LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman...............................................................
INTELLIGENTSU S MIS ON INTELLIGENTSUS? Intelligentsus on inimese üldine võime oma mõtlemist uutele nõuetele suunata, see on vaimne kohanemisvõime elu uute ülesannete ja tingimustega. Sisaldab see võimet arutleda, planeerida, probleeme lahendada, abstraktselt mõelda, keerulisi ideid mõista, kiiresti ja läbi kogemuse õppida. INTELLIGENTSUST ON ÕIETI KOLM LIIKI: 1. Mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman........................................................................
arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. •Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub tegemiste edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatika ülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.
x kahepoolne kommunikatsioon on aktiivse koostöö tagamiseks tõhusam x iga kord kui inimesed üksteist tajuvad, annavad nad üksteisele midagi teada x sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese Tunded ärikommunikatsioonis. Tunded on elamusmajanduse keskmes (Jensen, Pine&Gilmore): nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel. Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid:
Tartu Raatuse Gümnaasium Annegret Nõgene Intelligentsus Referaat Juhendaja Külli Muug Tartu 2009 Sisukord Intelligentsus.................................................................................................................3 Emotsionaalne intelligentsus........................................................
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus...................................................................................
kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad
kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse
Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ.................................................................................................................. 9. Fullertoni longituuduuring..................................
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste
arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste
Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi ning on oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 2 Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi
Sümboolne- Hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist, seda õpitakse, sümbolite abil saab varjata spontaanse suhtlemise tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed, väljendavad universaalseid tähendusi, olemuselt on loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1
kahjustamata; konfliktidega toimetuleku oskus, mis võimaldab konfliktist sugenenud emotsionaalse pingega toime tulla; probleemide lahendamise oskused, mis on orienteeritud koostööle ja võimaldavad konfliktsetes olukordades leida kõiki pooli rahuldavaid lahendusi ÄRISUHTLEMISE PROTSESS ESMAMULJE · visuaalne · tekib automaatselt · kujuneb sümpaatia alusel Esmamulje põhjal annab inimene hinnangu, kas teine inimene talle meeldib või mitte SMALL TALK Smart Talk- elegantne, intelligentne, peen, nutikas vestluse alustamine, ka 4X algus Miks Small/Smart Talk on oluline? · Sest vaikust ei sallita · Muu maailma suhtumine: kui inimene ei räägi siis ta on kas rumal, ülbe või vihane! Millest ei räägita? · Poliitika, usk, sex (alastus, ka saun) need on peamised tabuteemad · Samuti pole viisakas rääkida: rahast, tööst, pereelu probleemidest · Kodutööna peaks alati tegema taustauuringud, mis on sellel maal, piirkonnas, elu-töö
Teatud ametid on omased meestele, teised naistele. Usk sugude ebavõrdsusesse. Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri. Kes seda ei tee, tunneb ennast ebaõnnestujana. Organisatsiooni huvid on õigustatud põhjuseks sekkumaks inimese eraellu. Vähem naisi kvalifitseeritud ja paremini tasustatud töökohtadel. Kõrge tööstress MADAL MASKULIINSUS - Rootsi, Norra, Taani 35. Mida nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks? Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. 36. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid?
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 9. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 10. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm
SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 8. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 9. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje)
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge elu nautimise vs vaoshoituse dimensiooniga riigid. Nautimine (USA, Iirimaa, Austraalia): peetakse silmas ühiskonda, mis peab õigeks elu nautimist ja lõbutsemist; põhiliste ja füüsilistele instinktide järgimist. Vaoshoitus (Hiina, Venemaa, Ukraina): peetakse silmas ühiskonda, kus isiklikud vajadused on allutatud rangetele sotsiaalsetele normidele. 36. Selgitage mõistet emotsionaalne intelligentsus. Sõnastage eluline/praktiline näide. Emotsionaalne intelligentsus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalne intelligentsus tähendab võimet ära tunda oma enda tundeid, ennast motiveerida ja ohjata oskuslikult emotsioone nii meis endis kui ka meie suhtes. 37. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid? • Emotsionaalne eneseteadvus – andmete kogumine emotsionaalse kliima kui ühe
Usk oma grupi moraalsusse oma grupp tundub eetilisena, teised mitte Stereotüpiseeritud vaatekoht oponendile vastane tundub rumala ja saamatuna Konformsuse mõju grupilahend ei ole väga hea enamuse surve tõttu Enesetsenseerimine grupi liikmed ei julge välja öelda kõike Üksmeele illusioon lahend tundub olevat vastuvõetav kõigile, kuid tegelikkuses see nii ei ole Meelsuse valvur grupis domineerib sotsiaalne identiteet 6. Mis vahe on EQ ja IQ? - Emotsionaalne intelligentsus (EQ) tähendab võimet mõista iseenda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks.
Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad..........................
.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
