ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas endistest piiridest välja valguma. Kuna töö ja meelelahutus on endiselt linnas, siis toob see kaasa hüppelise autoliikluse kasvu ja ummikud.
Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.
Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Aja jooksul linn kasvab. Kesklinnast, mis
Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7. Linnade laienemine ja sisestruktuur Sektor- linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul, vana tööstuspiirkond, madala maksumusega elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad) Agraarajastu linnad: Linnades elasid käsitöölised, kaupmehed, vaimulikud, sõjaväelased Linna ümbritsesid kaitse rajatised, linna keskel asus pühakoda *Avalikud asutused, teenindus, tootmine surutud korrapäratult linnamüüride vahele *Selgelt välja kujunenud klassiühiskond Tööstusajastu linnad
puudus probleemid Linna sisestruktuur, linnaosad: *kesklinn- ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad, *ülemineku piirkond- agul, segahoonestus, valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, *vana tööstus piirkond- 19.-20.saj. Tööstus või ladudepiirkond, mis ümberehitatud kaubandus või elamu piirkonnaks, *madala maksumusega elurajoonid, *kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, *uuskeskus, *uus tootmispiir- kond nt lennujaama juures, *uus tööstuspiirkond, *vanad ja uued keskklassi elamurajoonid, *eeslinn(suburb) Probleemid rahvastiku vananemisega: majanduslikud- pensionärid ei too raha sisse, kuna neid peab ülevapidama, sotsiaalsed-tuleb leida neile tegevusi, demograafilised- rahvastik vananeb, tekivad tööjõu proble.
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega
ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Kesklinnast, mis on parima kättesaadavusega, saab kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn. ärila. Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jne
piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme keskusega sektormudel. 1) Kesklinn-ärila 2) Üleminekupiirkond agul 3) Vana tööstuspiirkond 4) Odavad elurajoonid 5) Kallid (eliidid) elurajoonid 6) Uuskeskus (edge city) 7) Uus tootmise piirkond 8) Uus (raske) tööstuspiirkond 9) Keskklassi elamurajoon 10) Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11) Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) 4. MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES Mõisted: Ettevõtlusklaster/ettevõtluskobar- sarnastel tegevusaladel tegutsevate (horisontaalne klaster) või üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedat koostööd
Klasterdamise eesmärk on mõista seoseid, mõjusid erinevate ühiste parameetritega elementide vahel, mis võimaldab neid analüüsida, et vajadusel saadud tulemusi, andmeid kasutada edasisteks tegevusteks, uuringuteks, ühiseks turundustegevuseks, jms. Klastri näited. Iga sadama sees on oma klaster. Kõik Eesti sadamad samuti moodustavad klastrit. Minu klastrid Klastrid võib võib leida meie elus iga päev. Kõik me elame korteris/majas, mis oma korda moodustavad elurajoonid ja linnad. Sõiduteed, mida me kasutame tööle sõites samuti moodustavad klastrit. Peamine mõtte, milleks need kasutatakse tavaelus on lihtsustamine. Tänan kuulamise eest
Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. 15. Territoriaalne jaotus linnades - linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/ · üleminekupiirkond - agul /segahoonestus, soositud elamispiirkond/ · vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn, uuselamurajoon, tööstusrajoon ajalooline Ameerikalik linn: elamurajoon, tööstusrajoon, kesklinn - ärila, elamurajoon 16
õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud · Suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud. · Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese 36 Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast 37 LINNA SISESTRUKTUUR 1. Kesklinn - ärila 2. Üleminekupiirkond agul 3. Vana tööstuspiirkond 4. Odavad elurajoonid 5. Kallid (eliidi) elurajoonid 6. Uuskeskus (edge city) 7. Uus tootmise piirkond 8. Uus (raske)tööstuspiirkond 9. Keskklassi elamurajoon 10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine
Linnad muutusid suuremaks ja nt. Ateenas tekkis linnadesse kaubandused ja sadamad. Klassikalises linnas olid kõik antiiklinnale omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid. Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud
Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn. Põllumajandusajastu linn: avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid linna kaitsemüüride vahel. Agul kasvas piiridest välja. Tööstusajastu linn: ärila kasvas laiusesse kui ka kõrgusesse, jõukamad elasid ääre- ja eeslinnades, maalt tulijad elasid agulites.
linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. 22. Mida nimetatakse eeslinnastumiseks? Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltihedad elurajoonid. 23. Iseloomusta linnastumist arengumaades. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur.
Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia. Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapa, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Plagu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega
liivmullad on toitainevaesed ja taimestuvad väga aeglaselt. Samuti on kõrgemal asuvad luitevallistikud suvel põuakartlikud. Seepärast on sageli käidavates mererandades vaja mulla ja õrna taimkatte kaitseks ehitada randa viivad laudteed. Väärtuslik muldkate kooritakse ja kaetakse uusehitistega. Nüüdisajal on moes rajada kodu linna piirile looduskaunisse kohta. Nii on paljudest linnalähedastest põllumaadest, nn. rohelisse vööndisse kuuluvatest metsadest ja rannaaladest saanud uued elurajoonid. See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid intensiivne mullaharimine võib mulla omadusi ja struktuuri halvendada. Tihenenud muld ei tähenda üksnes seda, et väheneb poorsus ja sellega koos niiskusolud ning õhustatus: ühtlasi hävib mulla õhulembene elustik ja toiteelementide sisaldus väheneb
· Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub industrialiseerumine. Linnade sisestruktuur: 1) Igal linnal on kesklinn, mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond 2) Segavöö piirkond kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks 3) Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile 4) Eeslinnad kus on tööstusettevõtted Suurima rahvaarvuga riigid Hiina,India, USA, Indoneesia Tihedaimalt asustatud alad Kagu- ja Lõuna-Aasia, Okeenia, Lääne-Euroopa põhjaosa, Niiluse äärsed alad Hõredaimalt asustatud alad Siber, Põhja-Ameerika põhjaosa, Gröönimaa, Sise-Aasia, Austraalia sisealad Suremus on suurim, väikseim Suurim: Venemaal, Lõuna-Aafrikas Väikseim : Põhja-Aafrikas, Kesk-Ameerikas
· Tony Garnier'i avatud linn funktsioonide eraldumine. · Sotsiaalsed utopistid lahknemine ajaloolisest nn ,,kodanlikust" linnast. · Massitransport autoga · Diferentseeritud tänavate-teede süsteem suur transpordivajaduse kasv. 27. Maakasutustüübid: elamine, töötamine, puhkamine, transport. 28. Eri liiklusvahendid on üksteisest eraldatud. Seetõttu peetakse liiklussüsteemi keskkonnasõbralikuks, sest eksisteerivad nt autovabad elurajoonid. Süsteem tekitab palju liiklust ja hooldustöid tänavatele/teedele. Reostust tekitav. 29. Peale igasuguste asutuste rajamiseks vajaliku elanike arvukuse kontrollarvude väljaselgitamist, sai rajada funktsionaalselt tsoneeritud elamupiirkondi vastavalt elanike miinimum-numbritele ja minimeerida nn elurajoonile ,,võõraid tegevusi". Ideed arendati edasi prognooside tegemiseni tulevikus vajalike teenuste või nt autode arvukuse kohta, mida
Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis Keskkonnaprobleemid linnades puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus, 16:07 Ühiskonna arengu peamised jooned
Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html) Pealinn Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul tänu valitsuse õhutustele, et rahvas rohkem sisemaa poole elama suunduks.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Linna on kirjeldatud kui julge arhidektuuri poolest ning linn on võetus ka UNESCO pärandi kaitse alla.Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Bras%C3%ADlia) 1 Ajalugu
eest, kujunesid need linnad hoonestusega agraarseteks aedlinnadeks. Saksamaal sai seda iseloomustada kui võimas, suurejooneline, ulev ja range. Esimeseks ehituskompleksiks sai Berliini Olumpiastaadion. Riigi ulemarhitektiks saanud Albert Speer seadis suunad ametlikule ja memoriaalarhitektuurile. Peamiseks ideeks sai väljakute rajamine. Suurepäraseks näiteks on Muncheni Kuninglik väljak. Rajati mõned korrapärase tänavastikuga elurajoonid, mille keskele kuulus tingimata paraadplats. Geomeetriline korrapärasus ilmestas ka äärelinnade eramurajoone. 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Selsamal perioodil tõusis Soomes esile väljapaistev arhitekt Alvar Aalto, funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aastatel 1936-39 kavandas ta Sunilasse tselluloositehase koos elamu-piirkondadega. Looduse täieliku säilitamisega viis Aalto ellu linna orgaanilise planeerimise põhimõtte, kus linna iga maja, rajooni ja
Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html) Pealinn Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul tänu valitsuse õhutustele, et rahvas rohkem sisemaa poole elama suunduks.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Linna on kirjeldatud kui julge arhitektuuri poolest ning linn on võetus ka UNESCO pärandi kaitse alla. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm; http://en.wikipedia.org/wiki/Bras %C3%ADlia) Ajalugu Brasiilia avastati aastal 1500 Pedro Álvares Cabrali poolt ning ta kuulutas selle portugalile kuuluvaks
(õp lk 57 diagramm) LINNADE SISESTRUKTUUR Erinevate funktsioonidega linna osad e.sektorid. 1) Kesklinn- Euroopa riikides on vana linn ja seda ümbritseb ärila e. City.Ameerika kesklinn on ajalooliselt noor ning siin vanemad ehitised ja uuemad ärila ehitised segunevad. 2) Segvöö-endine tööstuspiirkond ja töölisasulate e.agulite ala, mis on ümber kujundatud kontoriteks, korteriteks ja teenindupindadeks. 3) Elurajoonid e.magala piirkonnad- paiknevad piirkondadena rühmiti, segavööst eemal ja võivad iseloomult olla korterelamud või eramajad e. Villade rajoon. 4) Eeslinnad, kuhu on koodunud tööstus , lennujaamad ja suured kaubanduskeskused. LINNA KESKKOND JA PROBLEEMID. On tehiskeskkond inimese poolt tekitatud. Tekitab psühholoogilisi probleeme. Sellest tulenevateks probleemideks on: 1) Haigused (keskkonna saastatus, üksildustunne)
Aeg ja Lühiajaline, tagantjärgi Pikaajaline, ennetav, strateegiline, seotud planeerimine Graafikute koostamine igakuiselt, perioodi kaupa. Pikaajaliseks loetakse 5+ aastat. Aastase puhkuseplaani koostamine. (Inimesed ei saa Personali kulude planeerimine seoses uute kaupluste korraga puhata.) avamisega/laienemisega. (Uued elurajoonid) st firma Asendustöötajate leidmine kampaaniate perioodiks äriplaanid tulevikus selles konkreetses piirkonnas. (Jõulud), puhkuste perioodiks, haiguste perioodiks. Oma töötajate koolitamine ja sihipärane arendamine (Sellele olukorrale tuleb reageerida kiiresti ja oleks hea organisatsioonis tekitab töötajas lojaalsust ja soovi
näiteks kui Ameerika Ühendriikides saab ettevõtte juht elada nii, kuidas soovib lubades endale viietärni hotelle, kalleid autosid, uhkeid pidusid, rohkem maju, kui elamiseks tarvis, siis lihttööline, kes kusagil Mehhikos saab päevas mõnedollarilist palka peab alati muretsema uue päeva eest ning elab peost suhu. See omakorda suurendab erinevate klassikihtide vahelise lõhe suurenemist, kus samas linnas on getod, kus elavad vaesed ja veidi eemale on tekkinud rikaste elurajoonid. Loomulikult pole getos elu selline, nagu ta seda rikastel on. Getos elavatel inimestel tihti puuduvad haiglad, elamisvääsed elukohad, kui aga samal ajal on rikaste rajoonis kõik alates haiglast kuni maniküürisalongini olemas. Tekib kihistumine, mis omakorda viib ühiskonna erinevate kihtide vahelisele hõõrdumisele, mis heal korral võib lõppeda rahumeelselt, halvemal juhul aga inimeste elude kaotusega. Rikkuse kogunemisega ühte kohta ja teises kohas vaesuse
Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres). Tänavageomeetria on sageli vabam kui tiheasustusega asulates. 3) Tiheasustusalad (linnad, alevid). Piirkond on enamasti tiheda hoonestuse ja suure pinnakasutusteguriga. Traditsiooniline on keskusefunktsiooni kandmine, eri tüüpi äri- ja elamuhoonestuse esinemine. Rohkem või vähem reeglipärane kvartalstruktuur. Hooned asetsevad kõnnitee servas ja moodustavad tänavaruumile seinad. Hooned asetsevad üksteisele
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
administratiiv- ja muid kulusid. Analüüs esitab ka ülevaate kulutustest ja nende muutumise mõjust reisijatele (piletikulu, ajakulu jm). Projektiga kaasnevad tulud nii ülesehituse kui ka opereerimise ajal kogu Projekti eluea vältel. Tulud seatakse eraldi kategooriasse vastavalt tulutüübile (otsene, kaudne) ja kasusaajale. Täitja peab käsitlema järgmiseid tegureid: ühistranspordisektor (sh. hinnad ja sissetulekud), tööhõive, elurajoonid, keskkond ja inimese tervis (nagu müra, liiklusõnnetused, vee- ja õhusaaste, kliimamuutus ja muu), aeg, mis Projekti elluviimisel säästetakse; liiklusummikud, liikluse ümbersuumine ja muu. Täitja näitab ära mõju Tallinna linna liikluskorraldusele, elanikkonna liikuvusele, reisijate ümberjagunemisele kõikide ühistranspordiliikide ja sõiduautode vahel ning ühistranspordi- ja elukvaliteedile. Majandusliku tulukuse hindamine
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon. Seotud põgenemisega (tagakiusamise, sõja, nälja, haiguste, eest), paremate töö- või elutingimuste otsimisega, religioossete põhjustega vms. a-2)PENDELMIGRATSIOON: inimeste igapäevane liikumine elukohast töökohta,kaubandus- ja lõbustus- keskustesse. Seotud linna funktsionaalse tsoneerimisega (elurajoonid, tööstusrajoonid, keskus), tekitab transpordiprobleeme ja ajakadu. a-3)TERRITORIAALNE KIHISTUMINE: teatud sotsiaalsesse kihti või gruppi kuuluvate inimeste elamaasumine kindlale territooriumile (tööliskvartalid, rikaste linnaosad, värviliste ja valgete linnaosad, ühest rahvusest või sama usuga inimeste linnaosad, regioonid). Probleemid: gruppi taastootev sotsialisatsioon, probleemide politiseerumise oht, separatsiooni oht.
Linnades püüti säilitada feodalismiperioodist pärinevat töö- ja elukohtade kompaktsust: vabrikud ehitati linnade lähedusse ning tööstushoonete kõrvale rajati terved rajoonid tööliste eluasemeteks. Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus
tihe ehitus,haljastus,prügimajandus,õhu saastumine,majade materjal,mis materjaliga köetakse. LINNADE SISESTRUKTUUR 1.Kesklinn ärila,kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad 2.Üleminekupiirkond agula;segahoonestus,kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond. 3.Vana tööstuspiirkond;19-20sajandi tööstus-või ladude piirkond,mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandus-või elamispiirkonnaks. 4.Madala maksumusega elurajoonid 5.Kõrge maksumusega(eliit)elamurajoonid 6.Uuskeskus 7.Uus tootmise piirkond nt. lennuvälja juures 8.Uus(raske)tööstuspiirkond 9.Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad) 10.Eeslinn,vaid eliidi elumajad 11.Regeneratsiooniala endises agulis(2)või(3)tööstusalal Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks,ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.
Lähikauplus Kuni 400 90-100% Elurajoon Piiratud Letimüük Keskmin e Minimarket Kuni 400 Alla 2/3 Väiksemas Erinevad Selve Keskmin asulas kaubagrupid e Supermarket Kuni 2500 Üle 2/3 Suurtes Ulatuslik Selve Kõrgem elurajoonid es või nende vahetus läheduses Hüpermarket Üle 2500 Üle 50% Äärelinnad Väga Selve Kõrgem es suurte ulatuslik magistraali de ääres
Tööliste elu-olu: Vabrikud võisid paikneda nii linnades kui ka linnadest väljas. Vabrikud, mis olid rajatud linnast väljaspool ei kehtinud seal linna õigused. Kõige paremaks kohaks tööliste elu tingimustele on Kärdlas. Tööline sai elamispinda vabriku poolt, kas tasuta, väikse üüri hinna eest (Võeti palgast maha või ise maksti). Töölised elasid tavaliselt üürikorterites. Tekkis vajadus töölismajadele. 1870ndatel hakati ehitama rohkem maju, tekkisid elurajoonid nagu Kalamaja. 23) Kaubandus: Kehtestati Vene kaalu ja mõõdu süsteem (Puud, pang, seppel), 1845. a reform. Üleminek meeter mõõdustikule toimus alles aastal 1929. Meeter mõõdustiku on kohati kasutatud varem. Talupojad said 1810. aastal uue õiguse- Said õiguse põllumajanduse toodete kokkuostuks ning müüa neid linnades. Tekkis uus ettevõtja tüüp, talupoeg, kes sõidab mööda maad ringi ning ostab põllumajandussaadusi ning viib linna müügiks
väljakaevamiste põhjal tehtud rekonstruktsioonide järgi. Ahet - Atoni linn rajati 14. saj. keskel eKr. ning oli kavandatud 12. km pikkusena mööda Niiluse kallast. Linna tänavavõrk oli üsna erinev - alates eelispöörde laiustest kitsastest urgudest kuni 45. m laiuste tänavateni. Vastavalt sellele oli linn jagunenud erinevateks kvartaliteks. Ühesuguse tiheda hoonestusega olid tööliskvartalid, eraldi kvartalites asusid kunstnikud ja käsitöölised. Linnale andsid aga tooni rikaste elurajoonid ja seal asunud suurnike villad, millest igaüks asus müüriga piiratud omaette krundil. Paraadsissepääsuks oli tihti püloonikujuliselt vormistatud värav. Krundi vahetus läheduses paiknesid ilmselt teeniate majad. Sellesse hajali mõjuvasse ja haljastatud linna oli ehitatud ka rangelt korrapärase põhiplaaniga paleesid, templeid jne. Templikavatise juures lähtuti osaliselt küll juba väljakujunenud põhiskeemist: püloonid, sammasõu, puudusid aga pimedad ruumid ( ei saanud
annaabi.ee 
