Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesekindlus, enesekindel, teistega, elulised, tolerantne, elulisi, saata, salata, iseloomuomadus, olukordi, istuda, pidama, enesekindluse, seisev, samalajal, paljudele, ühesugused, isekus, muutudes, nendesse, enesesse, mängidesKuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet
Liigse järelandlikkuse seitse ohtu Lastel, kellele liigselt järele antakse, võib tekkida lapsepõlves või täiskasvanueas probleeme. Neil võib olla: · Raske õppida kannatlikkus · Raske loobuda pidevast tähelepanu keskmes olekust · Raskusi o Igapäevaoskuste omandamisel o Enese eest hoolitsemisel o Teistega suhtlemisel · Raske võtta isiklikku vastutust · Identiteediprobleeme · Raske tunda millal on küllalt · Raske aru saada, mida teised inimesed normaalseks peavad 3 Küllalt Lastele tuleb selgeks teha millal on küllalt. Inimestel, kelle suhtes oldi väga järeleandlikud ei tea tihtipeale millal on ,,küllalt". Nad võivad leppida liiga vähesega või
" Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lap
tervikuna. Raamat ’’Kallista oma töökaaslasi’’ on just see, mida tööandjad ja juhid vajavad. Raamatus on mõeldud töökaaslaste ’’kallistamist’’ metafoorina, mis on positiivne toiming, liigutus või tegu, muutes suhted isiklikumaks ja tekitab tunde, et inimesed tõesti hoolivad üksteistest. See raamat põhineb näidetel üksteise suhtes vastutulelikest, usaldavatest, end ümbritseva keskkonna ja töökaaslaste üle uhkust tundvatest, teistega arvestavatest ja tunnustust saavatest töökaaslastest. Erakordset klienditeenindust ei ole võimalik pakkuda tühja koha pealt, vaid suurepärased inimesed pakuvad suurepärase isikliku lähenemisega teenindust. Selles raamatus käsitleb ta detailselt viit printsiipi, et edastada nendest igaühe sõnumit peegeldavaid põhimõtteid, milleks on tähelepanelikkus, usaldus, uhkustunne, teistega arvestamine ja tunnustamine. Veel kirjutab ta üksikasjaliselt ühest suurest saladusest personali
Sotsiaalsete probleemida korral tunnevad nad ennast teistest erinevana ning see mõjutab nende enesekindlust, nad võivad muutuda eraklikuks. Probleemsel lapsel on raske sotsialiseeruda ning see mõjutab tema õppeedukust ja suhteid teiste inimestega. Laps vajab täiskasvanute tuge, et sulanduda ühiskonda ja mõista üldisi käitumisreegleid ning eetinorme. Teda peab innustama ja andma enesekindluste erinevate, et ette tulevaid olukordi ja probleeme lahendad. Laps ei pruugi oma probleemi mõista ja seetõttu ka ise sellele lahendust leida. Üheks suureks sotsiaalseks probleemiks on laste ja noorte materjaalsete võimaluste erinevus. Perede rahaline seis mõjutab klassi ühisüritusi (Leino 2002:52). Õpetajad koolis ja lasteaias peavad ekskursiooni planeerimisel arvestama, et materjaalne pool ei saaks laste ekskursioonil 6 osalemisel takistuseks
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003) 2.4 Kehtestav käitumine Kehtestava käitumisega inimene: Toetub faktidele On teadlik oma ja teise tunnetest Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Selle teeb võimalikuks ennast austav mõteviis ja maailmapilt, kus väärtustatakse ka teisi inimesi. On üsna tõenäoline, et inimene, kes armastab iseennast ja hoolib teistest, ei vaja eriti kehtestamistehnikate – alast koolitust, sest tema käitumine on niigi kehtestav. Enne kehtestamisele asumist võiks mõelda eesmärgi ehk selle, miks ja milleks tahetakse ennast kehtestada. Kas see eesmärk on üldse saavutatav
on tema sotsiaalne positsioon, kuidas laps käitub konfliktisituatsioonides. 4. Eakaaslastega suhte tähtsus. Eakaaslaste roll laste arengus on väga oluline, kuna kaaslased on lapsega enamasti üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades. Mängides on suhtlemine eakaaslastega eriti intensiivne ja selle baasil arenevadki sotsiaalsed oskused. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla
rollis. Vastupidisel juhul ei pruugiks suhtlus kaugele jõuda, sest nagu lastel kombeks on lollitada ja solvuda, ei oleks mõlema osapoole solvudes suhtlemisest mingit kasu, ega tulemust. Suhtlemine tundub küll lihtne tegevus, informatsiooni vahetus kahe või enama inimese vahel, kuid tegelikult kõik see, mis mõjutab suhtlemist ja mida tuleks suheldes jälgida, et olla hea vestluskaaslane, on väga palju ja need kõik mängivad suurt rolli. Suheldes parim kaaslane peaks minu arvates olema tolerantne, kehtestav, mõistev, selgesõnaline ja kehakeelelt avatud, mitte suletud ja napisõnaline.
kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust: kas nad on radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita poliitika üldse. Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid
Kindlasti mitte austusest tulenevaid ja eks kahtluse alla läksid kõik väärtused, mida direktor püüdis edasi anda, kuna ta ei olnud minu ema silmis lugupidamist vääriv inimene. Seega ongi minu arvates õpetaja töös kõige suuremateks väärtusteks need, mis tekitavad lastes austust ja tahet õpetatut järgida ning teadmine, et õpetaja näeb iga last isiksusena. Selleks, et teadmisi edasi anda, peab õpetaja ise ka enda õpetatusse uskuma ja soovima seda teistega jagada. Samas on oluline, et õpetajana suudaksime laskuda lapse mõttemaailma tasemele, näitamaks, et oleme kõik ühesugused ning ka vaatamata tulenevatele vigadele ja eksimustele, austust väärivad. Hea õpetaja eesmärk on ju jõuda iga lapseni ja tekitada temas soovi järgida positiivseid väärtusi. Näiteks meenutan väga soojalt enda esimest, algklasside õpetajat. Olin koolis väga püüdlik, nagu tõenäoliselt enamus esimese klassi lastest
Ta võib seda enda järel vedades ringi jalutada. Lelu ei takista teda kõndimisel ega vii teda tasakaalust välja. Pargis jalutades otsi sile rohuga kaetud ala ja kutsu laps endaga koos jooksma. Laps on suuteline sirgjooni mööda üsna kiiresti liikuma, kuid suunamuutused või nurkade võtmine panevad ta komistamise vältimiseks tempot aeglustama. Kehalise aktiivsuse ergutamine 15.-18. elukuuni Laps muutub järjest seiklushimulisemaks ja riskialtimaks, sest enesekindlus ja liikumismeisterlikkus üha suurenevad. Lapse loomupärane uudishimu koos täienenud koordinatsioonioskustega avab talle uusi mängimisvõimalusi. Ta taipab, et võib ilma kõrvalise abita palju hõlpsamini ringi liikuda, ja paterdab tähtsust tulvil mööda maja. Sinu kohalolek annab lapsele turvatunde ning suurendab saavutusest tulenevat rahulolu, mida ta sinuga jagab. See turgutab tema enesekindlust ja õhutab kogemust kordama. Nõuandeid
Kui aga vägivaldne käitumine on inimese isiksusele ja tema sisemistele moraalinormidele täiesti võõras, siis ei tõuka ka välised raskused, näiteks töötus või maalt linna asumine, teda kuriteole. Humanistlikku inimesekäsitusse kuulub inimese vastutus oma tegude eest. Sellele põhimõttele on rajatud meie kohtukorraldus. Kui lähtuda mõttest, et mõnikord põhjustavad inimese käitumist tema enda otsustused, teinekord aga välised mõjud, tekiks väga eriskummalisi olukordi: inimest ei võiks nagu süüdi mõista selle eest, milles ta süüdi ei ole. Põhjuse leidmine aitab küll käitumist mõista, kuid ei õigusta seda. Mingi põhjus on igal käitumisel, kuid käitumisviis võib sellest hoolimata olla moraalselt taunitav. Mõjuv põhjus võib mõrva teha mõistetavaks, kuid ei õigusta seda. Väärkäsitus, et käitumist juhitakse väljastpoolt, tuleneb inimese psüühilisi toiminguid piiravaist asjaoludest, sellest, et ta tegutseb olemasolevate eelduste varal
Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees
tõekspidamistest. Mina tunnen tihti, et kuulun nende inimeste hulka, kes lausa upub lisakohustustesse. Tihti öeldakse mulle, et rahune maha inimene, sa ei suuda kõiki maailma asju korras hoida! Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid, kelle kaela võib alati mingi kohustuse veeretada. Kes ei teaks kripeldavat tunnet, kui midagi jäi ütlemata või tegemata - oleks pidanud, aga ei julgenud. Kõik tahavad, et neid respekteeritaks; kõik tahavad teha seda, mida nad tegelikult soovivad. Ent kõigil see ei õnnestu. Miks? Mina arvan, et siin tulebki mängu inimese nõrkus, ta ei suuda, võibolla ka ei oska enda sisse vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata.
Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. Kehahoiak näitab meie suhtumist ümbritsevasse. Me näitame välja oma tundeid ja mõtteid, peegeldame oma vaimseid hoiakuid, kuid samas võime me kehahoiakuga mõjutada ka oma vaimu. Selg sirgu ja meie enesekindlus paraneb, kossis inimene mõjub (ja tunneb ennast) hädisena. Kehahoiakul jagatakse poosid kas suletud või avatud poosideks. Suletud poosides on inimene pinges, käed ja vahel ka jalad on ristatud, näol on ilme nagu oldaks millegi peale pahane. Avatud poosides inimene on vaba, tema käed on liikumises, näol tavaliselt naeratus või rahulolev ilme. Lugedes kehakeelt ei tohi ara unustada, et ühtki zesti ega poosi ei tohi välja rebida kontekstist ja alati tuleb vaadata mitmeid tegureid koos
filosoofiast, religioonist, keskkonnast, õigusprobleemidest (ibid) 8 Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimustest (hea- kuri, õiglus-ebaõiglus), ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast (ibid). Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid
a) enese puhul: 1 kindlameelne 1 tähepanelik 1 sõbralik 1 aus 1 usaldusväärne 1 positiivne 1 hea suhtleja 1 pürgima oma unistuste poole 1 mõistlik 1 avara silmaringa b) mille poole soovitate püüda teistel: 1 looduslähedane 1 aus 1 hoidma tervist ja loodust 1 hoiduma vägivallast 1 iseseisev 1 stressivaba elu Tänapäevased: 1 hoida loodust 1 hoida tervist 1 positiivne 1 pürgiv unistuste poole 1 tolerantne Tulevik: 1 Inimesed muutuks sõbralikumaks 1 Kaitseks ühiskonda Sarnasus: 1 Positiivsus 1 Ausus 1 Unistuste poole pürgimine 1 Enesekindlus 1 Sõbralikkus Erinevused enese puhul: 1 Iseseisvus 1 Avar silmaring Erinevused teistel: 1 Stressivaba elu 1 Looduslähedust 3.loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne
vanematele. Selles vanuses hakkavad noored püüdlema iseseisvuse poole, võtma riske ning eksperimenteerima suhete ning elustiiliga. Lisaks lapse varajasele arengule saavad hiljem määravaks ka tema elukogemused ja kaaslaste mõju. Tähtis on see, et laps saab perekonnalt kaastunnet ja mõistmist. Samuti tuleb teda õpetada oma tunnetega küpselt hakkama saama. Sellist tuge saanud lapsed on üldjuhul paremini ette valmistatud teistega koostöövaimus ja kaastundlikult lävima. Õpetamine on eluga hästi toime tulevate laste kasvatamise lahutamatu osa. 13 KOKKUVÕTTE Igal lapsel on õigus olla omalaadne ja erinev. Lastel on palju, mis on märkamist, kiitmist ja toetamist väärt. Iga areng eeldab ka raskuste ületamist. Raskusteületamiseks tuleb vaeva näha nii vanemal kui ka lapsel endal
Kõige võimsam armastusekeel on sõnatu, mis saavutatakse teiste meeltega. 50-60% mehi tunneb ka ainult lõhna alusel oma lapse. Loodusrahvad Miks tehakse ülemineku riituseid- õpetatakse mõistuse teravust suurendama, oma sihte elus kindlaks määrama, et loodusega seotust suurendada. Saab teada, kuhu ta on teel. Noorukiea arenguetapid Ideaalide otsing, neil on ambitsioone, viivad elu edasi, vähene riskiteadlikkus. Nad usuvad, et nendega midagi ei juhtu, olen eriline, mis teistega juhtub ei puuduta mind, impiulsiivsus, õpivad alles emotsioone kontrollima, üritavad sõltumatust saavutada (läbirääkimised kõige mõistlikum tee, kus peavad läbirääkimisi, et sõltumatust suurendada), kohanemine, kehalised muutused, tunded, oskus armumisega hakkama saada, moraalinõuded(hakatakse rohkem mõtlema, mis on hea ja mis on halb), otsivad ka abstraktseid lahendusi(avatud paljudele mõtetele, ideedele), tahavad arutleda(vanemad kahjuks tihti lõikavad need arutlused ära).
Seepärast on põhjust rääkida, kuidas inimesi mõjutavad võimuvõitlus, eelarvamused, rollikäitumine, püüd jätta endast head muljet, õiglustunde haavamine ja isiklike hingeprobleemide lahendamine konflikti kaudu. Neid põhjusi nimetatakse konflikti tekkimise psühholoogilisteks põhjusteks, sest need on seotud otseselt suhete ja hingeeluga. 4 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT Ilmselt on meil kõigil ette tulnud olukordi, kus oleme sunnitud kas või iseenda jaoks vastama küsimusele, mis on konflikt. Konflikt on üks neid eluvaldkondi, mida me määratleme ja mõtestame enda jaoks oma elukogemuste kaudu. Pinged ja vastasseisud ning ootamatud ja keerulised olukorrad, kus pole teada, mida ja kuidas teha, panevad inimesi käituma vastavalt sellele, kes nad tegelikult on. Inimesed mõistvad konflikti väga erinevalt. Konflikti kohta on öeldud selliseid märksõnu nagu vastuolu, pinge, tüli, lepitamatus,
Näiteks, millistes situatsioonides ja milliste reeglite või printsiipide kohaselt on selline suund lubatud või aktsepteeritav (Krips 2003) 1.4 Kehtestav käitumine Kehtestava käitumisega inimene: · Toetub faktidele · On teadlik oma ja teise tunnetest · Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Selle teeb võimalikuks ennast austav mõteviis ja maailmapilt, kus väärtustatakse ka teisi inimesi. On üsna tõenäoline, et inimene, kes armastab iseennast ja hoolib teistest, ei vaja eriti kehtestamistehnikate alast koolitust, sest tema käitumine on niigi kehtestav. Enne kehtestamisele asumist võiks mõelda eesmärgi ehk selle, miks ja milleks tahetakse ennast kehtestada. Kas see eesmärk on üldse saavutatav
kolmandat varianti, n. hoidja. Kui tundub, et laps tõesti ei lepi ja tekivad psüühhikast tingitud terviseprobleemid, siis tuleks mõelda muudele variantidele. · Seleta lapsele asju nii, nagu need on "Emme / issi peab tööl käima, kuigi ta tahaks väga sinuga koos olla. Ja need päevad, mis emme tööl on, on sinu tööks lasteaias olemine. Alguses võib see küll raske olla, aga edaspidi kui sa harjunud oled, hakkab meeldima. Saad teistega tuttavaks ja leiad uusi sõpru. Ja emme tuleb sulle alati peale tudumist ja söömist järgi ja siis teeme koos igasuguseid huvitavaid asju." · Vanemad ei tohiks kunagi lapse kuuldes rääkida lasteaiast / koolist negatiivselt, sest see jääb lapsele alateadvusesse negatiivse noodina. HOIA LAST ALATI, KUI TA SOOVIB, SÜLES, KAISUTA JA KALLISTA TEDA PALJU NING ÜTLE KUI OLULINE TA SULLE ON! ANNA TALLE IGATI MÕISTA, ET TA ON SULLE ARMAS. Lasteaiapsühholoog Viktoria Saat artikkel
kahetseb vähe või ei kahetse üldse, kõik teised peale ta enda on kõiges ebameeldivas alati süüdi, ta ei ole võimeline loovalt oma aega sisustama ja seetõttu on tal hirm pideva igavuse ja tegevusetuse ees. Nartsissismi raskem juhus on psühhopaatia, sest sellele lisandub veel hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8 – 15). Nartsissistlikud inimesed ei arvesta teistega ja on minakesksed. Nad eeldavad, et terve maailm pöörleb ümber nende. Nad arvavad, et neil on alati õigus ning nendega vastuolus olevaid inimesi peavad nad kadedateks, pahatahtlikeks nende suhtes ning kättemaksuhimulisteks. „Minakesksus avaldub enesearmastusena ning jätab tugeva eneseväärikustunde mulje, tegelikult puudub eneseväärikustunne aga hoopis ning kogu enesekindluse demonstratsioon peab seda varjama.“
käest, kes vaevleb sellise probleemi käes. Nende küsimuste abil saab teda suunata probleemini. Nagu kõikide neljasilmakohtumiste puhul käitumistaastuse programmis, on õpetaja eesmärgik tõsta õpilase eneseteadlikkust oma käitumisest ja aidata tal jõuda arusaamani, kuidas õppida oma ennastkahjustavat käitumist muutma. Tähtis ka on ka, et vestlus läbiviies peavad olema nii õpilane kui ka õpetaja rahulikud. Käsiraamat kirjeldab edasi, et lapse enesekindlus peaks hakkama tõusma, nähes õpetaja ja kaasõpilase positiivset heakskiitu tema uuele käitumisele. Edu tugendab ka enesehinnangut. Enesekindluse tõstjatele on oluliseks peetud sisekõnet, mida kirjeldatakse raamatus pikemalt. Ennastkahjustav käitumine on seotud ennastkahjustava mõtlemisega, mis omakorda on seotud halva meeleolu, ebaedu ja läbikukkumusega. Laps esitab endale tihti väga käskivaid nõudmisi ning need viivad teda frustatsioonini
abistatavat ei tohi suruda madalamale positsioonile, see võib usalduse täielikult kaotada. 8 Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Oma tööd tehes tuleb aga suhelda ka väga raskete klientidega. Rasked kliendid panevad suhtlemisoskused tõsiselt proovile, aga suutes edukalt toime tulla, kasvab enesekindlus ja motivatsioon ning suureneb rahuolu töös. Üks raskemaid, kellega suhelda, on kindlasti ärritunud klient. Selline klient on vihane või pettunud asutuse ning tihti ka isiklikult teda ära kuulava ametniku/spetsialisti peale. Ta tunneb end tavaliselt ohvrina, kellele on liiga tehtud ning näitab oma pahameelt valjuhäälselt välja. Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sellist klienti on üldse vaja hästi kohelda. Kindlasti on! See
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame (Seamands 1993: 60). Inimese enesehinnang ei ole enese ükskõikne tunnetamine, vaid väljendab ka nõudmiste astet e. nõudlusastet enese kohta. Enesehinnangus mängivad tähtsat osa inimese tundmused. Inimene, kellel on madal eneseaustus, elab igasugust ebaedu läbi palju sügavamalt ja raskemini kui rahulik ja enesekindel inimene (Sõerd 1988: 16). 1.2 Madal enesehinnang Madala enesehinnanguga on inimesed, kes ei pea endast lugu, ei suuda armastada ennast ja teisi, alavääristavad kõiki k.a ennast, valetavad sageli ja häirivad enda kui ka teiste vaimset heaolu. Nad on enamasti äärmiselt enesekesksed ja upsakad, seetõttu juhtub sageli just see, mida madalama enesehinnanguga inimene kõige rohkem kardab teda kritiseeritakse, temast ei peeta lugu, teda ei võeta kampa (Törnblom 2009: 15)
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
annaabi.ee 
