reformistlikul organisatsioonil ( VÄHEMLASED ) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. Venemaa tuleviku osas olid ühel meelel esseeridega. 4. VSDTP marksistliku organisatsioon ( ENAMLASED ) olid küll väiksemad liikmete arvult, kuid paremini organiseeritud. Eesmärk oli kehestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ülesse ehitada Sotsalistlik Venemaa. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike. ( Neid toetas Saksamaa ) Enamalaste esimese katse 1917.a. suvel tulla võimule suruti aga maha. Kindral Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret läbi viia, kuid enamalaste abiga suudeti see maha suruda. See tugevdas enamalaste mõju tööliste ja soldatite saadikute nõukogudes. Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogudes.
organisaator. Kindral Lavr Kornilov üritas Venemaal teostada sõjaväelist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda. Oktoobripööre- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet madalale langenud. Võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades, sh Tlnas, ja alustada seejärel vastuhakku pealinnas endas. 25. okt. 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II Nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse e. Rahvakomissaride Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsoonivalitsusega. Esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov e Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada
Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada. Enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud, pealinlased suhtusid kohati isegi ükskõikselt toimuvasse. Võimu üleminuke enamlastele vormistas nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomisssaride Nõukogu. Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Oktoobripööre sai juhtuda, kuna rahvas oli juba valitsuses pettunud ja soovis rahu. Enamlased lubasid just rahvale kõik kokku, mida taheti kuulda
juuli mõrvati Nikolai II perekonnaga. Valge terror ei jäänd punastest maha. Enamlased suutsid muuta punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks mida võis pidada Lev Trotski saavutuseks Rakendati sõjakommunism : kogu majandus allutati riigi kontrollile , kaotati palgad,ja tasud teenuste eest. Toitu ja esmaabikaupu jagati tsentraliseeritud krras,toiduaineid konfiskeeriti-relvastatud toidusalga abil. Eesti Vbsõda saksamaa kokkuvarisemine andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust. Enamlaste juhid arvasid et Euroopa on revolutsiooni lävel. Ülevenemaaline Kesktäitekomitee kuulutas Bresti rahu kehtetuks Enamlased läksid läände ja allutasid balti riike, see oli Eesti jaoks põhjendamatu kallaetund mis tõi kaasa Vabadussõja Punaarmee löödi esialgu tagasi. 1919 viidi Eestist sõjategevus välja nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse.
11 Enamlaste tõus: a enamlased kogusid populaarsust, lubades rahvale kõige mida sooviti; b Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Vene viivitamatut sõjast väljumist ning võimu üleandmist nõukogudele; c esimene katse 1917 kukkus läbi, kuid sündis arusaam et ainsaks võimaluseks Venet päästa oleks kehtestada sõjaline diktatuur; d üritati sõjalist riigipööret, kuid Kerenski suutis selle koos enamlaste abiga maha suruda. Oktoobripööre: 25.10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10 II nõukogude kongress, mis mood Rahvakomissaride Nõukogu. Liidriks sai V.U. Lenin. 12 Nõukogude võimu kehtestamine: Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Selle kokkutulemiseks minevat aega kas ära terrori käivitamiseks oma konkurentide vastu ning võimu kindlustamiseks. Valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. 6
seetõttu hakkas Saksamaa neid toetama. Seetõttu lasi Saksamaa ka paguluses viibinud enamlaste liidreid sh Lenini läbi nende territooriumi. Esimene katse võimule tulla kukkus 1917.aasta suvel Enamlastel läbi. Oktoobripööre Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale lagenud, et enamlastel oli soodne võimalus alustada riigipööret (sest demokraatlikel valimistel poleks nad nagunii edukaks osutunud) 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimu enamlastele vormistas 26.oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese Nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaaride Nõukogu. Nende liidriks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin. Enamlaste võimu laienemine Enamlastele kujutas ohtu veel peagi valitav ASUTAV KOGU. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid, need olid aga enamlastele vastu. Enamlaste jõud oli aga selleks
Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu.(otsust. Vene saatuse). Kaksikvõimu ajal muutus Vene poliitiline elu äärmiselt kirevaks. Enamlaste eesmärgix oli üles ehitada sotsialistlik Vene. Enamlaste esiletõus: Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike, mida viimased soovisid. Saksamaa pooldas neid, sest nii loodeti Vene sõjast välja lüüa. Seetõttu lasi Saksa Leninil läbi oma territooriumi Vene-le sõita ning neid toetati. Kindral kornilov üritas Vene-l sõjalist riigipööret, mis suruti enamlaste abiga maha. Oktoobripööre: Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet madalale langenud.Seda kasutasid ära enamlased.Lenini arvates tuli haarata võim Peterburi ümbritsevates linnades ja seejärel pealinnas
ning võimu andmist nõukogudele, enamlaste esimene katse suvel võimule tulla suruti Ajutise Valitsuse üksuste poolt maha Samal ajal kukkus läbi Ajutise Valitsuse algatatud pealetungioperatsioon idarindel, sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos, ainus võimalus Venemaad päästa on sõjaväeline diktatuur Ajutine Valitsus ei teadnud, kummale poolele asuda, koosseis vahetus kiiresti, etteotsa tõusnud Kerenski oli hea kõnemees, kuid halb organisaator 25. oktoober võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla 26. oktoober vormistas II nõukogude kongress (enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus) võimu ülemineku enamlastele. Liider oli Vladimir Uljanov ehk Lenin. Riigipööre kuulutati Oktoobrirevolutsiooniks. Novembris pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ning alustada rahuläbirääkimisi. Sakslaste tingimused olid rängad, enamlased lootsid venitada, kuni Saksamaal
1917.AASTA Revolutsioonid ja Eesti Vene revolutsioonid · 1917.a. toimus 2 revolutsiooni · Veebruarirevolutsioon vallandusid toitlusrahutustest, sõjavägi läheb üle rahva poole, keiser loobub troonist ja võim läheb Ajutisele Valitsusele. · Oktoobrirevolutsioon Ajutist Valitsust oli pidevalt ümber korraldatud ja ei suudetud luua demokraatlikku vabariiki. See andis bolsevikele e. enamlastele võimu haaramiseks võimaluse Veebruarirevolutsioon ja Eesti · Eesti seab eesmärgiks autonoomia saavutamise · Tartus koostati autonoomiaseaduse projekt ja see anti kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. · 26. 03.1917 toimub Petrogradis eestlaste demonstratsioon valitsusele surve avaldamiseks. Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska
Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre
Oktoobris oli valitsuse autoriteet langenud niivõrd, et enamlaste esilekerkimisel saadi võim. 25. Okt 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26 okt toimus II nõukogude kongress, kus moodustati Nõukogude Valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlased ei saanud täielikku võimu, pidid arvestama ka esseeridega. Enamlastele kujutas ohtu Asutava Kogu valimised, sest nad teadsid, et ei suuda võita. Võidu said valimistel esseerid, kuid sellest ei piisanud, Asutav Kogu pidi enamlaste soovil laiali minema kehtestati üheparteisüsteem, täielik võim koondus enamlastele. 1917 nov pöördusid enamlased Sksm poole ettepanekuga sõlmida vaherahu, Sksm kehtestas ranged rahutingimused, Skms ei kannatanud Vm venitamist ning alustas sõjategevust itta, mille tõttu otsustas Vm rahutingimused vastu võtta. 3.märts
11.11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes 2)majanduslik kaos 3)keisrivõimu langus 4)rahulolematuse üldine kasv 03.03.1917 Nikolai II andis võimu Asutavale Valitsusele Kaksikvalitsus 4 parteid:kadetid(demokraatia) esseerid(ralurahvas),vähemlased(töölised), enamlased(rahu,leiba,maad) 03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu 1922 lõppes kodusõda Valged: Koltsak, Denikin, Judents Nimed: Petain(Verduni kaitsejuht) Brussilov(rindejuh) Nivelle(FRA armee ülemjuh)
rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlased ei näinud mingit takistust võimu üle võtmisega ning võimu üleminek enamlastele vormistati 26. Oktoobril 1917. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi, kus otsustati alustada läbirääkimistega rahu sõlmimiseks ja likvideeriti mõisnike surmaomandus. Enamlased ei saanud võimu veel täielikult endale, tuli arvestada ka teiste vasakpoolsete parteidega. Eriti ohtlik vastane olid bolsevikele Asutav Kogu, kuid 1918. aastaks oli nende võim niivõrd suur, et suutis Asutava Kogu ja teda toetanud meeleavaldused maha suruda. Peale
Venemaal, mis õnnestub, Saaremaale, Saaremaa langeb sakslaste kätte ja edasi langevad kõik Eesti Lääne saared, 23. oktoober enamlaste riigipööre Eestis, 27. oktoober läheb kõrgeim võim üle enamlastele, rahvuslikud ringkonnad moodustavad asutava kogu november enamlased pöörduvad Saksamaa poole 28. november Tallinnas tuleb kokku teha vaherahu, erakorraline Maapäev, Eestis kehtivad ainult Maapäeva seadused jaanuar detsembris kokku tulnud asutav kogu asutava kogu valimised, mille enamlased
Peaministriks sai Aleksander Kerenski. Oktoobripööre · Ajutise valitsuse ebakindel olukord ajendas kindral Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis aga ebaõnnestus. · 25.oktoobril 1917 haarasid enamlased Petrogradis võimu. · Nõukogude ajalooteaduse kohaselt tehti 1917 aastal "Aurora"vöörikahurist lask, mis oli Talvepalee ründamise signaaliks. Enanmlaste võimu kindlustamine · II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele. · Moodustati valitustus, ehk Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga- · Enamlaste kaks tähtsamat seadus oli Rahudekreet, millega Venemaa astus sisuliselt sõjast välja Maandedekreet andis mõisnike maad talupoegadele. Detsembris toimunud Ülevenemaalistel Asutava Kogu valimistel said enamlased lüüa. Nad kogusid 25% häältest. Võitsid esseerid 58%ga. Seepeale saatsid enamlased Asutav Kogu laiali.Venamaal kehtestati üheparteisüsteem
Koguti inimesi vandenõusse ja tehti plaan kuidas sokutada pomm Hitleri lähedusse. Pomm pandi kotti ja Stauffenberg läks miitingule, kus ta jättis koti Hitleri vahetusse lähedusse laua alla. Tehti kõne Stauffenbergile ja kutsuti eemale, selle ajaga pidi ta jõudma põgeneda, et mitte ise jääda pommi plahvatuse kätte. Pomm plahvatas, aga viimasel hetkel suudeti pomm hitleri lähealt ära tõsta ja Hitler jäi ellu. Kõik arvasid et füürer on surnud ja käivitati operatsioon valküür. Enamlastele püüti öelda, et Hitler on elus kuid Stauffenberg vandus, et on surnud ja ta ise nägi plahvatust. Riigipöörde katse algas. Esialgu kõik sujus, kuni siiski tuli välja, et Hitler on elus ning enamlased suruti maha ja riigipöörde katse luhtus. Kõik kes olid seotud nn reetmisega määrati maha laskmisele - ka Stauffenberg. Stauffenbergi naine ja lapsed pääsesid. Naine suri 2006. aastal. Mulle film meeldis, oli kurb kuid samas paeluv. Väga lihtne oli filmi süveneda ja sisse elada.
Muutus jõudude vahekord, esile kerkis USA.Sekkumine kodanike ellu Demokraatia kriis. VENEMAA VEEBRUARIREVOLUTSIOON veebruari lõpus. Ajend Peterburi vilets varustamine toiduainetega. 1917 võim pealinnas ülestõusnute käes. Riigiduuma Ajutise Komitee artikkel 3märts 1917 loobus troonist, võim ajutisele valitsusele. Enamlaste esiletõus, plaan Ajutine Valitsus kukutada. OKTOOBRIPÖÖRE plaan teada, 25.okt.1917, enamlaste plaan teha riigipööre. Võim enamlastele Rahvakomissaride Nõukogu. 26okt. Esimees Lenin BRESTI RAHU 3märts 1918, loovutati sakslastele maaala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ja kolmandik põllumajanduslikustmaast. SÕJA LÕPP 6.aprill 1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918 juuli lõpp läänerindel jõud otsas, vastased kasutasid olukorda ära, 8.aug.1918 ränk hoop Inglismaalt ja Prantusmaalt. 29sept.1918 ettepanek alustada rahuläbiääkimisi.
tapmised. • 1918 juulis mõrvati Nikolai II perega. Valge terror vastas samaväärselt. Kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Sõjakommunism Kogu majandus allutati riigi kontrollile: – kaotati palgad, – kaotati tasu paljude teenuste eest, – toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras, – toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad). Enamlus tungib läände • Saksamaa kokkuvarisemine 1918 andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad. • 1918a lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Soomusrongi sõdur “rahvusvahelises mundris” - peas prantsuse kiiver, seljas saksa sinel ja käes jaapani püss Venemaa kodusõda • Venemaa piirimail olevad tülikad riigid oleksid võinud sõja valgete kasuks otsustada. • Kuid valged ise keeldusid lühinägelikult
autonoomia,juhtimine eestlaste kätte, rahvusväeosade loomine,maapäeva otsus. Mida loodeti saavutada lahkulöömisega Venemaast? · Vabaneda nõukogude võimust · Omariikluse väljakuulutamisega loodeti päästa eesti sakslaste rünnakust. Saada toetust lääneriikidelt, kes olid huvitatud nõukogude venemaa nõrgestamisest. · Jaanuuaris 1918 toimusid Asutava Kogu valimised.Valimiste vahekokkuvõte andis enamlastele 37%hääli. Nähes, et nad ei võida, katkestasid enamlased valimised ja kehtestasid diktatuuri. · 18.veebruaril 1918, peale rahuläbirääkimiste katkemist Brestis asusid saksa väed pealetungile. Algas enamlaste põgenemine. Eesti vabariigi väljakuulutamine: · 19.veebruaril võttis maapäeva vanemate kogu vastu eesti iseseisvuse manifesti. · Moodustati eestimaa päästmise komitee, kuhu kuulusid kolme suurema erakonna
riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.10.1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt. c) Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets
aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsejale. Venemaa sai Vabariigiks Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses,
Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. 5.2 Enamlaste ülestõus Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba ja ka maad. Eriti populaarseks said enamlased Venemaa suurlinnades. Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Seetõttu lasi Saksamaa Leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem ulatuslikult rahaga.
1. Nimeta 3 tähtsamat sündmust Venemaa ajaloost 1917.a-1918.a. Dateeri need. Põhjenda nende tähtsust. a) Veebruarirevolutsioon - 1917.a veebruar Tähtsus: Nikolai II loobus troonist ning võim läks üle Ajutisele valitsusele. b) Oktoobripööre - 1917.a oktoober Tähtsus: Pea kogu võim läks enamlastele. c) Bresti vaherahu - 3.märts 1918.a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi
veebruaril 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan. 17. kaksikvõim võim, millest ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel
Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto-skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest. Kardeti enamlaste ennenägematuid eksperimente ja kodusõda. Esimestel oktoobripöörde nädalatel moodustati kaksikvõim ning algasid asutava kogu valimised. Vastumeelselt enamlastele tuli kokku Maanõukogu ja võtsid vastu otsuse: esiteks et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti asutav kogu , kuni asutava kogu kokkusaamiseni on kõrgeim võimu kandja Eestis Maanõukogu ja et eestis kehtivad ainult maanõukogu kinnitatud seadused.Kuigi Maanõukogu aeti jõuga laiali , ei tähendanud see Maanõukogu lõppu. Maanõukogu taipas ka seda et Eesti iseseisvus on vaja välja kuulutada avalikult.1918.aasta Jaanuaris saadeti lääne-euroopasse delegratsioon, millega
Venemaa sai Vabariigiks. Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused)
· Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat : kogu majandus allutatu riigi kontrollile,kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Rakendati talongi süsteemi- toiduained,esmatarbekaup. Enamlus tungib läände. Eesti Vabadussõda · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris andis enamlastele kaua oodatud võimaluse- öelda lahti Breisi rahust ning vallutada tagasi kaotatud alad ning tungida läände. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. · Eesti Vabadussõda ( 1918-1920 ) Selle käigus löödi Punaarmee 1919 aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Otsustav 1919
Punaste poolel kommunistliku ehk nõukogude suunitlusega inimesed, kes tahtsid tööliste riiki. Valgete poolel nõukodude ja bolsevike vastaste suunitlustega inimesed, kelle seas olid hinnas euroopalikud väärtused. Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimest. Peale I maailmasõda hakkasid lagunenud impeeriumide rõhutud rahvad oma riike looma. Saksamaa kokkuvarisemine 1918. aasta novembris andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust, vallutada tagasi kaotatud alad ning tungida läände. Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja Punaarmee marssis läände. 1918. aastaks olid enamlased hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Punaarmee rünnak tõi Eestile kaasa Vabadussõja (1918-1920). Punaarmee oli juba vallutanud suure osa Eestist, kuid siis 1919. aasta alguses toimus sõjategevuses pööre. Eesti väed olid
tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas langenud üliõpilaste auks Toimus Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine, ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner. 1919.a esimese nädala lahingutes anti enamlastele tugev vastulöök, 7. jaanuaril algas Rahvusväe pealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Rahvaväe edu sundis Punaarmee juhatust koonduma Lõuna-Eesti piiridele veelgi suuremad jõud. Peamised lahingud toimusid Petseri- Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel, olukorra peremeheks jäi siiski Rahvavägi. Johan Laidoner Laidoner otsustas sõjapurustuste vältimiseks viia sõjategevus Vene ja Läti territooriumile. Kavatsus viidi ellu 1919. a mais, mil esimese löögi
A V ebakindel poliitika ajendas sõjaväes populaarset kindral Kornilovit üritama Venes sõjalist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda. Riigipöördekatse läbikukutamine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite nõukogudes. Oktoobripööre Enamlased kavandasid riigipööret, kuigi nende plaan oli A V teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25.10.1917 võtsid enamlased Petrogodi oma kontrolli alla. Vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10. II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride nõukogu. Enamlaste ja vaskpoolsete koalitsioonivalitsusega, esimees Lenin. Kongree võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Riigipööre ei toonud täieliku võimu. Nad pidid arvestama teiste vasakpoolsete parteidega. Surma ohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Valimistel said võidu esseerid. A K tuli kokku 1918 dets. ja võttis enamlastevastase hoiaku. Nad saatsid A K 6.1
riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste omavahelist eraldumist, vene sõjavägi lahkus riigist; saksa hegemoonia kestis kuni 1918.a. detsembrini. Pärast Saksamaa kaotust esimese maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Stahlberg. Soome-vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga 1920.a. oktoobris. Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. novembris andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ning tungida läände. 1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suurema osa balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. Kommunistliku Venemaa kallaletung Eestile vallandas Eesti Vabadussõja 1918-1920. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918.a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Esialgsele ebaedule vaatamata suutis Eesti sõjavägi
Teised parteid riigipööret eii kavandanud, üritades võita valimistel. Kuid valimisi ära oodatagi ei jõutud. Lenini arvates tuli võim haarata esmalt Petrogradi ümbritsevates linnades, k.a Tallinn, ja alustada seejärel vastuhakuga pealinnas. Kuigi enamlaste plaan oli Ajutisele Valitsusele teada, ei suudetud midagi ette võtta. 25.okt. 1917 võtsid enamlased alluvad väeüksused Petrogradis oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele 26.okt 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Selle esimeheks sai enamlaste liider V.Uljanov ehk Lenin. 1922 sai Venemaa Vabariigist NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Eesti oli 15. Liiduvabariik.
laostus. Oktoobrirevolutsioon. 24-26 oktoober. Öösel vastu 26 kasutasid enamlased ära Ajutise Valitsuse jõuetust ja arreteerisid nad. II nõukogude kongressil kehtestati esimene, ainuparteiline Nõukogude valitsus. . Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust Rahvakomissaride nõukoguks. Esimees Vladimir Uljanov-Lenin. Võeti vastu rahudekreet- pandi kõigile sõdivatele rahvastele ette, et alustada rahuläbirääkimisi. Tegelikkuses pidi see olema võimalus enamlastele sõjast väljuda ja Saksamaaga rahu sõlmida. Maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja jagas mõisnikelt ära võetud maad talupoegadele.
enamlasi toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased toovad Venemaa sõjast välja, enamlaste juhiks sai V.Lenin Oktoobripööre: · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet väga madalale langenud · Võimalust kasutasid ära enamlased · Lenini arvates tuli haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades ning seejärel alustada vastuhakku pealinnas · 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased sõjaväega Petrogradi kontrolli alla · Võimu ülemineku enamlastele vormistas Rahvakomissaride nõukogu 26. oktoobril 1917 · Koalitsioonivalitsuse esimeheks sai V.Lenin V.Lenin enamlaste juht, pärast Oktoobrirevolutsiooni kehtestatud koalitsioonivalitsuse juht Asutav Kogu rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ Venemaal (3. märts 1917 26. oktoober 1917) Bresti rahu 1918 enamlaste poolt pakutav vaherahu Saksamaaga, mille tingimused ei olnud esialgselt
vägivaldselt üle võtta. Nad lõid Punakaarti ehk relvastatud salku. Keegi ei soovinud end Ajutise Valitsuse eest ohverdada. Enamlased kasutasid ära Ajutise Valitsuse jõuestust. Ajutisel Valitsusel puudusid toetajad. 8 nov arreteerisid enamlased Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. 8. Miks puhkes Venemaal kodusõda ja millised olid selle tagajärjed? Venemaal puhkes kodusõda, kuna nõukogude võimu ei tunnustatud, osutati relvasatud vastupanu enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga. 9. Millised olid Versailles' rahulepingu tingimused Saksamaa jaoks? · Saksamaa loovutas piirialad · Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · loovutas kõik asumaad · kaotati sõjaväekohustus · kuulutati sõjasüüdlaseks, pidi maksma teistele riikidele reparatsioonimakse. 10. Millal loodi Rahvasteliit?
sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit.
võimu · Parteide esiletõus: nende hulgas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) marksistlik organisatsioon (enamlased) Enamlasten esiletõus: · Lubasid rahvale kõike (leiba, rahu ja maad) · Saksamaa toetus, ka rahaline · Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu ja nõudis Venemaa sõjast väljaastumist Oktoobripööre: · 26.10.1917 läks võim Ajutiselt Valitsuselt enamlastele · Moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas Leniniga · Võeti vastu rahu-ja maadekreet, kus esitati ettepanek maailma riikidele sõja lõpetamiseks Enamlaste võimu laienemine 1917-1918: · Enamlaste suurimaks vastaseks olid esseerid, kes saavutasid Asutava Kogu valimistel ülekaalu · 06.01.1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ja kehtestasid üheparteisüsteemi Bresti rahu:
tundis Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu, mistõttu andis ta oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon. Vabadussõja keerises, oli pataljoni asutaja Julius Kuperjanoviga ühinenud väike, paarikümnemeheline salk. Kuid peagi hakkas ta Puurmanni mõisa suuremat väge koondama, kuhu saadi lühikese ajaga kokku ligi 600 meest. Nad alustasid armutut sõda punaste vastu, rünnates vaenlasi ootamatult, jättes oma paarikümnemeheliste gruppidega enamlastele mulje, et neid on palju. Neil rünnakutel polnud niivõrd materiaalne, kui moraalne efekt, kuna vastasel ei olnud täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta. Arendades energilist partisanisõda, otsustas Kuperjanov minna oma pataljoniga Tartu peale. Nad liitusid soomusrongidega ning koos vabastati Tartu ja mindi edasi vabastamis plaanidega Valga peale. Jõudes 30. jaanuaril 1919 a.-l Paju mõisa alla kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma
rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist. Punavägi ei suutn saks-I takistada ning hakkas Eestist lahkuma. Enamlaste lahkumise ja saks-e lõpliku tuleku vahele jäi u 1,5 päeva, mil kuulutati välja EV. 19veebr moodust Päästekomitee. Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm
Venemaa enamlaste Loodearmee- Nikolai Judenitsi juhtimisel moodustatud nõukogude võimu vastane relvaüksus Maapäev- Ajutine Maanõukogu, oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Autonoomia- osaline iseseisvus, riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste 27.02.1917 - Veebruarirevolutsioon Venemaal, võim oli pealinnas ülestõusnute käes. 25.10.1917 - Oktoobripööre Venemaal, enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. 03.03.1918 - Bresti rahu 23.10.1917 - Oktoobripööre Eestis, SRK saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse 28.11.1917 - Maanõukogu kuulutab end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni
Rahutused (nõuti leiba ja sõja lõpetamist). Rindelt toodud sõjavägi ühines ülestõusnutega (27.vebr 1917). Levis ka teistesse Venemaa linnadesse. 3.märts 1917 loobus Nikolai II troonist, sest sai aru, et on kaotanud nii rahva, kui ka sõjaväe toetuse. (andis võimu ajutisele valitsusele) Oktoobripööre: 25. okt 1917 Kongerss võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Seal pöörduti maailma riikide poole, et alustada rahuläbirääkimisi. Tagajärjed: võim läks enamlastele. Venemaal toimus kodusõda (punaste võit) 8. Euroopa uus kaart (lagunenud impeeriumid ja uued riigid) Õ lk 62 - 65 Austria-Ungari lagunes- 3.nov 1918 Austria kapituleerus Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik) Sõja tagajärjel tekkisid uued riigid: Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia 9. Pariisi rahukonverents ja Versailles`i rahuleping Õ lk 62 - 64 Pariisi rahukonverents: kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21.
Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Ajutine Valitsus. Eesotsas vürst Lvov. Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Eesotsas A. Kerenski. Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Komitern- e. kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Moskvas moodustatud maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon
riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). b) Lenini arvates tuli kõigepealt võim haarata Peterburi ümbritsevates linnades sealhulgas Tallinnas, see järel alustada vastuhakku pealinnas. 25.oktoober 1917 võeti Peterburg oma kontrolli alla. Pealinlased suhtusid toimuvasse ükskõikselt. c) Võimu üleminek enamlastele 26.oktoober 1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. Esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkaks arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti Siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Tagajärg - hävitati Nikolai II perekond. Venemaa hakkas arenema väga ebademokraatlikult ja seal kehtestati kommunistlik diktatuur. Kuni 1922 oli Nõukogude Venemaa. 30. dets
Venemaa Sotsiaaldemokraaltliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil(vähemlased) suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas.ühelmeelel esseeridega. VSDTP markistlik organisatsioon (enamlased)-kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. 12.OKTOOBRIPÖÖRE Lenini arvates tuli võim haarata Petrogardi ümbritsevates linnades,sh Tallinnas, ja alustas vastuhakku pealinnas.25.okt 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogardi oma kontrolli alla.Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.okt 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomisaride Nõukogu. Selle esimeheks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin.Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi.Rahudekreedis-ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks maailma riikidega. Maadekreediga-likvideeriti mõisnike suurmaaomandusi.
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik osa (vähemlased) lähenesid vaadetelt esseeridele, suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teistest väiksem aga paremini organiseeritud. Eesmärgiks kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Oktoobripööre 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. (suuremat vastupanu ei osutatud, pealinlased suhtusid toimuvasse suht ükskõikselt) 26. oktoobril moodustati nõukogude valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu (enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.)
autonoomia 1917.a. märtsis) 5. jätkati liitlaste survel sõda · AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre): · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris, arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e.
Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26.okt vormistas nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele ning, moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu- enamlased ja vasakpoolsed esseerid. Enamlased ei tulnud siiski veel Venemaal võimule, pidid siiski arvestama teiste parteidega. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3. Saksamaa kokkuvaresemine, sõja lõpetamine ja Saksamaa lüüasaamise põhjused. 1918
Revolutsioon algas 23. veebr, 3.märts pidi tsaar kirjutama alla troonist loobumise aktile. Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad). Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas Itaalia- juhiks Benito Mussolini, fasism. 1922. sai Mussolini peaministriks, kehtestati ühepareiline süsteem. Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid. Intensiivne propaganda. Saksamaa- juht Adolf Hitler, natsid
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (enamlased) eesmärk: proletariaadi (töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3.märts 1918 sõlmitakse Bresti rahu Venemaa ja Saksamaa vahel- separaat rahu. Sõja lõpp läänes: Versailles´i rahuleping-
aasta jaanuaris laksid Eesti väed üle vastupealetungile. Peamiselt tänu soomusrongide kiirele ja ootamatule tegutsemisele vabastati juba 14. jaanuaril Tartu, kus enamlased põgenemise eel julmalt mõrvasid vangistatud tsiviilisikuid, ja 19. jaanuaril Narva. Veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba. Kuupäevad: 28.11.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee ründab Narvat) 29.11.1918 Marssis Punaarmee Narva sisse 07.01.1919 eestlaste enamlastele vastupealetungi algus 23.04. 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu 23.06.1919 võit Landeswehr'i vägede üle Võnnu lahingus 03.07.1919 sõlmiti vaherahu Saksa ja Eesti vägede vahel 05.12.1919 algab Tartu rahukonverents Eesti ja Venemaa vahel 31.12.1919 kirjutatakse alla Eesti-Vene vaherahulepingule 03.01.1920 vaherahu jõustumine ja ühtlasi ka vabadussõja lõpp 02.02
annaabi.ee 
