väärtpaberite omandamise võimaluste kohta. Teave peab olema piisavalt täpne nii, et soovijatel oleks võimalik otsustada, kas väärtpabereid osta või mitte Väärtpaberite avalik pakkumine kuulutatakse välja teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Prospekt Väärtpaberite avaliku pakkumise korral avalikustatakse prospekt, mis sisaldab teavet nii pakutavate väärtpaberite kui ka neid väärtpabereid väljastava isiku ehk emitendi kohta. Prospektis avalikustatav teave annab võimaluse hinnata nii väärtpaberite kui ka emitendi finantsseisundiga seotud olulisi asjaolusid. See võib koosneda ühest või mitmest dokumendist. Prospekt avalikustatakse inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles Prospekti kokkuvõtte Kokkuvõtes esitatakse lühidalt ja selgelt ning arusaadavalt pakkumise põhilised asjaolud Avalikustatakse ainult eesti keeles.
Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Puhastulu (Net Income) on ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Väärtpaber (Security) kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. 4 2. MIKS INVESTEERIDA AKTSIATESSE? Aktsiatesse investeerimisel saab sisuliselt ettevõtte üheks omanikuks. Aktsiatesse investeerimise hüveks on võimalik kapitalitulu vara omamisest, mille väärtus võib aja jooksul kasvada, ja võimalik dividenditulu. Aktsia väärtus kajastab ettevõtte väärtust, kuid mitte alati aktsiad võivad olla ka üle-
omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks. Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK. Tänapäeval esinevad võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused
§15. Raamatupidamise aastaaruanne §16. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid §17. Rakendatav raamatupidamistava §18. Bilanss ja kasumiaruanne §19. Rahavoogude aruanne §20. Omakapitali muutuste aruanne §21. Raamatupidamise aastaaruande lisad §22. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus §23. [Kehtetu RT I 2009, 19, 116 jõust. 01.07.2009] §24. Tegevusaruanne §241 Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne §242 Ühingujuhtimise aruanne §25. Majandusaasta aruande allkirjad §26. Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel, likvideerimisel ja lõpetamisel 4. peatükk KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE §27. Konsolideerimisgrupp ja selle üksused §28. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne §29. Erandid §30. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne §31. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §311
Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise kriteeriumi järgi, milleks on: 1. kestus; 2. emitent; 3. intressimakse iseloom 4. tagatis. 4.1.1. Kestus Kestuse alusel võib võlakirju liigitada: · Lühiajalised- tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga · keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat · pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat. Kuid on olemas ka nn. tähtajatuid võlakirju, millel puudub aegumistähtaeg. Eestis
-Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma -Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investoril (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset -Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatatkse kupongimakseid -Optsionaalsus ennetähtaegse lunastamise võimalus (callability emitendi jaoks ning puttability investori jaoks) -Võlakirjadega seotud riskid Peetakse üldiselt madalama riskiga väärtpaberiks kui aktsiad (kuid alati on võimalik ka võlakirjadega kaotada kogu investeering, samas kui tulu on siiski piiritletud) seos kehtib pigem sama ettevõtte puhul. · Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele
koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. 2) Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval.3)Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
• Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 10.Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad • Balti põhinimekiri - Väärtpaberibörs (34 aktsiat); • Balti lisanimekiri - Reguleeritud turg (44 aktsiat); • First North Baltic - Alternatiivturg (2 aktsiat); • Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik); • Balti vabaturg (peatatud) 11.Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber). Väärtpaberituru seadus § 2. Väärtpaber on järgmine varaline õigus või kohustus või
Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
Finantsinspektsioon. Turu kutseline osaline võib osutada üksnes neid teenuseid, mille osutamiseks tal on olemas tegevusluba. Tegevusluba on tähtajatu, ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. 10. Balti väärtpaberituru emitentide nimekirjad Balti põhinimekiri - Väärtpaberibörs (34 aktsiat) Balti lisanimekiri - Reguleeritud turg (44 aktsiat) First North Baltic - Alternatiivturg (2 aktsiat) Balti võlakirjade nimekiri (umbes 10 emitendi, sh. Leedu riik) Balti vabaturg (peatatud) 11. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite sõnastik, RTJ 3 ,,Finantsinstrumendid") Väärtpaber on finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust omandisuhtele (tuletisväärtpaber).
46. Pikaks ja lühikeseks müümine Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada. Pikaks müümise puhul tuleb väärtpaber osta odavamalt endale ja müüa edasi vaheltkasuga. 47. Võlakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. Võlakiri on väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Võlakirju liigitus tähtaja ja emitendi järgi: I Valitsuse võlakirjad (lühiajalised, tähtaeg kuni 1 aasta; keskmise pikkusegam, tähtaeg kuni 7 aastat ja pikaajalised, tähtaeg kuni 30 aastat), II Munitsipaalvõlakirjad (kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud) ja III Ettevõtete võlakirjad (ettevõtete poolt emiteeritud). Lisaks liigitatakse veel tagatise ja laenu põhiosa maksmise alusel. 48. Nimiväärtus, kupongintressimäär, lunastamistähtaeg Nimiväärtus võlakirja väärtus, mis tasutakse lunastamistähtajal.
Juhatuse liige ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta emitendile suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud emitendi majandustegevusega, teatab juhatuse liige viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele.Allikas :http://www.fi.ee/failid/20050922HYT.pdf Eetiline valik Hetke seisuga peaks Neinar Seli astuma tagasi mõlemalt ametikohalt. Samas ei ole ta korruptsioonis süüdi tunnistatud ning selle järg ei saa tagasiastumist nõuda. Eetiliselt oleks olnud õige isiklikud huvid kõrvale jätta ning tegeleda ühe ettevõtte huvidega korraga.
REAALNE (%) = dividend aktsia kohta / aktsia soetushind JOOKSEV (%) = dividend aktsia kohta / aktsia turuväärtus 46. Pikaks ja lühikeseks müümine Pikk positsioon – panustamine hinna tõusule, aktsiate ostmine Lühike positsioon – panustamine hinna langusele, laenatud väärtpaberi müük lootuses, et selle hind langeb 47. Võlakirjade olemus ja liigitus – väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa LIIGITUS EMITENDI JA TÄHTAJA JÄRGI Valitsuse võlakirjad 1) lühiajalised – kuni 1a 2) keskmise pikkusega – kuni 7a 3) pikaajalised – kuni 30a Munitsipaalvõlakirjad Ettevõtete võlakirjad 1) kommertspaber – kuni 270 päeva LIIGITUS TAGATISE ALUSEL 16
raha pakkumise kasvu piirata. Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998
väärtus. Perpetuiteeti kasutatakse aktsiate väärtuse hindamisel, muude igavesti kasvavate (ka neg kasv on kasv) rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 9. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted. Peamised võlakirjadega seotud riskid (tegurid mis mõjutavad võlakirja riskitaset, sh tururisk). Võlakirjaks loetakse väärtpaberit, mis kujutab endast võlakirja emitendi kohustust võlakirjainvestori ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ning tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul)
eelarve plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. 1 emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga
Esimestele makstakse intressi lepingus määratud tähtaegadel isikule, kes on lepingus fikseeritud. Kupongobligatsiooni intressid makstakse obligatsioonikupongide esitamisel, kui väljamakse tähtaeg on saabunud. Obligatsiooni intressimäär võib olla muutuv, muutusi tehakse perioodiliselt mingi kindlaksmääratud turunäitaja alusel. Sageli kasutatakse hinna määramisel indekseerimist. Tuntakse ka edasilükatud kupongide obligatsioone, mis võimaldavad kupongi väljamakseid akumuleerida. Emitendi huvi obligatsioon tagasi kutsuda tekib juhul, kui turul olevate obligatsioonide hind on langenud alla emitendi poolt välja lastud obligatsiooni omast. Kui näiteks tagasiostetava obligatsiooni kupongi intressimäär on 13%, kuid valitsevaks turumääraks 7%, siis on emitendile tulusam võlakirjad tagasi osta ning refinantseerida need 7%liste võlakirjadega. Obligatsiooni väärtuse määramisel tuleb arvestada tema oodatavaid rahavoogusid nüüdisväärtuses,
Liitintressiga võlakiri- mis tähendab seda et avrem tasutud intressidele arvestatakse omakorda intress (põhimõtteliselt võla summa suureneb). Tuluvõlakiri- intressi makstakse juhul, kui emitent on saanud kasumit. Esitaja võlakiri (nimeline võlakiri)ehk seda võlakirja võib anda teistele edasi Vahetus võlakiri on selline, mis tähtpäeva saabudes vahetatakse sama firma ehk emitendi aktsiate vastu. Tagatisega võlakiri ehk Hüpoteek võlakiri. Tagatisena leviv väärtpaber / tagatiseta võlakiri. INVESTEERIMISFONDID Tänapäeval on praktiliselt igal isikul osta erinevate riikide väärtpabereid. Üksikisikutel on aga sageli probleemne teostada väärtpaberi tehinguid, sest neil puuduvad teadmised ja kogemused. Investeeringu summad on suhteliselt väikesed, mis ei võmalda oluliselt teenida.
Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud
investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski. Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/koguvara Väärtpaber (Security) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. Õigus (rights) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt 2-4 nädalat ning selle pakkumise hind on madalam kui muudele ostjatele. Rightsd võivad olla ka kaubeldavad sarnaselt aktsiatele.
paberiga; 2)mittesüst. ehk kontrollitavad riskid, mis on tingitud ebapiisavast ohutuse tagamisest ja on seotud 3)info debitoorsete võlgnevuste kohta: ·deb. keskmise test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü- konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: perioodi ja mahu suurenemine ·deb. võlgnevuse misest; 3)teenustasu tulu(ei ole seotud bilansikirjetega); 1)krediidirisk, mille põhjuseks on emitendi "vananemine"- võlg läheb lootusetuks ·müükide 4)tulu VP-st on dividenditulu portfelliinvest.-lt. Tulu maksejõuetus; 2)likviidsusrisk, mille põhiteguriteks on konsentratsioon- müük aeg-ajlt suurte partiidena; pikaajaliselt osaluselt. Tulu, mis saadakse invest.portf.-s emitendi krediidivõime reiting, väärtpaberi kustutusaeg 4)juhtimise kvaliteet: ·juhtide ebapiisav kvalifik
Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju
Lühikeseks müümine aktsiate hinna langusele panustamine ehk lühikese positsiooni võtmine 43. Efektiivse turu teooria Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada 7 44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus Liigitus emitendi ja tähtaja järgi: Valitsuse võlakirjad: Lühiajalised (treasury bills) tähtaeg on kuni 1 aasta Keskmise pikkusega (treasury notes) tähtaeg kuni 7 aastat Pikaajalised tähtaeg kuni 30 aastat Munitsipaalvõlakirjad - KOV poolt emiteeritud (i.määr kõrgem kui valits. Ettevõtte võlakirjad - ettevõtete poolt emiteeritud Kommertspaber (CP) - 270 päeva Liigitus tagatise alusel:
ettevõtte üldkoosolekul (v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Võlaõigust tõendavad väärtpaberid: · Võlakiri kujutab endast sisuliselt võlgniku (võlakirja emitendi) kohustust võlausaldaja (võlakirja omaniku e investori) ees maksta viimasele tema käest saadud vahendite kasutamise eest intressi ja tagastada kustutustähtajal põhivõlasumma. Võlakirjade emiteerimine on pangalaenude ja liisingu kõrval üheks peamiseks laenufinantseerimise vormiks. · Vekslid on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma, kas maksetähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Vekslid võivad olla intressi kandvad või
Treynori suhtarv riskipreemiat ühe ühiku süstemaatilise riski kohta ning riskikartlik investeerija peaks valima portfelli, mille Treynori suhtarv on võimalikult kõrge. Võlakirjade liigid tähtaja, emitentide, intressimaksete iseloomu, tagatise iseloomu järgi. Kestus 1) lühiajalised tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga; 2) keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat; 3) pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat. Silvia Kuusk Kuid on olemas ka nn
Ekvivalent – Võrdväärne vahetusobjekt. Samaväärne ese, suurus või hulk; hüvitus, tasu; teise kauba väärtust väljendav kaup. Elastne nõudlus – Olukord, kus hinna alanemine suurendab kogu tootekategooria läbimüüki hinnaalanduse protsenti ületava protsendi võrra. Emaettevõte – Raamatupidamise seisukohalt ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet ja mille aktsiatest emaettevõte omab vähemalt 50%. Emissioon – Emitendi ühekordse otsuse alusel väljalastud samaliigiliste väärtpaberite kogum. Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. Ettemakse – Enne kohustusliku maksetähtpäeva saabumist õiendatud või saadud makse (ka võla tagasimakse). Tehtud ettemakseid arvestatakse bilansi aktivas tegelikult väljamakstud summadena. Saadud ettemaksed esinevad majandusüksuse bilansis eri kirjena passiva poolel. Evalvatsioon – Hinnamäärang, mis tahes müüdava objekti kohta; raha kursimäärang
valdkondadena lisandusid väärtpaberistatistika ning kindlustusandjate ja pensionifondide statistika. (Samas:8) Maksebilansistatistika valdkonnas kaasnesid euroalaga ühinemisele detailsemal tasemel täiendavad andmeedastusnõuded nii kirjete kui ka geograafilise jaotuse osas. Märksa detailsemaks muutus kuu maksebilanss, eriti portfelliinvesteeringute osas. Lisaks väärtpaberipõhisele arvestusele peavad euroala riigid oma portfelliinvesteeringute andmed esitama vääringute ja emitendi sektori kaupa. (Samas:8) Euroala riikide majanduse edendamiseks kooskõlastatult täiendati andmeedastusnõuded Euroopa Keskpangale üldmajandusstatistika osas. Laienesid nõudmised oluliselt ettevõtluse demograafia, varade (sh kodumajapidamiste varade), palgalepete ning kommertskinnisvara hindade statistikale. Siin valdkonnas juhindub keskpank kolmest strateegiast: (Samas:8) 1. Üleminek uuenenud rahvusvaheliste statistikastandardite kasutamisele, 2
dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega kaubeldakse nagu tavalise väärtpaberiga. emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind emiteerimishind hind millega toimub võlakirja esmamüük
rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide
· Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000
1. selgitavad pank ja emitent, milliseid väärtpabereid on kõige kasulikum välja anda. 2. hakkab pank potentsiaalsetele investoritele ettevõtja ja kavandatava emissiooni kohta infot jagama. 3. on väärtpaberite hinna määramine ja väärtpaberite müümine lõppinvestoritele. Kui tegu on uue emitendiga, kelle aktsiaid ei ole varem avalikult müüdud, siis lähtub investeeringupank ettevõtte varasematest ja prognoositud kasuminäitajatest. Uue emitendi võlakirjade hinna määramisel lähtub investeeringupank ettevõtte krediidiriskist. Väärtpaberiturul juba tuntud ettevõtte aktsiaid ja võlakirju on lihtsam hinnata, aluseks võetakse siin varem emiteeritud väärtpaberite hind. Üldjuhul määratakse uue emissiooni müügihind turuhinnast veidi madalam, et investoritel tekiks huvi emissiooni vastu. Investeeringupanga põhiline risk emissiooni korraldamisel tuleneb väärtpaberituru muutlikkusest
Kohustused on valdavalt lühiajalised Bilansivälised kohustused Kohustusi, mille puhul eksisteerib võimalus, et nende täitmiseks tuleb ettevõttel teha rahalisi väljamakseid, kuid ei ole teada millal ja kas see üldse toimub, kajastatakse bilansivälistel kontodel. Neiks on üldiselt garantiid ja krediidilimiidid (ka tuletisväärtpaberid). Reitingute vajalikkus: Investori seisukohalt: hinnata krediidiriski, määrata investeerimiskõlblikkus, võrrelda erinevaid emitente. Emitendi seisukohalt: suurendada usaldusväärtust ja tuntust, finantseerimine odavam, ligipääs teatud investorite gruppile. Standardiseeritud reitingute olemasolu vähendab tehingukulusid, kuna aktsepteeritud võrdlusvõimalus lubab potentsiaalsel investoril kiiremini ja odavamalt hinnata konkreetse investeerimisvõimaluse riske. Usaldusnormatiivid kommertspankadele Usaldusväärsuse ja korrektsuse tagamiseks kehtestakse kespanga poolt aruandesüsteem ja
KOHUSTUSLIK: kõik Eestis registreeritud aktsiaseltside aktsiad, kõik pensionifondide osakud ning kõik avalikult kaubeldavad võlakirjad ja investeerimisfondide osakud. VABATAHTLIK: osaühingute osad, mittekaubeldavad võlakirjad ja fondiosakud ning muud väärtpaberid. Investeeringute teejuht. http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf lk.72-75 ja 142-149 3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised sündikaadi liikmed, nii ettevõtte kui ka peakorraldaja ja sündikaadi juriidilised nõustajad, audiitorfirmad, avalike suhete nõustajad ja reklaamibürood. Avaliku pakkumise läbiviimiseks palkavad emitent ja müüvad aktsionärid pakkumise peakorraldaja, kelle ülesanne on tagada, et ettevõtte aktsiakapitali laiendamine ja/või aktsiate müük õnnestuks. Mahukate pakkumiste
Prospekti koostamine, märkimishinna määramine, emissiooni tingimuste määramine Avaldus finantsinspektsioonile Pakkumise väljakuulutamine Väärtpaberite levitamine Emiteeritud väärtpaberite arvelevõtmine keskregistris Aktsiakapitali suurendamise registreerimine äriregistris Andres Laar 2008 2007 AKTSIATE AVALIK ESMAEMISSIOON Emitendi aktsiate esmakordne avalik pakkumine ( IPO ), ingl. initial public offering, teostatakse eesmärgiga: hankida uut kapitali, luua väljumisvõimalus senistele omanikele nn. riskikapitalistidele, kindlustada soodsad võimalused raha hankimiseks tulevikus, optimeerida laenu- ja omakapitali suhet. IPO-sid iseloomustab tavaliselt algne allahindlus, keskmiselt ca 16% (USA s aastatel 1960-1999). IPO-de allhindlus kindlustab nende toimumise ning meelitab juurde uusi investoreid.
hinnakujunemise mehhanismi eesmärgiga muuta turgu efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemateks, samuti vähendab kauplemisega seonduvaid kulusid ja riske (börs kindlustab väärtpaberite ostmisel või müügil makseriski, juhul kui tehingu teine pool ei ole maksevõimeline) ja garanteerib tehingute toimumise kliendile. 115. Millised on börsi olulisemad funktsioonid? Börsil on täita mitmesuguseid funktsioone. Neist tähtsamad on järgmised: 1. Väärtpaberi emitendi kohta käive informatsiooni levitamine läbi börsi infosüsteemi kaudu. See peab toimuma kõikidele investoritele üheaegselt, et oleks kaitstud ka väikeinvestorite huvid. 2. Eesmärk on muuta turgu efektiivsemaks ja aktiivsemaks turuhindades oleks kajastatud kogu ettevõtte kohta käiv informatsioon, et mõned investorid ei saaks seda varem kätte (insiderlus) ja ei mõjutaks sellega aktsia turuhinda. 3
Ct (3.10) CY = , V Bt kus CY võlakirja jooksev tulusus, V Bt võlakirja jooksev hind. 8 Valemi 3.2 kaks viimast võrdust kehtivad vaid siis, kui kupongimaksete suurused jäävad konstantseks ehk tegemist on annuiteediga. Jooksvat tulusust ei saa näiteks kasutada diskontovõlakirjade puhul. Enamasti leitakse see vahetusvõlakirjade puhul, et võrrelda omavahel vahetusvõlakirja jooksvat tulusust ning emitendi aktsia dividendimäära. Seda on sobilik kasutada ka tähtajatu võlakirja tulususe hindamiseks. 3.3.3. Tulusus tähtajani Tulusus tähtajani (yield to maturity YTM) on tulumäär, kui investor hoiab võlakirja lunastamistähtajani enda käes. Võlakirja väärtuse valemist otsitakse antud juhul suurust YTM. Selle avaldamiseks on vaja kasutada arvutiprogrammi, mis leiab selle iteratsioonimeetodil (MS Excelis võiks kasutada selleks näiteks funktsiooni RATE või YIELD). Näide
annaabi.ee 
