Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elukvaliteet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elukvaliteet, järjestatud, püramiid, hierarhia, varandus, lugupeetavus, prestiiz, resurssi, väljund, hinnangud, jõuvarusid64. Kuidas on stratifikatsiooniga seotud omandatud ja omistatud tunnused? Näited. Omandatud tunnused- need teadmised ja oskused, mis on elu jooksu omandatud.(oskused, sissetulek) Omistatud oskused- sugu, rass, rahvus jne. Tunnused, mis saab sünniga kaasa. 65. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 66. Nimeta ja kirjelda erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1
Sotsiaalne stratifikatsioon tekitab jagatud identiteeti 79. Kuidas omandatud ja omistatud tunnused mõjutavad inimeste asukohta sotsiaalses hierarhias? omandatud tunnused nagu oskused ja sissetulek ning omistatud tunnused nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon 80. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 81. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides
Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 52. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kihistumine ehk stratifikatsioon. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 12 Sotsioloogia alused Liina Käär Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. Kihistumine hinnang inimese sotsiaalse väärtuse kohta inimestele omandatud tunnuste nagu teadmised, oskused ja sissetulek ning omistatud tunnuste nagu sugu, vanus, rass, rahvus, religioon alusel. 53. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3
sellele, kes määrab normid.Tavad ja seadused,mis piiravad lubatud seksuaalset käitumist,on võimulolijate käes sotsiaalse kontrolli vahenditeks ühiskonnakihtide üle, kellel on vähem võimu nt. Naised ja vähemused Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Mis on sotsiaalne kihistumine (vt. Kihistumise olemus, lk 111)? Kõikides ühiskondades eksisteerib kolm eriti kõrgelt hinnatud ressurssi: 1) võim võime oma tahet teistele peale suruda' 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand vara (majanduslikd) Sotsiaalseks hierarhiaks nimetatakse kõrgest madalamani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogumit Võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist perspektiivi (Marx, Gramsci ja Bourdieu). Funktsionalistide käsitlus: · Funktsionalistid usuvad,et kihistussüsteemide iseloomu saab põhjendada inimloomuste ja kollektiivseid vajadusi käsitlevate teooriatega.Kõikide inimeste võimed ei ole ühesugused ,
Sotsiaalsete võrgustike on muutuv ja ta varjeerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud kuna pakuvad inimestele sotsiaalset toetust. 21.Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Vastus: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi: 1)võim-võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Weber); 2) prestiizlugpeetavus, teiste inimeste austus; 3)omandmateriaalne varandus. Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 22.Olulisemad ressursid, mis määravad ära inimese positsiooni ühiskonnas Vastus: VÕIM on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (Weber). See võim on jaotunud ebavõrdselt peaaegu kõigis suhetes, gruppides, ühiskondades. Autoriteet on võim, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi järgima enda tahet. PRESTIIZ sõltub teiste inimeste austusest
muutumist ühiskonnas Sidistamise teooria uurib protsessi, mille tulemusena inimene määratletakse kui hälbiv Situatsiooni määratlemine protsess, mille abil inimesed hindavad ja tõlgendavad ümbritsevat sotsiaalset konteksti ja kujundavad sellele vastava suhtumise ja käitumise Skinneri karp täiuslikult kontrollitud keskkond Sooline kihistumine võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagamisel põhinev staatuste hierarhia Sotsiaalantropoloogia uurib mittemodernseid ühiskondi või teatud kaasaaegses ühiskonnas erituvaid alagruppe Sotsiaalne hierarhia kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum Sotsiaalne integratsioon näitab, kuivõrd indiviid on seotud laiema grupiga Sotsiaalne kihistumine võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia
OMISTATUD TUNNUSED NAGU SUGU, VANUS, RASS, RAHVUS, RELIGIOON, TEKITAVAD HINNANGUTE ANDMIST NENDE SOTSIAALSETE VÄÄRTUSTE KOHTA. KUI INIMENE SÜNNIB HEAL JÄRJEL JA AUSTATUD PEREKONDA, SIIS ON TA SOTSIAALSES HIERARHIAS KÕRGEMAL TASEMEL, KUI VASTUPIDI, SIIS ON MADALAL TASEMEL. 82. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi: 1. võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2. prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3. omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms. Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia. 83. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2
ühiskonnas. · mitteformaalsed agendid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. nt. sõbrad, perekond, vanemad. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kui liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumateks. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? 1) võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele 2) prestiiz lugupeetavus, teiste inimeste austus 3) omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rohelistes ristkülikukujulistes paberitükkides, naftas või muudes sarnastes artiklites. 51. Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)? Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 1. orjandus eriline ebavõrdsuse vorm, kus ühed inimesed on teiste inimeste omanduses; 2. kastisüsteem Indias jt hinduistlikes riikides
käitumist) Sümboolne -interaktsionalistlik perspektiiv makrosotsioloogiline lähenemine asendub mikrosotsioloogilisega ja seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse integratsiooniga ning rõhk liigub seksuaalsetelt rollidelt seksuaalsele identiteedile. 8. Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus Sotsiaalne kihistumine- 3 ressurssi 1. Võim võime sundida tahet teistele peale 2. Prestiiz teiste inimeste austus, lugupeetavus 3. Omand varandus, mida mõõdetakse maatükkides, naftas, paberitükkides (rahas )jne. Kihistumise Funktsionalistlik käsitlus- seletab sotsiaalseid struktuure olemasolevate ühiskonnakorralduste põhjal :mis juhtub kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on juba olemas. Kõigil ei ole võrdsed võimed, see kellel on rohkem võimeid vajatakse või hinnatakse mingil konkreetsel ajahetkel ühiskonnas rohkem. Kihistumise konfliktiteoreetiline käsitlus Marx: ükskõik
Võrgustikud on kasulikud kuna pakuvad inimesel lähedust ja sots toetust. 21. Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Sots kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõigis ühiskondades on kolm kõrgelt hinnatud ressurssi võim prestiiz, omand mis on ebavõrdselt jaotatud. Võim see on iminese mõjuvõim teisele inimesele mõjuda. See on eriline anne või teadmised. Politseinik õpeta lapsevanem (autoriteet). Prestiiz inimeste austus, keda või mida austatakse. Omand sissetulek. Üldjuhul on see nii et mida kauem õpitakse seda suurem on palk. Aga lisaks haridusele võib seda mõjutada omistatud staatus printsess. 22. Olulisemad ressursid, mis määravad ära inimese positsiooni uhiskonnas Võim prestiiz omand määravad ära inimese staatuse ühiskonnas. Üldjuhul viivad sama staatusega inimesed
Sotsiaalse korra nõrgenemist ühiskonnas * 9. Sotsiaalne võõrandumine toimub Karl Marxi kohaselt kui 1. inimene teeb tööd, mille tulemus ei taga talle heaolu * 2. inimene teeb rasket füüsilist tööd, mis talle ei meeldi 3. inimene teeb tööd, mis on liiga kerge ning seetõttu kaob tööharjumus 4. inimene teeb sotsiaalselt lubamatu või ohtlikku tööd 10. Bürokraatia tunnuste hulka ei kuulu 1. Paberitöö * 2. Hierarhia 3. Palgasüsteem 4. Lepingulised suhted 11. Mida tähendab Aristotelese väide, et inimene on poliitiline loom? 1. Inimene on olemuselt poliitiliselt aktiivne olend 2. Inimene on olemuselt poliitiline olend 3. Inimene on olemuselt ühiskondlik olend * 4. Inimene on olemuselt kaval ja kahepalgeline nagu see on poliitikas 12. Thomas Hobbesi arvates on inimesed oma loomulikus seisundis 1
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused *vanemlikud oskuseid neid vajadusi tagada *perekondlikud ja keskkondlikud tegurid. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel on lapsevanemal või last kasvataval isikul. Heaolu saab jagada kolmeks valdkonnaks: 1
Lapsepõlv kui sotsiaalkultuuriline ilming. Laps kui defitsiitne olend See on olen olnud Õhtumaise tsivilisatsiooni peamisi arusaamu · See on täisväärtuslik, laps on mitte veel saavutanyd kvaliteet · Täiskasvanud suutmised on mõõdupuyks inimesed kõlbulikkuse hindamisel · Täiskasvanud on tegelikkuse nägemise autoriteedid · Lapsepõlv on eluetapp, mil on väärtus vaid kellekski saamise mõttes · Laps saav kasutusele võtta kui resurssi kellegi eesmärkide teostamiseks · Lapsesse tohib suhtuda kui täiskasvanute projekti · Laste soovid, vajadused ja tegevused on vähem väärt kui täiskasvanuil Tulemuseks! Ülemuslik suhtumine on muutnud laste elumaailma disisipliin ruumiks, mille võiks tükeldada ja muust maailma eraldada. · On tekkinud erinevate generatsioonide lahus maailmad · Laste seisund on allutatud ning perifeerne, nad on ühiskonnas hääletud ning nähtamatud
sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine Heaolu Õnn Elatustase Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema kasutamise võimalustest. materiaalsetest elutingimustest.
Kontrollgrupp on grupitüüp, kuhu isik ei pruugi kuuluda, kuid mis ikkagi mõjutab tema identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. 4.11. Kuidas näeb välja sotsiogramm ja kuidas seda tõlgendada? (Vastamiseks palun joonista üks näitlik sotsiogramm ja kommenteeri seda põgusalt). Sotsiogramm on grupistruktuuri uurimiseks kasutatav abivahend, graafiline väljund, mis identifitseerib grupi uurimisel grupisisese inimestevaheliste suhete võrgustiku. Sotsiogramm, mis kirjeldab õpilaste eelistusi kaaslase valikul, kellega vaba aega veeta. Kahe otsaga nooled märgivad vastastikuseid valikuid, ühe otsaga näitavad suunda valijalt valitule. 4.12. Millised tunnused on diaadil ning kuidas need triaadist erinevad? Diaad - kaheinimeseline, ehk kõige väiksem võimalik sotsioloogilise analüüsi grupp.
Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates, ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades.Elukvaliteet on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: on avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. Elukvaliteet sõltub tervisest, materiaalsest ja vaimsest heaolust. 6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Tervist nimetatakse tihti inimese elukvaliteedi aluseks ja eelduseks. Elukvaliteedi ressursid: sissetulek -indiviidi/leibkonna materiaalne heaolu, tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu; tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg
On madalamad ja kõrgemad viisid! Arengutrend: indiviidikesksest mõtlemisest ühiskonnakesksuse, üldinimlikkuse suunas! Heinzi dilemma ja vastused: Dilemma- varastada ravim või mitte. Tuleb käituda nii nagu peab; Tuleb arvestada isiklikku huvi; Tuleb olla teistele meele järgi; Tuleb järgida korda!; Kõige tähtsamad on inimõigused!; Universaalne vaatepunkt. Abraham Maslow (1908-1970) ja vajaduste püramiid. “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133) “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116). “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on
... väidab, et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna meessoost valgenahaline keskklassi esindaja. Naisi ja nende arvamusti ei arvestata. Kui naised ei nõustu sellega, siis arvavad mehed, et tegemist on moraalse või vaimse hälbega. Naised peavad selle teooria vastu võitlema igati. ... väidab, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud patriarhaalne. Soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise. 6. Mis on kultuur ja mida ta endas sisaldab? Kultuuriks nimet. sageli sellise inimkoosluse omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium, keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunneustavad ühist identiteeti. Kultuur sisaldab endas: 1). Lahendusi grupi säilivusprobleemidele, 2). Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid, 3). Materiaalset kultuuri. 7. Sümbolid ja keel. Sümbol on tähenduseta heli. objekt või sündmus, millele annavad tähenduse
Intsestis ei ole õiglust. Prostitutsiooni ja pornograafia puhul on inimene kui vahend, mida ta kindlalt olla ei tohiks. Keskmisest õnnelikku prostituuti pole näiteks olemas, sest seal ahvatletakse inimest vahekorda ja ta nii-öelda orjastatakse. Õigluse tagamiseks on antud reguleerimisõigus riigile, et inimesed saaks abi ja nõustamist ja et kurjategijad saaks oma kariatuse. Õiglus tähendab mehe ja naise vahelist soolist võrdsust, eriti abielus. Naine ei saa olla ei mehe omand ega ka varandus, sest siis saab mees teha naisega ükskõik, mida ta soovib ja see oleks vale. Isegi islamiusus peab kõiki liignaisi kohtlema võrdselt üksteisega. Inimest tuleks kasvatada õiglusprintsiibi järgi.
- Individualism individuaalne heaolu ja saavutused - Materialism materiaalne heolu, jõukus - Postmaterialsim e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng Inglehart inimese väärtuste kujunemine a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud - Subkultuur vähemus - Kontrakultuur vastandab domineerivale kultuurile Rahvuskultuur
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased.
Sotsiaalne mobiilsus on võimatu. Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevusena loodud väärtuste liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Sorokin jaotas: vertikaalne mobiilsus indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise, tõuseb, langev. Horisontaalne mobiilsus liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise.töökoha vahetus ilma karjäärita, perekonna vahetus, usu vahetus, viljandist-rakverre. I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS - liikumised, mille puhul inimeste sotsiaalne staatus ei muutu. a) Inimeste või gruppide ümberpaiknemine geograafilises ruumis. a-1)MIGRATSIOON: üleminek teise territoriaalsesse kooslusse (teise riiki, teise linna, maalt linna, linnast maale). Emigratsioon, immigratsiooon
jäik struktuur ja sundiv võim). BÜROKRAATIA on Juhtimise ratsionaliseeritud/depersonaliseeritud süsteem mis kindlustab eesmärgistatud gruppide tegevuse max täpsuse ja efektiivsuse. TUNNUSED: 1. Tööjaotuse süvenemine. 2. Töötamine täistööajaga, selge piir töö ja töövälise elu vahel. 3. Töötajad ei ole nende töövahendite omanikud, millega nad tööd teevad. 4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks
haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja
Ökokogukonnad. Kihistumine stratifikatsioon, ja klassid (jaotame ühiskonna mingite tunnuste järgi nt vanus rahvastikupüramiidid.) Ühiskonna liikmete vahel erinevusi: # Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass") # Isiklikud omadused (väärtused, võimed, intelligents, oskused) # Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised millised võimalused) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur milliseid valikuid teeb, moraalsed otsused) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne (nt. millest räägitakse). Tänu klassikuuluvusele võib ennustada inimeste tulevikku. Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt:
03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille eesmärk oli välja selgitada eluga rahulolu parimad näitajad väliste kui ka isiksuslike tegurite hulgast. Tulemuseks kujunes, et eluga rahulolu hinnangud olid oluliselt ja üksteisest sõltumatult
Sotsiaalsed võrgustikud koosnevad esmase ja/või teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike koostis on muutuv ja ta varieerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud, kuna pakuvad inimesele sotsiaalset toetust. 21. Sotsiaalne ebav>rdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Sotsiaalne kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi (võim, prestiiz, omand), mis on ebavõrdselt jaotunud. VÕIM on Max Weberi definitsiooni järgi võim inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele. Autoriteet käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega (politseinik, õpetaja, lapsevanem) ja seda aktsepteeritakse teiste ühiskonnaliikmete poolt. Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi järgima enda tahet. See põineb peamiselt isiklikel omadustel eriline anne või teadmised. PRESTIIZ sõltub teiste inimeste austusest
vastavaid rolle. Inimene kuulub üheaegselt: töökollektiivi, omab poliitilist positsiooni, kuulub rahvuse ja rassi hulka, on perekonnaliige, osaleb sõprade ringis. Inimese positsioon ühiskonnas on mitmetahuline, mitmemõõtmeline . Weber eraldas kolm ebavõrdsuse tasandit , mis moodustavad erinevaid stratifikatsioonisüsteeme . Majanduslikul tasandil seisneb inimeste ebavõrdsus põhiliselt omandis ja tarbimises ja selle alusel kujuneb vastav hierarhia, millel on erinevad klassid. Klassid tarbimise alusel, mille määrab ära - RIKKUS. Marxil ebavõrdsus tootmises, ja sellest tulenev klassihierarhia. Sotsiaalsed erinevused seisnevad Weberi arvates elulaadis : inimestel on kalduvused, sõbrad, elustiil jne, neile on omane prestiiz, au ja reputatsioon. Selliste staatuste staatusgruppide alusel toimub samuti ühiskonna kihistumine, kujuneb hierarhia. Ühisel seisundil põhinev ühtsus, mis väljendub -PRESTIIZIS, AUS, VÄÄRIKUSES.
ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest sõltumatuid väärtusi. Inimene peab kasutama piiratud lodusvarusid arukalt, ei või ta loodust täiesti oma suva järgi kasutada. Kui loodust kasutatakse ebamõistlikult- selle tulemused on nähtavad looduse saastumisena-, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse ratsionaalseks inimkeskuseks. Looduskeskne suhtumine tähendab looduse ja selle kõikide olendite heaolu arvestamist. Looduskesksust on võimalik jagada looma-,(zoo), elu- (bio) või ökosüsteemikeskseks (füsiotsentriliseks) suhtumiseks. Loomakeskne suhtumine rõhutab inimese ja loomade sarnaseid jooni, millest tähtsamaid on võime tunda valu ja kannatusi. Elukeskse suhtumise on Albert
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahend
annaabi.ee 
