Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inteligentsus, empaatia, edukamad, andekus, tajuda, hingeelu, eneseregulatsioon, seadmine, visadus, daniel, goleman, planeerimine, motiveerimine, edastamine, enesekontroll, kohanemine, initsatiiv, optimism, äratundmine, teenindamine, suhtekorraldus, inspiratsioon, mõjutamine.................................................. 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 6 Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma.....................................
Emotsionaalne intelligentsuse skaalad.........................................................................10 Kokkuvõte....................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: * võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada * empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) * enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste on lähedane sotsiaalse intelligentsuse mõistele, mis võeti kasutusele juba 1920. aastatel
see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), ( sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Colemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ
3.) Süsteemi perspektiivide e. Üldistusoskused Inimkapital: 1.) Kompetentsid kvalifikatsioon, teadmised, oskused, kogemused (IQ) 2.) Suhtumised motivatsioon, eestvedamise oskused, konfliktide lahendamine (EQ) 3.) Intellektuaalne võimekus ettevõtlikus, innovaatilisus, üldistusvõime (SQ) EQ: isendaga seotud võimed(emotsioonide teadvustamine, emotsioonide juhtimine). Siia alla kuulub eneseteadlikus: emotsionaalne teadvus, täne enesehinnang, enesekindlus. Samuti Eneseregulatsioon: enesekontroll usaldusväärsus, kohanemisvõime, saavutusvajadus. suhetega seotud oskused(emotsioonide äratundmine teistes, suhtekorraldus). Siia alla kuulub Empaatia, mis jaguneb üksikisiku tase(teiste mõistmine, orienteeritus teenuste osutamisele, teiste arendamine) ja kollektiivne tase(mitmekesisuse ärakasutamine, poliitiline teadlikus). Samuti sotsiaalsed oskused, siit tuleneb teiste
meeskondades. Kui teeme koolitustel harjutust, kus omavahel ,,kohtutakse" ja antakse 14 koostöö kohta tagasisidet, on alati emotsioonid õhus. Need on erilise hetked, mille vajalikkust peab lihtsalt vahel meelde tuletama. Viimasel meeskonnakoolitusel kirjutas tagasisides üks osaleja süstasõit tegi selgeks lihtsa asja kui Sa just üksi oma asju ei aja, tuleb tajuda inimesi enda kõrval, arvestada nende tempo ja jaksamisega ... MIS ON EESMÄRK? KUIDAS JÕUDA EESMÄRGINI? Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. Enamasti räägitakse eesmärkidest inimtegevuse kontekstis. Eesmärkide olemasolu: · motiveerib tegutsema · võimaldab oma tegevusi planeerida ja organiseerida · võimaldab tegutseda suunatult Nõuded eesmärkidele: 15
vajaduse rahuldamiseks; stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välisja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom; frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus ning hirmutunne. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda:
Usk sugude ebavõrdsusesse. Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri. Kes seda ei tee, tunneb ennast ebaõnnestujana. Organisatsiooni huvid on õigustatud põhjuseks sekkumaks inimese eraellu. Vähem naisi kvalifitseeritud ja paremini tasustatud töökohtadel. Kõrge tööstress MADAL MASKULIINSUS - Rootsi, Norra, Taani 35. Mida nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks? Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. 36. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid?
2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. [4] 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi fluiidne ja kristalliseerunud intelligents.[1;116] Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20- aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-
Nautimine (USA, Iirimaa, Austraalia): peetakse silmas ühiskonda, mis peab õigeks elu nautimist ja lõbutsemist; põhiliste ja füüsilistele instinktide järgimist. Vaoshoitus (Hiina, Venemaa, Ukraina): peetakse silmas ühiskonda, kus isiklikud vajadused on allutatud rangetele sotsiaalsetele normidele. 36. Selgitage mõistet emotsionaalne intelligentsus. Sõnastage eluline/praktiline näide. Emotsionaalne intelligentsus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalne intelligentsus tähendab võimet ära tunda oma enda tundeid, ennast motiveerida ja ohjata oskuslikult emotsioone nii meis endis kui ka meie suhtes. 37. Millised on org. emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad tegurid? • Emotsionaalne eneseteadvus – andmete kogumine emotsionaalse kliima kui ühe tulemuslikkuse mõjuri kohta. • Kohanemine – paindlikkus väljakutsete ja takistustega vastamisi seistes.
toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid. (www.psych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba) Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ), mille võime jagada viide peamisesse valdkonda: · Oma emotsioonide teadustamine · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Emotsioonide äratundmine teistes · Suhtekorraldus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk. 60-61) Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub
läheks sellega vastuollu. x Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. x Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. x Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. SQ sotsiaalne intelligentsus (Goleman) on võime mõista ja arvestada ümbritsevaid suhteid ja teada nende mõju
kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 4. Kas taju on valiv? Selgitage. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest 5. Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? - Tajuetalonid ehk stereotüübid - Analoogiate kasutamine - Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma - Loogiline järeldamine - Haloefekt - Kontrastiefekt 6. Selgitage JOHAR´i akent. 7. 8. Endale tundmatu Endale tuntud 9. Teistele 11.Avatud ala 13.Pime ala 10.tuntud 12.MINA TEAN + TEISED 14.MINA EI TEA + TEISED
emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3
reguleerida oma käitumist (mõelda enne toimimist). Võime tegutseda ja töötada sisemiste motiivide ajel, leida rahuldust tööst endast. Võime olla püsiv ja entusiastlik eesmärkide saavutamisel. Oskus hinnata ja mõista teiste emotsioone ja emotsionaalseid reaktsioone ning reageerida neile adekvaatselt. Oskus luua pingevabasid suhteid, teha koostööd ning näha ühiseid huve ja võimalikke ühiseid hüvesid. 46. Emotsionaalne eneseregulatsioon Emotsionaalne eneseregulatsioon - on oma emotsioonide kontrollimine, nii et need pigem hõlbustaksid kui takistaksid käsil oleva töö tegemist. Emotsionaalne eneseregulatsioon hõlmab: enesekontrolli - destruktiivsete emotsioonide ja impulsside kontrolli all hoidmine; usaldusväärsust - kindlate aususe ja meelepuhtuse standardite omamine ja säilitamine; kohusetunnet - vastutust oma toimingute eest, kõige eest, mida teed;
On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm
- OTSUSTUSROLLID: uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija Juhtimis alused - Tlü - OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kotseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus - Eneseteadvus - Emotsioonide juhtimine - Enesemotivatsioon - Empaatia - Suhtekorraldus - Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikku sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad. Karismaatiline liider - Loob visiooni - Tekitab missioonitunde - Annab väärtused inspireerib - Julgustab - Intelligentne probleemidelahendaja - Isikliult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 - 1911 Frederic Taylor ,,The Principles of Scientific Manangement" Teaduslikud juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod
Siit tulevad juhtimisstiilid ehk ka käitumisstiilid : autokraatlik, demokraatlik, meurokraatlik, liberaalne, passiivne, bürokraatlik. 33.Situatsioonilised teooriad Situatiivsete teooriate tähtsaim järeldus on, et ei ole õige rääkida headest v halbadest juhtidest. Juht, kes saavutas edu ühes situatsioonis, võib olla ja võib ka mitte olla edukas teises situatsioonis. Juhid võivad olla edukamad, kui nad valivad oma juhtimisstiiliga sobiva situatsiooni. Juhtidel on võimalik õppida, kohaneda ja kompenseerida. Olukorraline teooria toob eestvedaja- alluva vahekorrale lisaks sisse veel olukorra ning asetab selle keskpunkti. Olukord on muutumatu, teised aga muutuvad suurused. 34.Võimu allikad French, Bell, Zawacki Tasul põhinev võim Karistusel põhinev võim Positsioonil põhinev võim Karismaatilisusel põhinev võim ekspertvõim
probleemi käsitluse plaanimine, teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega- teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel. 3. Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. 1. Emotsionaalselt intelligentne inimene saab kultuuri omandamisega palju paremini hakkama. 2. Kõrgelt haritud ja vaimselt intelligentsed inimesed võivad omada küll rohkelt teadmisi, kuid ei oska näiteks sotsialiseeruda. 3. Emotsionaalselt intelligentne inimene oskab aga suurepäraselt suhelda. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KOOSNEB GOLEMANI JÄRGI 5-ST OSAST: o Eneseteadlikkus - oma tunnetest arusaamine ja
kevadõhk – kõik on järsku jälle lootusrikas. Kohmakate suhtlejate elu seevastu pole kerge. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. 3 Daniel Goleman Positiivsete suhete tekitamine ja hoidmine on targa inimese tunnus, kirjutab Daniel Goleman. Suhete kvaliteet on otseselt seotud meie karjääri ja füüsilise tervisega.
Kirg tähendab seksuaalvajadusega seotut- füüsilist veetlust; Pühendumine ehk otsustus tähistab ratsionaalsust - mõtted partneri ja suhte püsimise või lõpetamise kohta. 82. Emotsionaalne intelligentsus. Mis on emotsionaalneintelligentsus (EI)? Oskus ära tunda enda ja teiste emotsioone, oskus end motiveerida ning oskus juhtida enda ja teiste emotsioone. Goleman (1995), Emotional Intelligence EQ- Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: · võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada · empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), (Sotsiaalne kompetentsus) · enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) 83. Stress H. Selye järgi. H.Selye sõnastuses on stress mittespetsiifiline keha vastus igasugusele päringule. Selye
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Jagatud tähendussüsteemid: keel, uskumused, tseremooniad, väärtushinnangud, ideoloogiad. · Valitsemine. Valitsemisvahend, mis edendab eliidi huve. 4. Kirjelda, kuidas Jungi poolt defineeritud funktsioonid mõjutavad indiviidi efektiivsust erinevate ülesannete täitmisel. Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Ekstravertsus vs introvertsus Viitab sellele, kust inimene ammutab energia tegutsemisks- kas sise- või välismaailmast. Ekstravert Introvert · Teda huvitab see, mis toimub ümberringi · Teda huvitavad iseenda mõtted ja tunded · On seltsivam, otsib rohkem tuge teistelt · Vajab rohkem privaatsust ja vähem tuge teistelt
o sotsiaalne kogemus (Leppiman 2010) · Tunded sünnivad suhtlemises (Goleman 2006, 83; Forsberg 2007) EQ JA SQ EFEKTIIVSE ÄRIKOMMUNIKATSIOONI EELDUS EQ Emotsionaalne Intelligentsus (Goleman 1995) on võime · ära tunda meis tekkivaid tundeid (eneseteadlikkus) · oskus oma käitumist käivitavaid tundeid reguleerida, motivatsioon (enese juhtimine) SQ Sotsiaalne intelligentsus on: · võime mõista ja arvestada ümbritsevaid suhteid (Sotsiaalne teadlikkus- empaatia, kuulamine) · teada nende mõju (Suhete juhtimine- mõjustamine, suhtumine) AUTENTSUS Loob kogemuslikku usaldatavust kolm kontseptsiooni (Leigh, Peters & Shelton 2006) · autentsus, kui objekti (toote) sarnasus originaalile (originaal vs taasloodud) · autentsus, kui vastavus kujutletavale ideaalile · autentsus, kui subjektiivsete emotsioonide kogum oskus ja võime · oma tundeid reguleerida (Goleman 1995)
kindlamal käel. · Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). · Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). · Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. · Suhtekorraldus. Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni- dega toime tulla
N: Ta on must, ta on homoseksuaal. · Diskrimineerimine negatiivne suhtumine konkreetse grupi liikme suhtes. · Isetäituv prohvetlus suhtumised ja hoiakud kujundavad olukordi. · Sisegrupi - välisgrupi eelarvamus · Ühest tunnusest lähtuv üldistus terviku kohta N:blond · Halo efekt esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. · Teise hindamine enesest lähtuvalt, projektsioon. · Empaatia Arengupsühholoogia põhiküsimus · ´´Kas inimese arengut ja kujunemist mõjutavad pigem kaasasündinud omadused või keskkond?´´ · Keskkond: vanemad, õed, vennad, perekond, sõbrad, kool, toitumine ja muu, millega laps kokku puutub. · Üldiselt ollakse arvamusel, et indiviid kujuneb kaasasündinud omaduste ja kasvukeskkonna koosmõjul. Temperament koosneb järgmistest omadustest: 1. Negatiivne emotsionaalsus (hirm, viha)e. temperamendi raskus 2
tegevust. Põhilised kompetentsid: Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest. Eneseregulatsioon enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest kohanemisvõime - oskus kohaneda muutuvate olukordadega ja ületada takistusi edule/tulemusele orienteeritus - püüd paremale tulemusele oma sisemiste standardite järgi
oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse); 3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: 1. võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada 2. empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine) 3. enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel) Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma
tundma õppimine, nende emotsioonide juhtimise õppimine, teiste inimeste emotsioonide äratundmine ja nendega hakkama saamine. EQ-d on uurinud D. Goleman, kes väidab, et käitumise käivitajaks on tunne ning ainult analüüsides ja mõistes oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida. 26. Vaimne intelligentsus (spiritual intelligence) - ehk SQ, ehk Spiritual Synapse Quotient ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate elupürobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. 27. Motivatsioon (motivation) - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad l
JUHTIMISE ALUSED: ARVESTUS. LOENG 1. SISSEJUHATUS: Homo oeceonomicus inimene tegutseb ALATI maj otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus kindel tulemus minimaalsete vahenditega. Maksimaalne tulemus antud vahenditega. Organisatsioon ühise EESMÄRGIGA inimrühm. Tööjaotus, töö inimestega ja ülesandega. ORGANISATSIOONI JUHTIMISE MUDEL: keskkonnast tulenevad sisendid on: inim-, finantsressursid, füüsilised vahendid ja info. Planeerimine ja otsustamine -> organiseerimine -> eestvedamine -> kontrollimine. Organisatsiooni kavandamise top down mudel, bottom up mudel, kliendid,teenindajad, juhid, tippjuhid mudel. Bottom up: specific business -> industry -> sector -> local economy -> global economy. Juhtimine on ressurside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine. Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine, tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhid peavad l
olemasolu ja töötajate kaasamine. Õppimist soodustab kontrollisüsteem, mis ergutab õppimist. Julgustama töötajaid isiklikule arengule. Kogemuste jagamine. Pidev harjutamine, et tegevus muutuks alateadlikuks. 21. Teadmusjuhtimine ja teadmuse teke organisatsioonis. Lisanduv info annab maksimaalset efekti, vananeva info kasutamine väheneb. Kindlapiiriline e. selge teadmine, mida saab edastada kasutades sümboleid. Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja teadlik kompetentsus- lennuki juhtimine). Teadmusjuhtimist võimaldavad - koostöö, usaldus, teadmuste loomise protsess, õppimine, organisatsiooni loovus ja tulemuslikkus, välisallikate kasutamine, vabadus luua ja katsetada
7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus Isikule orienteerituse kompetentsus Esitluse kompetentsus
adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest. · Enese juhtimine enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest · Sotsiaalne teadlikkus empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. · Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi
annaabi.ee 
