Kristiina Ehin luuletaja ja proosakirjanik Anna-Britt Pähkel 12C elulugu 18.07.1977 Rapla isa Andres Ehin ja ema Ly Seppel Rapla keskkool Tartu Ülikool Erakkond vaht Mohni saarel abikaasa Silver Sepp koht kirjanduses üks kõige edukamaid enim tõlgitud ja maailmas tähelepanu pälvinud Täiskuu luulefestival Tartu esimene linnakirjanik looming luuletused ja proosapalad elulisus armastus ja lootus urbanismivastasus eeskujuks Viivi Luik iseloomulikud jooned naise vaatepunkt vaimsus ja tundlikkus maalähedus ja looduslikkus soome-ugri juurtega modernne rahvapärimus vabavärss puuduvad pealkirjad, kirjavahemärgid jne luuleliselt kujundirohke Näited http://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-luigeluulinn-kristiina-ehin-loeb-tiina-tauraite https://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE&t=393s peamised teosed
Romantism 19. saj I p meeliskujud), deemonlikkus-maailmavalu, Lermontov 1814-1841 (27a) prohvet(lunastab iseendaga, mina hukun- "Meie aja kangelane", "Poeedi sina õnnelik) surm" Igapäevasus, elulisus, tavalised inimesed Stendhal romaan "Punane ja realism 19.saj (töölised, talupojad) oma igapäevastes must" (1831) tegevustes. Argikeel. Balzac ,,Inimlik komöödia" kiretu fotograafilise täpsusega elu
Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli trükikunsti areng, mis andis võimalusi toota kiiresti raamatuid, raamatute abil ka kiire hariduse levimine. Renessansi kultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Suurte tegude ja lootuse aeg. A-kirjandus- tihe side rahvaloominguga, sh mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus, elulisus. Kujutlusobjektiks jumalad. Oli politiilise sisuga. Arenesid kirjanduszanrid- eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn jne. keskseks K-kirjandus- ühisnimetajaks katolik kirik, tekkisid uued zanrid ja vormid proosas, lüürikas ja lüroeepikas, teatri arenedes ka draamas. Ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, on ka elulusti. Kujutlusobjektiks armastus, daamikultus, rüütlid, piiblitegelased. Olulisemaks teemaks oligi kristlus, osad teosed olidki otseselt kristliku päritoluga.
Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine. Plutarchos (46-120 pkr)- ,,Paralleelsed elulood" Langos (2-3 saj ekr)- ,,Daphnis ja Chloe" Vanakreeka kirjandusele iseloomulik: tihe side rahvaloominguga sh. Mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus ja elulisus. HELLENISMIAJASTU KIRJANDUS (4-2 SAJ EKR) Theokritos (305-250 ekr)- idüllizanri( väike lüürilis- eepiline luuletus) ja bukoolika( karjaseluule) rajaja. Uusatika komöödia- realistlik maailmapilt, poliitiline populaarsus, probleemide osav kasutamine, tegelaste suurem individualiseeritus. Menandros (342-292 ekr)- komöödia meister,,Äralõigatud palmik" ARHAILINE AJAJÄRK (3-2 SAJ EKR) Plautus (250-184 ekr)-"Kullapott", ,,Hooplev sõjamees", Terentius (195-159 ekr)- ,,Vennakesed"
Kuulajakesksust- kuulaja huvide, vajaduste, vanuse jms arvestamine. Olukorrast lähtumist- esinemine, käitumine ja sobilik riietus. Paindlikkust- olukorraga kohanemine, ootamatustest jagusaamine, materjali kohandamine vastavalt kuulajate huvidele Isikupära- loomulik käitumine, iseendaks jäämine. Logograaf- kõnekoostaja Kõneks valmistumine algab kõne eesmärkide seadmisest ja sõnumi sõnastamisest. Materjali kogumine. Tuleks arvestada suhtluse mõjujõudu suurendavate teguritega: Elulisus- inimelu kesksed teemad Konkreetsus- selge ja täpne teave. Reaalsus- tegelikkuses olemasolev ja lähedane Põnevus- ootamatu ja intrigeeriv teave. Konfliktsus- vastandamine, võitlus jms Omasus- harjumuspärane Huumor- hea nali Kõneleja stiil Kolm põhistiili: Madal ehk kerge stiil- kõnekaunistusteta ning mõeldud teadete edastamiseks ja õpetamiseks Keskmine stiil- kujundirikkam, mõeldud meelelahutuseks, keskuteluks ja vestluseks.
aga …“, „Ega jõudnudki midagi tarka öelda …“) Ära pea end kuulajatest targemaks („Sellest aru saamine vajab targemaid päid …“) Lõpeta lõplikult („Ah jaa, ma unustasin veel öelda …“) Kokkuvõtvalt SISSEJUHATUSES selgita, millest rääkima hakkad. TEEMAARENDUSES räägi see asi ära. KOKKUVÕTTES selgita, millest sa just rääkisid. SUHTLUSE MÕJUJÕUDU SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis KONKREETSUS – sündmuse täpne aeg ja koht REAALSUS – tegelik paelub rohkem PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik
1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta
Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale (kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides). Hauakambrid sisustati eluoana ja jäljendasid inimeste senist elu:heas ja halvas. Tihti tehti isikud tundeküllasemad, kui kreeklased neid tegid. Jõuti ka karikatuursuseni, mis meenutas mõneti kreeklaste kouroseid. Tõlgendati kreeklaste kunsti omamoodi.palju fantastilisi elukaid. Parimad oldi pronksi töötlemises. Saavutati elulisus. Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt 1. Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3
1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja
Kõik üksikasjad tema töödes on kujutatud fotograafilise loomutruudusena, ometi on nad ülimal määral maalilised ja võluvad õhu ja valguse meisterliku kujutusega. Kindlasti tuleb mainida ka veel Veneetsia XVIII sajandi suurmeistrit Giovanni Battista Tiepolot. Tema loomingus elustuvad uuesti need Veneetsia õitseaja kunsti iseärasused nagu: joovastus, ülevalt elurõõmus pidulikkus, dekoratiivne toredus ja fantaasiaküllus. Tiepolo tööde peamisteks voorusteks on värskus ja elulisus. Tema vägevates laemaalides, näiteks Gesuati kirikus, võlub suur avaruse, vabaduse ning lõpmatuse tunne ja valgusküllus; täiesti on kadunud vanemate meistrite, näiteks Pozzo raskepärane teatraalsus. Caraccid ja kogu Bologna koolkond esindavad itaalia barokk-maalikunstis alalhoidlikku suunda, mis mineviku traditsioone täielikult ei hülga. Ühel ajal selle akadeemilise eklektilise vooluga arenes teine, naturalistlik suund, milles barokk-
Sellest sai alguse barokk. 41. Madalmaade kunstis oli esiplaanis inimeste võrdsus ja õiglus, olid ainult tahvelmaalid , mis määrati kirikute ja elusolendite kaunistamiseks, peamiselt kasutati õlivärve , peen ja realistlik käsitluslaad. 42.Hieronymus Bosch armastas maalida inimest kui armetut looma, kes on määratud surmale. 43. Pieter Brueghel armastas talupoegade elu kujutada, vähe tõe ja loodustruult, tüüpide võimas karaktiseerimine, haarav elulisus. 44. Albert Dürer saksa suurim graafik 45. Sõna barokk tulene portugali keelsest sõnas barocco, mis tähendab erakorralist pärli. See stiili üldiseloomustus oleks uhke, dekoratiicne, tundeküllased maalid, arhitektuur sümmeetriline, paraadlikkus. 46.Euroopas jaotatid maad kolme rühma barokki ajal: 1) Need maad kus absolutism tegutsed tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga nt. Itaalia, Hispaani ja Austria.
Kõige haaravamad maalid maalib Rembrandt oma viimastel loominguaastatel 1650- 1660. Sageli kasutab modellidena Amsterdami juute ka loob Rembrandt arvukalt autoportreesid, maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal valmib kunstniku viimane grupiportree ,,Staalmeesters", millel kujutatakse Amsterdami kangrute gildi eestseisust, mis tähistab ühtlasi ka Hollandi grupiportree tippu; imetlust väärib maali sisemine elulisus, monumentaalne kompositsioon, leegitsevad toonid ja rahulik meeleolu. Viimaste aastate tuntumateks töödeks on veel ,,Peetruse ärasalgamine" ja ,,Juudi pruut" Rijksmuseumis, ,,Jaakobit õnnistamas" ning ,,Perekonna portreed" Braunschwaigi muuseumis. Nende iseloomustavaks tegureiks on võimas ja suur vormikujundus, vaba ja laia pintslilöögiga maalimistehnika ning vabalt sädelevad ning värelevad värvid ehkki iga pildi loomisel on tarvitatud väga piiratud hulka toone
Sellegipoolest ei andnud kunstnik alla. Terve aasta eksperimenteeris ta valgusega ning joonistamis- materjalidega. Väga detailsed must-valged joonistused teenisid tol ajal ainult kriitikat, kuid tänapäeval on need tunnustatud kui kunstniku ühed esimesed suurteosed. 1883. aasta alguses hakkas ta arendama mitmeküljelisi kompostitsioone, mis põhinesid tema joonistustel. Mõnedest neist lasi ta ka pildid teha, kuid kui vend Theo märkis, et neis puudus elulisus ja värskus, hävitas kunstnik need ja tegi neist õlimaalid. Sügiseks 1882. aastaks oli vend teda suutnud rahaliselt toetada, et panna näitusele oma esimesed teosed, kuid Vincent suutis selle raha ära kulutada. Kevadel 1883 suundus van Gogh Haagi kooli, kus teda toetasid artistid nagu näiteks Weissenbruch ja Blommers, samuti kunstnikud De Bock ja Van der Weele. Kui kunstnik kolis Nuenenisse alustas ta mitmeid suuremõõtmelisi maale, kuis hävitas enamus neist
1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja
vaenulikult kirikute kaunistamisse Jakob van Kampen ( 1596-1657) Maalikunst: loodus, zanrimaal, maastik, Maalikunst: natüürmort, meremaal, portree, realistlik, teravad Frans Hals vanem (1580-1666) individuaalsed jooned, elulisus, tervikuks Rembrandt Harmensz van Rijn ( 1606-1669) ühendatud figuurid, valgus, vari, hele-tume, rahu, Vermeer van Delft (1632- 1675) suletus, keskendatus, kiirgavad värvid 17. saj barokk Prantsusmaa Arhitektuur: klassitsistlik põhitoon, Arhitektuur:
pronksi. Ise ta võttis neid töid kui eksperimente. Monet ja kunstihetkelisus "Ma tunnen rohkem kui ei kunagi varem vastumeelsust kõige vastu mis tuleb kergelt, esimesel katsel." Tegeles muljete ja aistingute jäädvustamisega, "hetkelisuse" jäädvustamisega Et paremini mõista Monet' loomingut siis võib tema töid võrrelda Charles Gleyre tööga "Minerva ja graatsiad" erinevalt Monet' töödest puudub sellest elulisus, see on tuim ja kunstlik. Teoses rõhutatakse ideaalseid naisekeha vorme, jumala poolt määratud iluvormid. Samuti on see töö ka maalitehniliselt täiuslik ja seal pidi valitsema selgus, et tähelepanu ei juhitaks kõrvale. Monet' maal on selle teose täielik vastand. Sellel kujutatakse tavalisi moodsaid inimesi mitte ideaaltüüpe, ta kasutas modellina sageli sõpru ja pereliikmeid. Neid kujutab ta igapäevases ja kaasaegses olekus, mitte mütoloogilises või kauges minevikus
KUJUTAV KUNST: Kunsti areng on sõltuv üksikute valitsejate tahtest. Sõdade tõttu tihe läbikäimine välismaaga: pinnakunstis palju sõja-, meresõidu- jm stseene. Stiil muutub vabamaks, rahvakunsti laad pääseb mõjule ka õuekunstis. Ehnaton soosis kunstis järjekindlalt loomulikku ja realistlikku, looduslähedast laadi. Tolle aja kunsti tippsaavutused on mõned ümarplastika teosed: kuninga enese, tema ema ja naise portreed, milles loomulikkus ja elulisus ühineb võrratu rafineeritusega. Pärast ehnatoni surma pöörduti tagasi vana stiili juurde. Kunsti iseloomustab nüüd püüd rafineerituse, toreduse, pidulikkuse ja kolossaalsuse poole. Saiidide ajastul püütakse immiteerida vana riigi teoseid. Väga kõrgel kohal oli kunstkäsitöö. 4. Mesopotaamia: ARHITEKTUUR: Mesopotaamias oli vähe looduslikku ehitusmaterjali kivi seepärast oldi siin sunnitud ehitamisel tarvitama õhu käes kuivanud telliskive, toortelliste valmistamine
Eesti looduslikes vetes on paljunemine haruldane (Lohja järves, Matsalus, Peipsis, Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. Eesti Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropsa karpkala euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropsa karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti
Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. 32 EESTI Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropša karpkala – euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropša karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. 33 EESTI Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma
Õpilaste arvates suurendas kutsealase identiteedi teket ka käitumine nagu töökohal on tavaks. Kanda professionaalidele sobivaid riideid, nagu näiteks vormirõivad, kontorirõivaid, tervise- ja ohutusriietust. Kutse alase identiteeti aitab välja arendada ka õpetaja kasutades näiteks õppetöös väljendeid:" meie elektrikud".(Cedefop, 2015). Esmast kutseidentiteeti aitab õppuritel kujundada minu arvates ka kutseõpet alustades ka ülesannete (õpitegevuste) autentsus ehk elulisus. Ülesande autentsust loetakse kutsealase pedagoogika teiseks oluliseks tunnusjooneks. Selle järgi õppetegevused peaksid olema tõelised tööülesanded või siis oma olemuselt tegelikult reaalsed või sisaldama/koosnema realistlikutest kontekstidest. Mõndades maades peetakse oluliseks õpilaste projektide rolle, mis põhineks konkreetsetel tööülesannetel. Autentsuseks saavad parema lähte koha minu arvates just nn duaalse
Mida rohkem tegevusi peab enne tegema siis on suurem tõenäosus et käitumiskavatsuse ja tegeliku käitumise vahel seos paraneb. Mälu: - Teadmise värskus - KK info talletub kauem - KK aktiveeritakse kiiresti - Tundlikkus sellega seotud info suhtes - Sõnade ja tegude erinevus - Hüpoteetilisuse kalle – kellel on kergemad eelarvamused kipuvad vastavalt nendele käituma siis kui seda käitumist on kerge sooritada - Situatsioonide elulisus Tajutud kontroll käitumise üle - Inimese taju sellest kui võimalikuks ta peab ja kui palju kontrolli ta omab mingi konkreetse käitumise läbi viimiseks - Taju kui moderaator või hoopis täiesti eraldi muutuja? - Madden (1992): kus kontroll oli väiksem – on kasu taju lisamisest mudelitesse - Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid
Kuigi kogu õppimise rajamine sisemisele motivatsioonile on ebareaalne, saab alati leida tööviise, mis tekitavad õpilastes väärtustava suhtumise õppimisse. Tuntumaks viisiks tõsta õpilasre huvi õpitava vastu on selle sisu kohandamine õpilaste eelistustele. Igas õppeaines saab kavandada tegevusi ja tuua näiteid, mis tekitavad elavat huvi. Õpilase huvi teksti vastu suurendab esitatava tegevuse intensiivsus, võimalus samastuda tegelastega, uudsus, käsitluse elulisus ja kujundlikkus. 7. Üldise ja situatiivse õpimotivatsiooni mõisted. Üldine õpimotivatsioon avaldub sisemise teadmise ja kindlate käitumisjoontena suhtumises õppimisse. See on õpilase üldine soov mõista oma õppimise otstarvet, saada aru õpitavast, seostada seda varasemate teadmistega ja rakendada õpitut praktikas. Reaalne õpimotivatsioon seostub alati ka konkreetse e situatiivse tasandiga, mis väljendub õpilase motivatsioonilise seisundina konkreetsete ülesannete sooritamisel
kaasa mõelda. Kõne mõju sõltub sageli just sellest, kus ja kui pikki pause tehakse. Kiirustav kõneleja mõjub närviliselt, teda on raske jälgida ja niisugune esinemine ei veena. Kõne peamine idee on kasulik sõnastada meeldejäävaks fraasiks, korrata seda kõne jooksul või vähemalt kõne lõpus. Kuulajad mäletavad hiljem 10% kogu kõnest- seetõttu tuleb olulisem selgelt välja tuua. On otstarbekas arvestada järgnevate suhtluse mõjujõudu suurendavate teguritega. * Elulisus - inimelu kesksete teemadega (näiteks elu, surm, lapsed, tervis jms.) seotud probleemid pälvivad alati kuulajate tähelepanu. * Konkreetsus - selget ja täpset teavet on kergem vastu võtta. Selleks nimetatakse näiteks sündmuse täpne aeg ja koht, kasutatakse detailseid kirjeldusi jne. * Reaalsus - tegelikkuses olemasolev ja lähedane paelub rohkem kui võimalik või kujutuslik. * Põnevus - ootamatu ja intrigeeriv teave muudab kuulajad tähelepanelikumaks.
Romantilistest teostes võib selliseid momente leida. Cinq Mars sepistses prantsusmaal Richelieu vastu ja kes hukati. G. P de senaucour üliromantiline. Prantsuse autorid on pigem 19.sajandi omad. Romaan ,,obermann". Kuulub ka Wertherilaadsete romaanide jadasse. Tal on ka muud luulet ja muid teoseid, aga kuna ta on eesti kirjanduses tekstidega mitteeksisteeriv, tuleb tema puhul rääkida kõige olulisemast. A de musset on ka suur romantik. Tema teostes on tuntav elulisus. Tema loomingus on palju eredaid isiksusi ja kangelasi. Tema hoiakud teeb omapäraseks iroonia. Suhtub irooniliselt ka romantismi enesesse. ,,Le nois" ehk ,,ööd" meenutab ,,Aastaaegasid". Siin kirjeldatakse öid ja see on seotud ka aastaaegadega. Kogu teos on täis melanhooliat ja üksindusetunned. ,,armastusega ei naljatata" tüüpiline tragikomöödiline teos. ,,sajandi lapse pihtimus" tragikomöödiline. Annab prantsuse romantilisele romaanile nimetuse.
laadi. Inimilikus käsitluses armastatakse käsitleda eriti Aphroditet ja Dionysost. Doidalsese kükitav Aphrodite ja Medici Venus. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene. Portreekunst – suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead – suur ilmekus ja elulisus. Aleksandria oli tähtis keskus, Ptolemaiose arvates hellenistliku ajasti tähtsaim kultuurikeskus. paralleelselt arenesid vanaegiptuse kunsti laad ja puhtkreekapärane kunst. Aleksandrias asus kuulus Niiluse allegooriline marmorgrupp – Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kes toetub sfinksi figuurile, tema kallal askeldab 16 pisikest poissi. Hulgaliselt leitud seal ka realitlikke pronkskujusid, mis kujutavad selle linna elanikke.
muusika sellega orgaaniliselt kokku sulas. Oma eelkäijate muusikalist pärandit hoolikalt tundma õppides haaras ta ka siit, eeskätt rahvamuusikale lähedasest Bellini kantileenist, palju väärtuslikku. Suured on Verdi teened olustikuintonatsioonide tõstmisel sümfooniliselt arendatud mõtte tasemele, samuti rahvaviisikäändudest läbitud retsitatiivsete episoodide loomisel. Verdi helitööde intonatsioo- niline lihtsus, elulisus, kirgas dramatism ja lavalisus kindlustasid talle ühelt poolt laia kuulajaskonna palava poolehoiu, teiselt poolt aga teda vääriti mõistva muusikakriitika tauniva suhtumise. Kui me Giuseppe Verdi neljakümnendate aastate oopereis karakterite üldistatust ja tunnetuslikku ülepaisutamist täheldada võisime, siis viiekümnendate aastate helitöödes peegelduvad kangelaste individuaalsed iseloomuomadused hoopis usutavamait. Erakordsete
kui tema enda kaudu. Uuskriitikuid ühendav joon on ka tekstianalüüsi kasutamine. Uuskriitika tekkis kahe maailmasõja vahelisel ajal Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides ning muutus 1940.1950. aastail akadeemiliseks uurimissuunaks. Uuskriitika esindaja on näiteks inglise kirjandusteadlane Thomas Stearns Eliot (18881965). uusrealism 1920.1930. aastate kirjandusmeetod Eestis. 19. sajandi realismist eristab seda suurem elulisus, otsese kriitilise suunitluse taandumine, huvi inimese sisemaailma vastu ning kujutuse mitmeplaanilisus. Üks esimesi uusrealismi näiteid on Albert Kivika (1898 1978) asunikutriloogia "Jüripäev", "Jaanipäev", "Mihklipäev" (19211924). uusromaan 1950. aastate prantsuse kirjandusest pärit modernne romaan, mis rajaneb groteskil, sümboolikal, alogismidel ja müüdi poeetikal. Näiteks prantsuse uusromaani viljelejad Alain Robbe-Grillet (1922), Nathalie
saab alati leida tööviise, mis tekitavad õpilastes väärtustava suhtumise õppimisse. Õpihuvi suurendamine ülesannetega. Palju võimalusi. Tuntumaks viisiks tõsta õpilasre huvi õpitava vastu on selle sisu kohandamine õpilaste eelistustele. Igas õppeaines saab kavandada tegevusi ja tuua näiteid, mis tekitavad elavat huvi. Õpilase huvi teksti vastu suurendab esitatava tegevuse intensiivsus, võimalus samastuda tegelastega, uudsus, käsitluse elulisus ja kujundlikkus. Väheoluline kuid huvitav materjal võib saada õppimisele hoopis takituseks. Õppimiseks ei piisa ülesande köitvusest, vaid see peab edastama ka olulist sisu. Õpitava väärtust suurendavad ka alternatiivsed ülesanded ja võimalus õpitavat kommenteerida. Õpihuvi arendamine praktilisuse ja tagasiside vahendusel. Enamik õpilasi eelistab rutiinsele kuulamisele ja õpiku lugemisele neid õppemeetodeid, mis võimaldavad neil näidata üles suuremat aktiivsust: suhelda
See annab meile motivatsiooni planeerida ettenägematut, näiteks valida kerge ülesande mittelahendamise korral järgmisena veelgi kergem ülesanne. 3. Seiremina Seiremina annab infot selle kohta, kui hästi meil mingi eesmärgi või seisundi saavutamise osas läheb. Teisiti öeldes aitab seiremina vähendada erinevust hetkemina ja ideaalmina vahel. Kui inimesel kujuneb uus ihaldatud (ideaal)mina, tuleb käiku seiremina, et luua uut esiletõusvat mina. Seiremina elulisus on ilmne, sest lahknevus ideaali ja tegelikkuse vahel motiveerib meie käitumist, tagades seda, et ideaali ja tegelikkuse lahknevuse tunnetamine soodustab meil teatud eesmärgi saavutamist. Need kolm mina on komplementaarsed. Instrumentaalne mina annab infot selle kohta kuidas maailm meie suhtes reageerib, ootuste mina selle kohta, kuidas meie ise maailma suhtes reageerime ja seiremina annab infot sellest, kuidas meil teatud ihade ja nõudmiste rahuldamise osas läheb
,ülem.temporaal-käär • Broca (ekspressiivse) afaasia korralsagedamini kahjustunud verbide kasutamine, Wernicke (sensoorne) afaasia ja anoomiaga patsientidel enam nimisõnad Landau-Kleffneri sdr • Sõnade kasutusvõime ei sõltu ainult nende grammatilisest kategooriast: mõjutavad • EEG-s: generaliseerunud paroksüsmaalne epileptiline aktiivsus enam bitemporaalselt abstraktsus, käega manipuleeritavus, elulisus jne (kõne pk.), unes väljendunum – puudub fokaalne ajukahjustus (MRT korras) v. tekib hiljem – tavaliselt puuduvad “klassikalised krambihood” (öised partsiaalsed hood- 70%) Katse sissejuhatus – afaasia (simuleerib /või võib viia psühhoosi)
Ta paljastub nagu puu, kaotab lehed ja kuivab silma nähes kokku. Ta on nigel, armetu, muutub nulliks. Ta ei väljenda enam midagi, isegi mitte mälestust teistsuguste aegade kunstist. Teised kunstid hülgavad ta, sest inimese mõte on ta hüljanud, ja iseenese hooleks jäetud, kutsub ta kunstnike puudusel enesele käsitöölisi appi. Värvilisi aknaid asfendab lihtne aknaruut. Kiviraiuja astub skulptori asemele. Jumalaga kääriv mahl, omapärasus, elulisus, mõte! Haleda kerjajana vireleb ta töökodades, elatab ennast ainult koopiatest. Michelange-lol, kes kahtlemata nägi, et arhitektuur on kuueteistkümnendast sajandist alates surmavoodis, tekkis ahastuses veel viimane mõte. See kunsti titaan tõstis Panteoni * Partenoni otsa ja ehitas Rooma püha Peetruse katedraali. See suurim kunstiteos väärib seda, et ta jääks ainulaadseks, viimaseks arhitektuuri algupäraseks tooteks, kunstniku-titaani allkirjaks juba suletud kolos-saalse 1 0 1
annaabi.ee 
