomers, whose success began with underground music fans rely upon an increase of up to celebrities and MTV favorite video. Korn´s latest album is Remember Who You are. Music albums: "Kon" (1994) "Life is Peachy" (1996) "Follow the Leader" (1998) "Issues"...

Keeled → Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidide, produtseerides madala molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasi leidub kõigis organismides, kuna nad osalevad erinevate funktsioonide täitmises. Näiteks toiduvalkude seedimises ja kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadides. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase: · Eksopeptidaasi esindajateks on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid- need lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. · Endopeptidaasideks on näiteks savinaasi, alkalaasi ­omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Ensüümi toimimiseks optimaalne keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (ph~2,5),

Keemia → Biokeemia
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1 = Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Lei, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro). Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Olulisekd proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev ensüümi toimemehhanism. Ensüümi proteolüütilise aktiivsuse ühikuks 1 kat loetakse sellist ensüümi hulka, mis

Keemia → Biokeemia
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine - Biokeemia labori protokoll

o. piiratud proteolüüs) ja teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (s.o piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi puhul lõhustavad proteaasid vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, seda viivad läbi trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin. Piiramatul proteolüüsil toimivad proteaasid kõikidele peptiidsidemetele. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiididele. Endopeptidaasid on trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, subtilisiin, savinaas, alkalaas. Eksopeptidaaside esindajateks on karbosküpeptidaasid ja aminopeptidaasid. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH=2,5), neutraalseid (pH=7,2) ja leelisproteaase (pH=9,0).

Keemia → Biokeemia
126 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Laboratoorne töö IV Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 08.04.2016 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Proteolüütilised ensüümid (ka proteaasid, proteinaasid või peptidaasid) on ensüümid, mis katalüüsivad proteolüüsi. Proteolüüs on peptiidsidemete hüdrolüüs valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks on madalama molekulmassiga peptiidid ja aminohapped. Kuna proteaas täidab väga paljusid füsioloogilisi funktsioone, leidub seda kõikides organismides. Mõned protelüütilised ensüümid lõhustavad spetsiifilisi peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), mida viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, ja mõned lõhustavad kõiki peptiidsidemeid (piiramatu proteolüüs), milleks on näiteks paljud bakteriaalsed proteaasid nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt. Proteaase jagata...

Keemia → Biokeemia
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE

mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide

Keemia → Biokeemia
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasid on laialt levinud organismides, sest nad osalevad mitmete füsioloogiliste rollide täitmisel. Eristatakse proteolüütilisi ensüüme, mis toimivad kõikidele peptiidsidemetele ja on ka spetsiifilisi, mis lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (nn piiratud proteolüüs, nt trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin). Eristatakse ka endo- ja eksopeptidaase, vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Optimaalse pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Oluline klassifikatsiooni aspekt on ka aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev toimemehhanism, 4 peamist rühma on: seriin-, tiool-, aspartaat- ja metalloproteinaasid. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide kaudu.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puit ja plastid test 1

Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja ektomükoriisat. 3. Kas säsi ja tüve radiaallõikepind langevad kokku?Põhjendage vastust. Jah. Kuna lõige asetab piki tüve ja läbib selle keskosa (säsi) 4. Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad: lülipuit ja küpspuit Tüve ristlõikel on paljudel eristatav tumedam keskosa ­ lülipuit Kasvavas puus on lülipuit mehaanilist rolli täitev surnud puit Küpspuit ­ kuulub liikidele, mille koorealune osa ja tüve keskosa omavad

Materjaliteadus → Puiduõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Vee molekul

Vee molekul Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi.  Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel  Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid  Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesin...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

VESI NING BIOELEMENDID

VESI BIOELEMENDID Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster ­ erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo ­ Sees. Ekso ­ väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on ve...

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Mikrobioloogia praktikumi vastused

0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piir...

Bioloogia → Mikrobioloogia
171 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Inimese organismi skeletlihased

jõuliseks liigutuseks. Skeletilihase biomehhaanika Vaadeldes skeletilihast kui biomehaanilist aspekti, saame teada, et skeletilihasel kui organil on kolm erinevat funktsiooni: jõu genereerimine, mehaanilise energia dissipatsioon ning rekuperatsioon. Neid kolme funktsioone teostab skeletilihas keerulisel viisil. funktsioone teostab skeletilihas järgmisel viisil. Jõu genereerimisel pärast närviimpulsist vallandunud müosiini filamentide ristisillakeste radiaalset liikumist pingestatakse endo- peri- ja epimüüseum, suureneb lihaskiu siserõhk, sellele järgneb perimeetri suurenemine. Kuna lihaskiud ja ka lihaskiudude kimp ning lihas tervikuna on kaetud sidekoeliste struktuuridega, kus asub kollageenija elastiininiitidest võrgustik, järgneb perimeetri suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all

Bioloogia → Füsioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE

produkte) ja mõõdeti seejärel reaktsiooniproduktide sisaldust spektrofotomeetril. Katses oli ensüümina kasutusel alkalaas. Teoreetiline osa Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Nad osalevad näiteks toiduvalkude seedimises ja vere hüübimise kaskaadis. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Proteaaside aktiivsus avaldatakse valgu hüdrolüüsil vabanevate produktide ehk aminohapete ja peptiidide hulga kaudu. Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini (piima põhivalk) hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trokloroäädikhappega (TKÄ)

Keemia → Biokeemia
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Proteaasi aktiivsuse määramine

nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises. Proteolüütilistel ensüümidel on erinevad toimespetsiifikad, osad lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, praktiliselt kõiki peptiidsidemeid valkudes lagundavad subtilisiin, savinaas ja alkalaas ning produtseerivad sellega ka vabu aminohappeid. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Oluliseks proteaaside kvalifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus ning sellest tulenevalt ka ensüümi toimemehhanism. Kuna hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulka ei saa otseselt mõõta, siis proteaaside

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile

Prolaktiin -stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast lapse sündi -glando- troopsed hor- moonid MÕJU- TAVAD TEISI ENDO- KRIIN- NÄÄR- MEID -adreno- -ACTH produktsiooni ja eritumist verre kortikotropiin stimuleerib CRH (kortikotropiini ACTH riliisinghormoon) (kortikotropiin) -ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises

Bioloogia → Füsioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

Sellised on näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, mis produtseerivad põhiliselt peptiide. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu näiteks subtilisiin, savinaas, alkalaas, omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid ning produtseerides vabu aminohappeid (piiramatu proteolüüs). Olenevalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse vastavalt endo- ja eksopeptidaase. Kõik eelnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside hulka. Eksopeptidaasid on karboksüpeptidaasid ja aminopeptidaasid, mis lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0). Aktiivtsentri ehituse järgi jaotatakse

Keemia → Biokeemia
14 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Lihased kerge konspekt kaugõppevormis

Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
5 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Toitumine

Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk ­ 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...

Toit → Toitumise alused
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemia protokoll 3

erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C algtemp.-st Vesi + ammooniumnitraat 19,5 2 -17,5 Vesi + naatriumsulfaat 19,5 31 + 11,5 Järeldused: Soojusefekt võib olla nii positiivne kui negatiivne, ehk endo- ja eksotermilised reaktsioonid. Kui reaktsiooni käigus lahuse temperatuur tõuseb, on tegu endotermilise reaktsiooniga (soojusefekt on positiivne) ja süsteem saab energiat juurde. Kui reaktsiooni käigus ga temperatuur langeb, on eksotermiline reaktsioon, kus soojusefekt on negatiivne ning süsteem annab energit ära. Katse nr 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Saada teada, mitu mooli vask(II) sulfaati on ühe mooli vee kohta.

Keemia → Anorgaaniline keemia
83 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Süsivesikud - ajalugu, kasutamine

Süsivesikud Süsivesikute funktsioonid 1) Magustavad 2) Geele-ja kliistreid moodustavad 3) Paksendavad 4) Stabiliseerijad 5) Aroomi-ja värvainete eelühendid 6) Rasvaasendajad Põhivalemiga glükoosil C6H12O6 (6C+6H2O) Süsivesik suhkur Taimedes 75-90% Loomades kuni 2% Seentes 1-3% Kasutamise ajalugu Teravilja ulatuslik ja sihilik kasutamine -> Ida-Aasias 18000 aastat tagasi, Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Suhkru tootmine ja tarbimine -> Indias ligikaudu 3000 aastat eKr. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles 8. või 9. sajandil araablaste poolt. Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718. Andreas Margraff , Saksa keemik , avastas 1747. aastal, et mitmetes peedisortides leidub suhkrut. 1802 avati Sileesias esimene peedisuhkrut tootev tehas. Ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon 2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon ...

Keemia → Toidukeemia
40 allalaadimist
thumbnail
14
doc

XII tahvli seadus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS XII tahvli seadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 Allika liik................................................................................................................................ 4 Allika liigendus.......................................................................................................................4 Allika originaalkeel.................................................................................................................6 Kasutatud tõlke keel..........................................

Õigus → Õigussüsteemide ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arengubioloogia konspekt eksamiks

keskosa, sabaosa ­ millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) ­ posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teoreetilised alused: Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (ka proteinaasid või peptidaasid) on ensüümis, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises (nt vere hüübimise kaskaad). Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud am...

Keemia → Biokeemia
41 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Te...

Keemia → Keemia
54 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Vereringehaired ja põletik

Õõneselundite mädapõletik ­ empüeem Spetsiaalsed terminid ­ pneumoonia, angiin nt sapipõie empüeem Kui põletik elundi sisekestas, lisatakse Rasunäärme mädapõletik ­ furunkel, laiem eesliide end- või endo- laatunud põletik ­ karbunkel Kui põletik keskkestas ­ liide mes- või meso- Kudede laialdane mädapõletik ­ flegmoon Kui aga väliskestas, siis eesliide peri- Piirdunud mäda sisaldav õõs - abstsess Kui kõikides kestades ­ eesliide pan-

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Mükoloogia eksam

 Loomade ja taimede obligatoorsed parasiidid või saprotroofid  hästi arenenud vegetatiivne mütseel tsüanotsüütne või vaheseintega  Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma  Võib moodustada tsüstiide või risoide  Koniidikandjad tõeliste koniididega  Sügospoorid kui paksuseinalised puhkeeosed  Toakärbse-putukahallik - Entomophtora muscae Zoopagomycotina (mikroorganismide ja seente endo- ja ektoparasiidid);  Mikroorganismide ja seente endo-ja ektoparasiidid  Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist  Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes  Suguta paljunemine -klamüdospoorid, sporangiospoorid  Suguline paljunemine sügospooridega e seigeostega  Amoebophilus simplex Kickxellomycotina (saprotroofid, seeneparasiidid või obligatoorsed sümbiondid)

Bioloogia → Mükoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemia alused kordamisküsimuste vastused

. Entroopia ­ süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv ­ S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine ­ S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine ­ S = q/T ; So = So(produktid) ­ So(lähteained) Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus ­ Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis ­ kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid ­ iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid ­ mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. ...

Keemia → Keemia alused
128 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun