Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
aeglustub, mille tõttu inimene kas punastab või kahvatab. Eriti tugeva emotsiooni korral tõuseb vererõhk. b) Hingamises – Erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib nö hing kinni jääda. c) Seedeelundkonna töös – Ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral tunneme, et suu kuivab. d) Sise- ja välisnõrenäärmete töös – Adrenaliinierituse suurenemine põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul. Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere, sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Emotsioonide näo- ja kehaväljendused – Olulist infot selle kohta, mida inimene tunneb või üle elab, annavad ka näo-ja
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame)
inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1
Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel · emotsiooniga kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · tekib eriliste ja iseloomulike eelnevate sündmuste tulemusena · kaasneb püsivate ja kooskõlaliste vastuste mudel · emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt
Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioon emotsioon, mis on omane kõikidele inimestele, sõltumata kultuurist. Põhiemotsioonid on olemas sünnist saati, kõik inimesed väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel · Kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Pole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: · Viha · Hirm · Vastikus · Üllatus
..... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd
(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6
Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine näoilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist(tähenduse andmine on suuresti mõjutatud kultuurist näiteks naiste välimus) ja hinnangut(sündmuse liigitus mõjutab
tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi sellest kehtida ka meie kõigi puhul. Sageli tõlgendame oma siseseisundit nii, et kui tuleb otsustada, kas valu kõhus on
Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi
............................................ 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .......................................................................................................................... 8 2.5 Afekt ...................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve
Ärevus Ketlin Peterson 10.B klass Tallinna Reaalkool Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Kolm emotsiooni peamist omadust: · Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. · Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. · Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad..........................
näitavad,kuidas on seotud töö ja tulemus. Emotsioonid Cannon-Bradi teooria emotsionaalset käitumist juhib aju. 1.Emorsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos nt hirm,ehmatus ja raev esinevad organismis ühtemoodi 2.Emotsioon säilib ka kehalise reaktsioonide puudumise korral 3.Khalise muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki- sibul paneb nutma,kuid ei tekita emotsiooni. 4.Kehalised muutused on üsna aeglased,kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli ilmnemist- nt nähes madu,ehmume ning alles siis kahvatume. Põhiemotsioonid; Põhiemotsioonideks peetakse neid emotsioone,mis on omased enamile inimestele,nendeks on; Õnnelikkus- rõõmu-jaharmooniatunnet,rahulolu iseendaga ning oma eluga,probleeme pole Üllatus ehk imestus,kestab teiste emotsioonigega võrreldes lühemat aega Kurbus kellegi/millegi kaotus,lahkumine,vead,eksisammud,aitab kohanemisel
Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele energia ja jõu(rõõm,vaimustus,afekt jms) või vastupidi,võtab selle ära(ängistus,tusk,mure,hirm jt).Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. 1.2 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1)emotsioonid hindavad - isikuid,olusid,situatsioone,nähtusi,seisundeid jne sõltuvalt sellest,kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte,kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni;
rohkem kui Joel? Antud juhul on oluline mõista, et Franki võit on samal ajal Joe kaotus. Tähendab, iga dollar, mis omanikku vahetab, kasvatab mõlema mehe rahahulga erinevust kahe dollari võrra. Seega on lahendus 5 dollarit. EMOTSIOONID Emotsioonid ehk tundeelamused on inimese ja looma subjektiivne reageering sise- ja välisärritajatele. Emotsioonide tugevuse ja kestuse järgi eristatakse emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekti, kirge, ärevust, frustratsiooni ja stressi. [EE 2. kd., lk. 560] Lk. 439422 Emotsioonid: inimese tajub iseenda sisemist seisundit. Mõned psühholoogid on oletanud, et ühesugused sündmused kutsuvad esile ühsuguse subjektiivse emotsiooni. Me väidame, et me tunneme armastust, rõõmu, kurbust või viha. Aga kas me võime alati olla kindlad, et me tõesti neid emotsioone ka tegelikult kogeme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis märgib üks tegelane, et
U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967 Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt) Seletab kõike-inimene nagu arvuti; arvuti tekitaski selle revolutsiooni Ise mõtled ratsionaalselt, süda ei tee midagi Masendus jms tuleb peast mitte geneetikast, hormoonidest jne Ei eita geneetikat (Noam Chomsky keel ha geneetilised kaasasündinud struktuurid), aga kõike saab muuta Miller 7 +/- 2 19. Evolutsioonipsühholoogia. Charles Darwin (1809-1882): liikide teke, kohanemine ja looduslik valik. On jäädvustunud aju mehhanismides The Adapted Mind 1992, Barkow, Cosmides, Tooby Mõistus peab kogu aeg kohanema USAs kõik kogu aeg kohanevad, tõmblevad ühelt töökohalt teisele, eestlased pole pidanud ajaloos palju kohanema 20. Religiooni mõju psühholoogiale. Mõju on suhteliselt väike 21. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust.
eksperimenteeri, prognoosi) ANALÜÜS - seoste näitamine: terviku lahutamine koostisosadeks (ühenda, seosta, erista, klassifitseeri, korralda, grupeeri, võrdle, järjesta, korrasta, liigita) SÜNTEES - osade kokkupanek tervikuks (konstrueeri, kombineeri, formuleeri,, komponeeri, esita hüpotees) HINDAMINE - otsuste tegemine ( väärtusta, järelda, kritiseeri, reasta, otsusta) 39. Chalmersi teadvuse käsitlus. Teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 40. Dennetti video. 1. Alateadvusest. 2. Meemidest. 41. Baarsi arusaam teadvusest. Baars kujutas 20 aastat tagasi ette, et aju koosneb paljudest oma tööle
............................................................................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis) Depersonalisatsioon (depersonalization): häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia, "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire). ** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub
- Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid
närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine) Tingitud refleksid kujnevad kogemuse põhjal, tingimatute reflekside baasil Mnestilise tegevuse kolm põhiprotsessi: 1) Informatsiooni omandamine (meeldejätmine) Paremini omandatakse see, mille kohta on juba teadmine/kogemus Omandamine sõltub: a) organismi üldisest aktiivsusseisundist b) kas mõte on suunatud meeldejätmisele c) emotsioonid, isiklik seos d) omandatava materjali/soorituse kordumine e) omandatava materjali iseloom ja hulk f) iga, tervislik seisund (parim umbes 20-30a) Algselt säilitatakse info lühimällu (suudab käepärasena hoida 7 +- 2 kompa), 2) Säilitamine (aktiivne nähtus!) Mälus säilitatav teave võib teha läbi muutused: a) reduktsioon e informatsiooni mahu vähenemine b) transformatsioon e informatsiooni lünklikkus c) personaliseerumine e info muutub isikupärsemaks d)
10) Missugune närvisüsteem on tahtele allumatu Autonoomne närvisüsteem selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine 11) Kolm põhjust, miks ei mäleta imikuiga * Närvirakkude vahel on vähe seoseid * Puudub mina tunne ja kõneoskus. * Aju pole sündides küps. Aju poolkerade asümmeetria- kuigi vasak ja paarem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt. Paremas poolkeras- nägemiskeskus, emotsioonid, musikaalsus, kujutlusvõime. Ülesandeks kujunditega opereerimine, orienteerumine, eristamine. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub sünteetiliselt. Vasakus poolkeras- kõnekeskused, arvutamine, kirjutamine, loogika. Ülesandeks on sõnalise info töötlemine, mis toimub analüütiliselt 12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad
See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, miks ta nii käitus st. ta õigustab ennast. - Projektsiooni puhul suunatakse oma teo põhjus teisele ("Ise oled süüdi, et ma sind lõin!"). - Negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha)
● Implitsiitne: alateadlikud mälestused. Protseduuriline ehk väljendub käitumises. Praiming (varasemad kogemused, mis mõjutavad taju jne). Klassikaline ja operantne tingimine. Säilitav kordamine – info mehaaniline kordamine ilma selle tähendusele või seaduspärasusele mõtlemata (infot ei töödelda täielikult, pealiskaudne töötlemine). Mälujälg – info vaimne representatsioon Ühe sündmuse mälujälg ei ole ühes konkreetses kohas – emotsioonid, visuaalne jälg jne löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali. Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Tõhus meelde jätmine: 1. Tähendused 2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 5. Ajas jaotatud õppimine 6. Piisav uni KODUNE LUGEMINE PEATÜKK 9 – mõtlemine.
Teraapia on pikaajaline. S. Freud - austria psühhiaater, keda peetakse psühhoanalüüsi rajajaks. Proovisid hüpnoosi - avastasid, et hüpnoosi seisundis tuli meelde selliseid mälestusi, mida tavaseisundis ei suudeta meenutada. Mälestused, mis hüpnoosi ajal meenuvad, on raviva toimega. Freud jagas inimpsüühika kolmeks: * teadvus- mitu asja ei mahu *eelteadvus - mälestus, kujutus, mõte *alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) - sinna kogunenud mõtted, emotsioonid, mis mõjuvad inimesele häirivalt- tõrjub need, et ei oleks liigset pinget. Tavaliselt seotud väljendamatute emotsioonidega ja võivad tekkida haigushood. Psühhoanalüüs - alateadvusest välja tõrjutud emotsioonid tuuakse tagasi ja sellel on tervendav efekt. 1)Hüpnoos oli esimene võimalus, kuid see polnud väga hea meetod (kurnav ja kõik ei allunud hüpnoosile). Püüti leida muid meetodeid-> 2)vabade assotsiatsioonide meetod (seoste). Oled tühja peaga ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
